Võrnu

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".

Sellega on tõesti kõik.

Viimased kaevetööd pole just kõige paremini mõjunud. Tõenäoliselt on kaduma läinud.

Leitud. Tänud!

Panime Taneliga sealsamas lähedal Ojamaa kaevanduse peamajas näituse üles ning tagasiteel näitasin inimesele ette, mida see paljuräägitud peitus endast siis kujutab; no ma pole kindel, kas Võrnu kivihunnik oli just parim paik initsiatsiooniriituseks, kuid ega ta millegi poolest eriti halb ka polnud.

Pimedas lambiga oli leid momentaanne. Muidu ühtin sookolli mõtteavaldusega - tuline kahju, et kirjeldust enne ei vaadanud ning sinna lisatud pildil nähtavat vallatud teed ei teadnud proovida. Vahest tasuks kaaluda aarde ringi paigutamist niiviisi, et ... ot ei, mis ringi paigutamist, uus aare loomulikult! :o) Tehke ja me tuleme! :D

Ah pekki, sellest on küll kahju, et kirjeldust üldse ei lugenud. Alles nüüd lugesin ja oleks tahtnud küll maastikuiseärasusi oma silmaga näha. Usskonveieri nägime juba Kaevur Kallet rünnates ära.

Kirjeldust polnud lugenud ja seega jäi kõik arusaamatuks. Ei pannud midagi erilist tähele, õnneks jäi aare kiirelt silma ja andsime rutškat edasi.

Talvel käisin poisiga Kiviõlis suusatamas ning siis peale seda tahtsime ka mõned siinsed aarded üles otsida. Kui Kiviõli aaret leida ei õnnestunud, kuna lund oli liiga palju, siis mõtlesin, et tuleks ja prooviks seda leida. Hakkasime Kohtla-Nõmmelt Võrnu poole liikuma. Lund oli mehe moodi ja teel olid ettesõidetud jäljed. Jälgede põhi oli kõva ja kandis kenasti, aga kõrvale sattuda ei tohtinud, seal oli pehme ja sinna võis lihtsalt kinni jääda. Tee oli pikk ja järjest hullemaks läks. Ühel hetkel tundsin, kuidas auto juba kergelt puksib ja näeb vaeva, et end edasi vedada. Mõtlesin, et nii võib asi jamaks minna ja ühel hetkel ei saa enam ei edasi ega ka tagasi. Ringi keerata polnud samuti võimalik, kuigi olin jõudnud ühe ristmikuni. Väljas pimenes kiire hooga, midagi tuli kiirelt ette võtta, et mitte siia kinni jääda ja ööd siin veeta. Tsivilisatsioon tundus kaugel olevat. Midagi muud üle ei jäänud kui tuli tagasi tagurduda. Ja see maa oli pikk, mõõtsin pärast kaardi pealt üle, 1,3 kilomeetrit! Kahel korral vajus auto tagumine ots sellelt kinnisõidetud jäljelt maha, kuid edaspidi sain jälle välja. Kolmandal korral enam nii hästi ei läinud ja auto oligi kinni. Ei edasi ega tagasi. Kuna muud kaevamisvahendit ei olnud, siis võtsin mäesuusa ja sellega kaevasin auto kõhualuse lahti. Natuke loksutades sain auto liikuma ja pääsesin välja. Nii sain õigetele jälgedele tagasi ja lõpuks pääsesime kõvale teele tagasi. Keha oli üleni külma higiga kaetud, aga õnn oli suur, et olime pääsenud. Siis sai küll mõeldud, et oli nüüd siis vaja siia ronida selle aarde pärast ja end sellisesse olukorda panna, et võib-olla istud kuskil eimidagit lumes kinni ja appi ei tea ka kedagi kutsuda. No ei ole ju vaja. Jälle targem, elu õpetab.

Täna aga sattusime siit suveseikluse ajal mööda sõitma ja kõik oli teisiti. Lausa lust oli liikuda ning aare sai leitud ja logitud muretult. Jah, tasub ikka rohkem mõelda, kuhu trügida ja kuhu mitte. Tänud aarde eest!

Leitud

Kiire leid,Aitäh!

Suuremalt maanteelt väiksemale asfaltile maha pöörates algas üks jalgratturi õudusunenägu. Keegi lasi lahti kallurite kokkutuleku. Mulle küll ei tundunud, et neil kiirusepiirajad peal oleksid olnud. Nagu vormelid kihutasid minust mööda. Ja ma ei mõista kas nad tegid võistlust kes saaks ratturi suhtes suurema napika teha kuigi terve tee ei tulnud vastu ühtegi teist masinat. Ei olnud lõbus. Mul vähemalt mitte. Kohapeal käisin põõsast läbi ja panin nime kirja. Pärastpoole nägin ka seda konveierlinti tööhoos. Aitäh karbikese eest!

<_Eelmine |1.päev|2.päev|3.päev|4.päev|5.päev| Järgmine_>

Tõeliselt vahva sõit mööda laineid. Iga kord, kui auto lainest alla sõitis, tuli kaassõitjate suust kiljeid ja hõiskeid. Sõit nagu Ameerika mägedel. Aare nii kiiresti ei ilmutanud, aga lõpuks avanesid Sveni silmad. Tänud.

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

Täpselt enne sündmust jõudis selle aarde ka ära võtta. Tänud peitjale.

Leitud ja logitud.

Leitud ja logitud.

Õhtuhämaruses leidis Sven. Õnneks leidis, muidu oleks ööbima pidanud jääma. Aitäh!

Võhikuna ei suutnud mõjusid eriti hästi tuvastada. Hoopis rohkem põnevust pakkus lennukit meenutav pritsimismasin, mis aardeleiu ajal samas põllunurgas manöövreid tegi ja ähvardas meid umbrohust puhtaks teha. Vist õnnestus. Aitäh!

Polnud täna plaanis, aga kuna teel Illukale jäi tee äärde, siis sai üles otsitud. Tänud peitjale.

Kiirelt leitud. Topsi magnetilsed omadused jäid saladuseks, kui ehk pliiatsiteritaja abil logiraamatut kinni hoida. Tänud peitjale!

Leitud

Leitud! Tänud peitjale :)

Pean tunnistama, et midagi põnevat maastikus ei näinud. Aga ju ma siis ei osanud vaadata. Kui kunagi mööda sõidan katsun olla tähelepanelikum.

Uudistasime tee peal omapäraseid torusid, mis osutusid usskonveieriteks. Ja ümberringi laiusid viljapõllud. Nüüd siis teame, et nende ebatasase pinnase ja lohud on põhjustanud maa-alustest kaevandused. Hea, kui see maa veel traktorit kannab!
Marlen leidis aarde kiiresti, kuigi see kippus kohe ise tagasi minema.

Aitäh uute teadmiste eest! Tänud aarde eest!

Leitud, logitud. Tänud peitjale!

Veidi aega sai seal võsases kivihunnikus sahmerdatud kuni aare silma jäi. Tänud!

Tore leid:-) Kalle juurde lähen mõni teine kord. Ussi juures käisin ära, tee sinna andis aimu sellest, mis maa all toimub või tegelikult toimus. Tänud peitjale!

Pärast Kaevanduse mõju juures alla vandumist tulin siia. Lumi ei seganud ja aare tuli üsna kiiresti välja. Edasi suundusin Kallele külla. Aitäh peitjale.

Kiire leid, aitäh peitjale !