Mutionu pidu

Mõni aeg tagasi sai nenditud, et siia tuleb koleda ilmaga tulla, sest muidu on mutionu tuba mugusid täis. See nädalavahetus ilmaga just ei hiilanud ja otsustasime pühapäevahommikul siia vaatama tulla lootuses, et isegi kui keegi on, siis sätib ta end varsti minekule. Nii ka läks, rajale suundudes üks paarike veel nautis loodust, aga meie tagasi jõudes olid nemad juba lahkunud. Miskipärast olid nad küll lõkke põlema jätnud ja enne aardega tegelemist kustutasime selle ära ikka. Rada oli muidu tore, ainuke häda, et selle imetlemiseks võimalusi nappis, pidi kogu aeg elukaid otsima. Paraku jäid kolm neist meile siiski leidmatuks, aga lootsime, et leiame aarde ka nende abita. Õnneks nii ka läks. Maja juurest ära jalutades hakkas juba vihma ka tugevamini sadama, eks tuleb kure ja konna järele kunagi uuesti tulla, aga üldse ei kurda selle üle. Tagasiteel õnnestus veel kahte kitse ja üht jänest ka kohata, nii et korralik mutionu pidu siinkandis. Aare heas korras, aitäh peitjale!

Kolmanda päeva õhtuks üks pidu.

Täitsa ilus ja viisakas koht kuhu võiks vabalt niisama tagasi veel minna :)
Kui viimane loom oma jutud ära pajatas selgus, et 3tk oli kuskil vahele jäänud. Aga siiski aare sai leitud, aitäh :)

Aitäh aarde eest!

Matkaüritusel sai lugupeetud kolleegidega kokku lepitud, et teeme läheduses ka pisikese ringi. See oli siis esimene. Väga korralik onn ja uus ratastoolisõbralik matkarada. Lugesime kõik harakad/ varesed kokku ja logisime ära. Hiljem oli mõnus soojas onnis edasisi plaane teha.

Onni juurde jõudes seal küll pidu käis, kuid sellest hoolimata esimese asjana vaatasin laulusõnad üle.. päris keevaline pidu laul. Edasi seadsime sammud päripäeva ringile ja üsna pea oligi esimene mutionu piduline leitud. Vareseid nägime kohe hulgim.. ja teisedki tegelased sai üsna kiirelt leitud. Vahepeal põikasime vahelduse mõttes konna ja kure juurde ka. Kui aga viimane mutionu külaline leitud sai, siis oli kõik selge ja peale aarde logimist oli mõnus sooja matkaonni jalga puhkama ja edasisi plaane arutama minna.

Tänan peitmast.

Parklast onnini toob uhke laudtee, millel palju infokandjaid, mida jõudumööda uudistasime ja keerutasime. Onni juures juba pidu käis, kuigi pole kindel, et just Mutionu oma. Tuba oli soojaks köetud ja lõkegi põles. Me uudistasime endale tarvilikku infot ja asusime järve piirama. Väike arutlus oli, kummas suunas liikuda ja nüüd loen, et see ju lausa kirjelduses öeldud. Hea juhuse tahtel hakkasime õiges suunas vantsima ja õige pea sai ka esimene otsitav leitud. Ja nii riburada pidi ka kõik ülejäänud. Kui kogu info kokku korjatud, siis oli ka mõistatus lahenduse saanud. Aare on väga kavalalt peidetud ja parimas korras. Peale matkamist onni juurde tagasi jõudes polnud seal enam hingelistki, kuigi ahjus praksus tuli. Kasutasime siis juhust ja soojendasime end natuke tule paistel hämaras toas ning arutasime edasisi plaane. Ideaalne aare mõnusa seltskonnaga külastamiseks, nii jääb metsas kindlasti kellelgi pilk õigele asjale ja ülesanne pole just keeruliste killast. Ja koht ise on ka imekaunis, väga mõnus matkaring ümber järve. Aitäh lõbusatele kaaslastele, kellega koos aare leitud sai. Ja tänud peitjale selle vahva asjanduse väljamõtlemise eest!

Mutionu oli nii lahke, et lasi meid logida ka ilma paari puuduva külaliseta. Me lihtsalt ei silmanud neid. Hämar oli ka juba. Peale tiiru võtsime istet soojas toas laua ääres. Maiustasime Marguse isadepäeva koogiga. Ülihea kook oli.
Väga lahe aare.
Tänud

Esialgu lihtsalt sombune, seejärel uduvihmane, hiljem juba päriselt sajune oktoobrikuu päev, ei tundunud täna just väga potentsiaalne peopaik. Eksisime, sest mida lähemal keskpäevale, seda rohkem rahvast rajale kogunes, kes pärast pisikest jalutukäiku ka peo püsti panid. Meie tulime aga hoopis mutionu peole, hoidsime silmad pärani, et kõik selle peo külalised metsast üles leida. Õnnestus piisavalt suur seltskond ära tervitada, kuni väle põder märku andis, et nüüd aeg tegelastelt aarde asukoht välja meelitada. Selgus, et keegi oli siiski end meie eest väga osavalt ära peitnud, kuid leitud peolisi oli piisavalt ja nemad sosistasid saladuse välja.

Ilus koht tõepoolest, ka vihmasel sügispäeval. Onn on uhke ja nii ruumikat peldikut ka tavaliselt rmk platsidel ei kohta.

Oli tore jalutuskäik. Aitäh peitjale.

Uhke lai promenaad tuleb siia järve äärde! Mutionul käis pidu täiega aga metsaloomade asemel olid peolisteks hoopis inimeseloomad. Mul õnnestus siiski märkamatult logida.

Olen siin kunagi varem käinud, siis ei saanud muhvigi aru, mida tegema peab. Ega nüüd siin kahekesi olles ja tulles ei saanud rohkem aru, muudkui uurisime neid poste, mis enne hütti meid ees ootasid. No ei saa mingit infot. Lõpuks siis jah sai otsus tehtud, et paneme padavai ja teeme järvele tiiru peale. Kui muud pole, siis kurg ja konn ikka ootavad meid, teiste loomade osas ju ei tea. Aga ühel hetkel saime nägijateks, arvasime küll, et alguses ei osanud otsida ja jäi midagi vahele, kuid ei. Aga need pildid on küll vähe sellised, et siil või mutt sõltub vaataja joobeastmest ja tujust. Pidime neid tõesti mitu korda ümber korrigeerima, lendavaid linde ka vähe mitu, mida siin sassi võis ajada. Lõpuks oli suht suur üllatus, et koordinaat käes ja loogilises kohas. Ega nii ongi, et talvel on siin hea otsida, suvel täis jama, hooaeg täie hooga käimas.

Igatepidi tugev 5+ aare. Soovitaks lapselastelegi, kui neid vaid oleks :)

Plaani meil polnud ja ideed ka kust selle aardega alustama peaks, tulime lihtsalt vaatama. Mõtlesimne, et jalutame siis ringi järvele ikka ära ka. Metsaalune kandis ülihästi. Olime justkui hiiglama kaua juba jalutanud ja no mitte midagi ei leia, ei tea ka mida üldse otsida. Vihjeid ka küsida ei tahtnud, sest siis oleks ka lõpp ju kohe ette pudistatud.

Täitsa joppamise peale kaaslane leidis ja siis leidis ta veel ja veel, mina vahtisin eiteamida. No hea oli, et pildistasime sest lõpus oli nii nagu siin geomängus ikka, et see mis jummala õige omameelest on, osutub kõige valemaks. Ja oleks meil seda 1-2 korda juhtunud. Siis olid vajalikud asjad paberil ja kokku saime täieliku jura. Kui oma veast aru saime, hirnusime täiega. Läksime ja logisime, enne lõhkusime natuke puid teiste jaoks.

Tänud kutsumast, äge idee ja südamega tehtud, ja no nii lahe koht, tule või elama!

Leitud

Parklast metsamaja juurde oli väga uhke tee. Vaatasime ja uudistasime erinevaid infotahvleid. Lapsed tahtsid väga kohata järves elavat haldjat, aga see jääb järgmiseks korraks. Tegime väikse grillisime, matkasime ümber järve ja leidsime aarde. Aitäh.

Saabudes siia Eesti idaossa, võtsime kohe peatuse selle metsaonni juurde. Mõte oli onn üle vaadata sellise pilguga, et kas oleks võimalik ööseks siia jääda. Küll aga olid juba hommikul vara parklas autod sees ning oli arvata, et onnis on külalised sees. Jõudes onni juurde, tegime nendega juttu ning sai selgeks, et nad plaanivad veel teisekski ööks siia jääda. Mnjah, mis siis ikka, tõmbasime selle plaani oma nimekirjast maha ja tegelesime siis hoopis selle aardega, edukalt. Hea teostus, täname aardemeistrit!

On saamaks tavaks, et teen Lottele sünnipäeva kingiks ühe matka. Valisin raja, kus oli ka aardeid, et saaks väikeseid pause, pika kõndimise peale teha. Igatahes ilm oli ilus ja Lotte sai tuttavaks Lotaga, kes oli tulnud pererahvaga koos suguvõsa matkale. Kõik mis plaani võetud sai ka avastatud. Tänud peitjale aarde eest.

Tänase päeva kõige lahedam aare Võrratu ilm, mõnus jalutuskäik. Mõned külalised jäid küll leidmata, tuli lihtsalt rohkem mõttetööd teha. Laul sai ka mitu korda läbi lauldud ja nii me selle aarde välja võlusime. Aitäh!

Jooksime küll pilvedega võidu, aga kätte said meid :) Onn oli tühi, lugesime külalisteraamatut, kuni suurem vihm üle jäi. Siis käisime ujumas, leidsime-logisime aarde.

Koht iseenesest ilus, inimesed võiks ainult oma prügi ise ära viia ja uksed-aknad enda järgi kinni panna.

Aitäh peitjale!

Eelmisel õhtul olime jõudnud imelisse ööbimispaika. Kõige ilusamasse RMK metsaonni, kus mul siiani on olnud võimalust viibida. Ma olin päevast nii soss, et vajusin kohe platele põõnama. Poisid grillisid ja nautisid niisama õhtut. Hommikul ei tahtnud silmad üldse lahti tulla, eriti seetõttu, et väljas sadas. Silveri entusiasm uue päeva ees ja Kaupo togimine aitasid minulgi siiski jalad alla saada. Võtsime kohe Mutionu ette ja hakkasime tema külalisisi revideerima. Päris nõme tunne oli, kui lõppu jõudes olime tuvastanud 6/10. Mina oleksin tahtnud hakata kirvetama, aga Silver oli nagu kekaõps ja käskis meil tuldud teed pidi tagasi minna. Tema oli ka see, kes puuduvad neli tükki leidis. Väga hea, et ta kaasas oli :D Mingi hetk saime ka vahva lõpu ära vormistatud. Oli lahe! Sildid külge! Kuigi, mingi hetk tuleks külalisi üle vaadata, mõne ümbris on mõnevõrra väsinud.

Plaan oli tulla reedel peole, aga jäime hiljaks. Õnneks pidu jätkus laupäeval. Hakkasime rada läbima ning kui jõudsime jooksva põdrani, siis oli ainult 6 tegelast nähtud. Tulime sama teed pidi tagasi ning siis jõudsime kõik tegelased ära näha. Onni natuke pusimist ja saime lõppu minna. Kui kellelgi plaanis kahe päevast geotuuri Virumaal teha, siis soovitan tulla siia onni ööbima ning antud aaret otsima tulla. Võimas koht ja mõnus puhkus, aitäh peole kutsumast. Hommikuks sai umbes 5 km käidud.

Mutionu pidu – metsaonn, ei leidnud kohe kõiki
Meie jõudsime peole päeva viimasel tunnil. Õnneks mugusid polnud ja kahjuks olid kõik metsaloomad selleks hetkeks laiali jooksnud. Seega tuli pidu meil endil uuesti käima tõmmata. Kartsin küll, et nende märgade puudega saab lõkke tegemine keeruline olema. Õnneks saime lõkke üles esimese katsega. See võttis siiski piisavalt kaua aega, et raskest päevast räsitud Liis jõudis juba plate peale ära vajuda. Mõnus tormieelne tuulevaikne ja sääsevaba keskkond andis meil Kaupoga aga võimaluse vähe kalja saatel lõõgastuda. Oi kus sai alles geomaailma lahatud. Ilmselt nii mõnigi mängur luksus tollel ööl. :P Saime siiski veel talutaval ajal magama ning hommikul 8 paiku silmaluugid lahti. Nüüd oli aeg plehku pannud külalised üles otsida. Ega esimese katsega see täielikult ei õnnestunudki, seega saime kogu raja uuesti läbi käia. Ja kui keha puhkama lasime, sai vaim asja edasi pusida. Miskit kontimurdvat polnudki, lihtsalt tuli õige võti üles leida.

Mulle see koht meeldis. Järves sai lausa 2x ujumas käidud ja oleks vast rohkemgi kui torm poleks peale tulnud. Proovisime siia järgmisekski öökski tagasi tulla, aga siis meil enam nii hästi ei läinud ja koht oli hõivatud.

Lahe koht ja mõistatus. Aare rahuldavas seisukorras. Mina tänan.

Käisin vaatasin aarde üle ja kirjutasin nime raamatusse. Kuna paar nädalat tagasi oli Seljamäe tee viletsas seisus, tulin läbi Tudu ja sealt mööda raudtee tammi Suigu pole.

Kuna Karulaanes jenkat tatsudes kulus aeg kiiresti, siis Mutionu pidusse jõudsin alles üpriski hilja. Kiirustasin kohe rajale, et kõik külalised ära näha, enne kui päikeseratas päris metsa taha langeb. Aga kuidagi ei hakanud vedama. Esimese pooltunni veetsin kirjeldusele vastavas kohas, mis osutus siiski täiesti valeks. Kahjuks hetkeks, mil seda taipasin, oli päevavalgus juba tublisti punasemaks tõmmanud.

Igatahes sain lõpuks enam-vähem õigesse kohta küll, ehkki sealgi kulus 10 minutit, kuni raadiust kasvatades järsku avastasin. Hohoii, tereee, ma tunk, mis su nimi kah? Õnneks oli külaline nõnda hilisel tunnil juba üsna küpse ja enam rumala küsimuse eest molli ei antud. Nüüd kui enam-vähem teadsin, kuidas vaadata, jätkasin sörkides ja sain riburadapidi veel umbes poolte külalistega tuttavaks. Põdra juures tegin ümberpöörd ja püüdsin tagasiteel võimalikult palju lünki täita. Siis juba rohkem aimates, sest päevavalgus oli selleks ajaks tõesti maakera teisele poolele kolinud. Sain siiski veel mõnda tegelast tundma õppida, kaks külalist jäidki nägemata, kuid lõpu asukoha tuvastamiseks polnud ka hädavajalik.

Kolmas faas lõppaaret otsides kestis lisaks veel ligemale tund aega. Enamus sellest telefoni välklambi toel kuniks juba ennegi tühjavõitu aku pildi tasku pistis ja peo lõppenuks otsustas kuulutada. Hing ei andnud rahu, käisin tõin autost korraliku lambi ning sellega lõppkoordinaatidele tagasi jõudes sain aarde kohe kätte. Super teostus igas punktis, mõnus kontseptsioon, eriti kaunis koht ja täpselt parasjagu meeldivat ajaviidet pakkuv komplekt kõik kokku. Täielik geopärl kahe Virumaa piiril, sügav kummardus ja tänu!

„Mutionu pidu“ aare on taas leitav. Kaua oodatud renoveerimistööd laudtee ja onni juures on lõppenud. Või peaaegu lõppenud, sest laudtee äärde tulevad veel infotahvlid ja kogu ulatuses käsipuu. Nüüd läheb parklast järve äärde lai puidust ratastoolitav kõnnitee. Onnil on uus katus, uus pliit ja uus kamin. Ööbisin siin 2 ööd ja kõik töötab ideaalselt. Onni ees on välikamin ja selle taga kuivkäimla. Ehitajad küll naljatasid, kui ma suvel uudistamas käisin, et ehitavad kirikut, nii ebaharilikult kõrgeks on see hoone projekteeritud. Ümber järve jalutades vaatasin loomad üle. Kõik olid alles ainult harakas oli minema lennanud. Aga ehk ka ei leidnud ise seda sädistajat. Igatahes panin uue haraka. Kui keegi leiab ka vana, siis seal olevat koodi ei pea arvestama. Logiraamat oli pilgeni täis, panin uue, nr.2. Ära minnes, Tudu poe ees, nägin saksa numbrimärgiga karavani, jalgrattad taha kinnitatud. Selge, et seiklejad. Läksin ja tegin juttu, et tahate Eesti üht ilusamat rabajärve näha. „Aber selbstverstendlich“, tuli kohe. Sõitsin siis teenäitajana ees parklasse ja liikusime järve äärde onni juurde. Kui ma seletasin, et see kõik on „kostenlos“ ja kehtib igameheõigus, otsustasid nad kohe, et siia nad jäävad seda ilusat paika ja hetke nautima. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". See on küll hea uudis, et ehitusega viimaks pihta hakati.

Mõtlesin järve üle vaadata ning jäin reede õhtul parklas laagrisse. Olin enne lugenud silti, et ala on tegelikult suletud, kuna käib soo taastamine, mis valmib 2020 a, aga mõtlesin asja üle vaadata. Hommikul selgus tõsiasi, et vähe sellest, et laudtee on üles võetud, ka kogu RMK plats on taastamisel. Onn oli kinni, kuna sees käivad ehitustööd. Väljas on värske, aga poolik laudtee järveni. Istusin selle 30 kraadise palavuse käes mõnda aega, aga otsustasin siis, et tulen tagasi, kui kõik taas korras on. On vähemalt ka silmale ilusam vaadata. Aga järv oli fantastiline ning eelmisel õhtul käis seal ikka väga palju ujujaid.

Pime oli aga leitud 20:16

Tagasiteel Roelast tutvustas Anni meile suurepärast ujumiskohta, kus sattus ,,juhuslikult" olema ka üks aare. Peale mõningaid lisavihjeid haarasime laeka ning logisime ära.

Aitähhid!

Ilus ilm, tulin Tudu järve äärde ujuma ja peesitama. Teadsin et siis üks aare ka kuskil peidus. Varasemalt kui siin käinud olen siis on alati siin keegi juba ees olnud aga täna mingi hetk kadus kogu seltskond ja läksin aardejahile. Laulsin ja lugesin, järvele tiiru tegin juba eelnevalt. Leid tuli kergelt, kuna keegi oli peidukat vähe rüüstanud ja konteiner ootas nukralt peitmist. Panin aarde uutele geopeituritele ilusti algsesse olekusse tagasi. Tänud ja mõnusat otsimist!

Kuna tuuri lõpusirge on käes, siis on õige aeg välja tuua tegevuste checklist mille järgi me siia tulime. Ma lihtsalt pean sissejuhatuseks kopeerima Joonase vastuse küsimusele missugune võiks see nostalgiat täis sõit välja näha.

"ma mingeid otsesid piiranguid ei hakka sellele panema, et milline see reis võiks olla. võiks olla tegelt kõike mida üks nädalane rattareis endas sisaldab (ainult et 2-3 päeva sisse pigistatult): palju km, palju aareid, tihket võssi, rõvedaid sääski, higist läbiligunenuna koos riietega järve hüppamist, külma õlut külapoe ees, liiga vähe unetunde, metsas ragistavate loomade peale ehmatamist, katkiseid sisekumme, ränka diffusilihaisu ja rongile jõudmiseks 40kmh kihutamist."

See katkend ühest paljudest kirjadest oli põhjuseks miks ma olin nii müüdud kui üks inimene olla saab ja valmis minema ükskõik mis konditsioonis sellele tuurile. Lihtsalt pärl.

Seega checklist või siis kokkuvõte:

• nädalane reis 2-3 päeva sees (minu keskmist lebotamist arvestades check)


• palju km - 300km+ (check)


• palju aardeid - kahepeale nii mõnigi aare aga maksimaalselt kuus (check)


• tihke võss - oojaa, piisavalt (check)


• rõvedad sääsed - olid, parmud ja muud värdjad lisaks (check)


• higiste riietega järve - higi oli, järv oli aga vesi liiga kuradi külm ja planeeritud kohta ei jõudnud, sest pidime rongi peale kihutama (fail)


• külm õlu külapoe ees - nii mõnigi Aldar sai külastatud ning õlu ja siider tarbitud (check)


• vähesed unetunnid - mul kolme öö peale vähem kui 10, Joonas magas vähe paremini (pooleldi check)


• metsloomad - nägime faasanit ja jänest aga ei ehmatanud (fail)


• katkised sisekummid - oojaa, raisk küll, lausa 3 (check)


• Diffusilihais - ninasõõrmed, silmad ja kopsud said sellega puhastatud (check)


• rongile 40km/h kihutamine - kiirustades kihutasime, kuid vastutuules, kiirus jäi 30-40 vahele (paneks ikka check)

Ühesõnaga on veel arenemiseruumi aga väga palju ülesandeid said ikkagist täidetud. Puudujääke kompenseerisid muud põnevad seigad, millest osa on peidetud ära minu logidesse ja osa mis jäävad avalikkuse eest varjule.

Aga viisakas oleks nüüd vist paar sõna aardest ka kirjutada. Joonas suutis varakult välja öelda, et kus tema meelest see aare kunagi olla võis aga ei olnud selles sugugi kindel. Õnneks või õnnetuseks oli ta mälu järjekordselt tiptop korras. Tagasiteel pikalt rabamatkalt panin logiraamatusse nime kirja. Natukene memuaare lisakski. Jalgsimatka lõpetuseks istusime Tudu metsaonni juurde maha ja Joonas tegi matkagurmeed - lapik ristkülikukujuline rosinakukkel + Jaani kakao kondenspiim. Maitses paremini kui Nutellasai. Tagasi rataste juures ohkasime kergendatult, sest mõlemal olid sisekummid terved ja ühtegi tartlast polnud ka parklasse vahepeal sattunud. Aitäh!

<_eelmine |1.päev| |2.päev| |3.päev| järgmine_>