Ajatapja

Aega mul viimasel ajal lausa on. Mitte just nii palju, et teda kohe tappa tahaks, aga kui vaja, eks siis peab. Tegelikult kui lõpuni aus olla, siis mulle halastati ja osa aega jäi lausa tapmata. Selle ajaga käisin siis lõpus ära. Tegelikult oli enamus teest juba tuttav, eelmine aasta sai siin mingi mitteajatapmise mõistatuse lõpus käidud. Pool teest oli jalutuskäik pargis nagu eelmiselgi aastal, järgmine pool enam mitte nii väga. Kohapeal läks ruttu, ma juba täiesti osav. Tänud aega sisutava mõistatuse ja aarde eest.

Plaani meil tänaseks polnud. Kodu lähedal hoitud aarete külastus tuli naabrite ettepanekul. Pole ammu end õues liigutanud. Üks looduse sutsakas kulus kenasti ära. 2h ja 4 aaret koos tarnimisega on hea tulemus. Siia vedasime abivahendi kaasa. Aare kuiv ja korras. Täname.

Tahtsime õue ja kodulähedased aarded sobisid selleks hästi. Kutsusime naabripere ka kaasa. Mõistatus oli ammu lahendatud ja ootas oma õiget aega, mil oli vaja aega surnuks lüüa. :D Päris kena jalutamine oli koos pohlade ja jõhvikatega, mis meie kiirust maha võtsid. Õnneks oli ikka abivahend kaasas, ilma oleks väga keeruline. Aitäh!

Mul oli mõistatus enam-vähem lahendatud, aga ühes kohas jäin ikkagi kinni ning sinna ta jäi.
Täna läksime kogu kambaga hoopis kohe lõppu ning nimed said kirja pandud. Aitäh!

Matk oli seekord kuiv enamvähem, kuid enne aaret oli üks suur pikk lõik, kus oli märg. Kummikuga muidugi lihtne, otse läbi. Õngitsemine juba lihtne ja kiiresti alla-üles see käis. Kõige lihtsam puu kõigist.

Tänud aarde eest!

Juhhuuu! Aega on enamasti siiski laiemalt käes kui aru. Lõpus ei olnud üldse kindel, et see veel lõpp on, pealegi tundus alguses, et mõned sentimeetrid jäävad puudu. Abivahend küll värises koledasti, aga tegi oma töö ikkagi ära ja õnneks oli ka päris lõpp. Üllatas ka maastik, mis kohati päris soine siin, nii et kummik oleks ära kulunud. Muidu kena koht ja pole probleemi, et ükskord kui aru juurde tuleb, peab siinset kanti ilmselt korduskülastama. Aitäh aarde eest. taas üks ruuduke maatriksist täidetud!

Leitud! Hobi tuli siinkohal kasuks. Tänud!

Aeg sai tapetud juba ammu ja aarde juures ka mitmeid kordi käinud aga alati on mingi põhjus miks logimiseni ei jõua. Seekord võtsin eesmärgiks logimise ja võtsin vajalikud asjad kodust kaasa. Tänan

Lõpuks tehtud, tänud.

Sai siin suurema seltskonnaga tapeldud. Aega kulus, aga asja sai.
Aitäh õhtu sisustamise eest nii ootamatul ent meeldivalt ekstreemsel kombel!

Drooni aarde juures tuli jutuks KBDESTi ja Ajatapja koos vallutamine. Haakisime end ka sappa, esialgu eesmärgiga kohad üle vaadata ja hiljem tagasi tulla. Küll aga läks nii, et peale seda kui olime kahe maastikulembesema masinaga võimalikult lähedale sõitnud ja märga maastiku näinud, otsustasime siiski nimed kohe kirja panna. See siin oli üsnagi lihtne leida. Maret ajas oma ridva püsti ja alt juhendamisega saimegi kätte. Juhhei-juhhei.
Sellest, mitu head päeva-kuud-aastat läks aega koordinaatide teada saamiseks, täna ei räägi. Aeg sai tapetud, see vist oligi eesmärk. Aitäh!

Kui droon lennutatud, siis seltskonnal oli soov siinne mets aaretest tühjendada. Me Mirjamiga mõtlesime, et vaatame ka üle ja ehk kellegi abivahendit laenates käime kunagi uuesti. Ei, kus sa sellega. Kell oli parajalt hiline, päike loojunud ja kuna pind jalge all muutus ka pigem märjemaks, siis otsustasime, et ei taha siia uuesti tulla. Logime need aarded siis ära. Kambakesi valgust näidates sai ridvaga ilusti aarde kätte ja tagasi paigutatud. Puslede lahendamise eest kandis hoolt Mirjam. Mina oma aega ei tapnud. Samuti oli see aare abiks 81 maatriksi jaoks. Palju auke enam polegi. Aitäh!

Vahel peab õnne ka olema. Sain ühe ruudu täidetud, kaks tühja on veel jäänud. Koordinaate mul polnud. Viimati olin seda mõistatust pusinud märtsis. Vahepunkti ei suutnud leida. Otsisin erinevatest kohtadest, aga vihm oli segav faktor. Ootasin pimedat aega, et uuesti proovida. Vahva kambaga lõime täna kaks kärbest ühe hoobiga. Mõlemad kärbsed aitasime üles tagasi ka. Kes teab, äkki otsin isegi vahepunkti kunagi üles? Aitäh!

Nagu Helen eelnevalt on kirjutanud: "Igal aardel on oma õige aeg, ole ainult kannatlik seda ootama :)" Mina ütleks niimoodi, et õige aeg ja veel kindlasti õige seltskond.
Täna oli seda kõike. Aitäh geokolleegidele ja peitjale aarde logimise võimaluse eest! GX1X7Y

Aarde vahepunkt ja lõpppunkt läbisid hoolduse. Lõppu sai nüüd veidi suurem tops. Hooldamine võttis aga tublisti aega kuna enne aardeni jõudmist korjasin ronimisvöö koti pohli täis.

Topsil puudub tihend, logiraamat on läbivettinud paberinätsakas vaid.

Leitud, logitud, tänan!

See on ideaalne aare, kui tahad tunda omal nahal emotsioonide ameerika raudteed. Üürike rõõm väikesest võidust ja siis kolinal kaosesse tagasi ja kui nii juba mitu ringi tehtud, siis on natuke selline tsentrifuugitud geopeituri tunne. Õnneks need esmased emotsioonid jäävad juba kauge aja taha ja kuna logide põhjal oli aru saada, mis lõpus ees ootab, siis ega me selle aardega kuigi rutakalt edasi liikunud. Eile õhtul sai aga üsna ootamatult teema jälle üles võetud ja nii me täna hommikul lumistel külateedel end ringi tuuritamas leidsime. Tegime päris mitu peatust ja käisime ka kordusringil, korraldasime õiges kohas väikese pimendamise, vaatasime mitme abikaga, aga mida pole, seda pole. Kuna meil polnud seekord plaaniski juba alustatud teed pooleli jätta, siis väike konsultatsioon peitjaga, kes meid vajaliku infoga veidi aitas. Ja nüüd tuli tegelikult kogu selle aarde kõige meeldivam osa. Natuke vähem kui kilomeetrike jalutamist räätsadel kohevas lumes ja paukuva pakasega ning kaunist lumist loodust imetledes oli väga mõnus. Kohale jõudes märkasime otsitavat kohe, kuigi puid kattis arvestatav lumekiht. Võtsime vajalikud abikad välja ja Salme tegi lõpuspurdi meie ergutamise saatel. Pool tunnikest pusimist ja saigi jäätunud logirullile oma nimed sisse kraapida.

Kokkuvõtteks hea meel, et toredate kaaslastega just täna selle asja ette võtsime. Igal aardel on oma õige aeg, ole ainult kannatlik seda ootama :) Aare vajaks nii mõneski etapis hooldust, kuid ega seda ülemäära tihti ei külastata. Umbes aastas korra käib siin keegi aega tapmas. Aitäh peitjale!

Ei oskagi seda logi teisiti kirja panna, kui et järgmiselt:

Poliitkorrektne logi

Arvestades seda, kui suur puslefänn ma olen, siis oli ainult rõõm advanced tasemel veeta suurema osa oma ajast puslesid kokku klõpsutamas. Pildivalik oli põnev - vahel arvasin isegi ära, et mis pildi peal kujutatud on, vahel oli aga viimse tükini väike ebakindlus. Üks pilt meeldis lausa nii väga, et kui kolmveerand koos, siis otsustasin uuesti pihta hakata - jätkub rõõmu kauemaks.
Kuivõrd parasjagu olin Saksamaal, siis puslede lõpust saadud infoga polnud seal midagi pihta hakata. Eestisse jõudes leidsin, et las see täpp veel olla - küll tuleb õige aeg. Nüüd, 1.5 aastat hiljem olin parima seltskonnaga mõnusal tuuril ja läksime ka seda täppi noolima. Slingitasin üles ja panin õnnelikult nimed kirja. Kahju, et seiklus nii ruttu läbi sai - oleks võinud veel mõni taoline pusle seal olla.

Aus logi

Nagu päriselt või. Niimoodi lihtsalt ei tehta. Avasin keset eksamisessi esimese pusle ja arvamus peitjast langes kuhugi sügavikku. Igal asjal on kuskil hea maitse piir ja selline "lõbustus" on minu jaoks selle kindlasti kaarega ületatud. Ei päästa seda ka höhöö, kasuta programmi/vaata aarde nime/kõiki aardeid ei peagi leidma jne õigustused.

Klõpsutasin siis ise absoluutselt kõik pusled kokku. Ahjaa, üks hakkas juba kokku saama, kui pidin otsast alustama, sest ei teinud seda jigidis enda kasutaja alt, vaid anonüümsena ja leht eee aegus???

Sain siis lõpuks need klotsid kokku (nii huvitavad pildid tulid kokku btw...). Vahepeal jõudsin Eestisse ja aeg-ajalt tundsin soovi minna vahepunkti. Kui aga ühel minisündmusel olin parasjagu ronimisvarustuse küljes ja peitjat nägin, siis spurtisin ruttu puu otsa, et ma jumala eest teda sõimama ei hakkaks. Aare ju paigas, mis siin enam räusata. Sel hetkel mõistsin, et mu logi peab ootama nagu vein, mis ajas paremaks läheb, sest vastasel juhul oleks see logi lihtsalt liiga aus, otsekohene ja ehk isegi üle hea maitse piiri.

Lõpu puhul oli juba teada, et mingi mõttetu piison seal. Kusjuures, see on läbi vettinud, nii et mingi hetk vajab hooldust.

Õnneks oli seltskond suurepärane, see oli ainus positiivne asi selle aarde juures.

Ei taha mitte mõeldagi,kui pidanuks kogu kadalipu üksinda läbi tegema :) Aega on hea tappa siis,kui pole midagi mõistlikku teha.Aga minu tähelepanek on,et mida vanemaks inimene saab seda vähem on tal vaba aega.Igas mõttes!

Ingridi võimekas geokulgur toimetas meid piisavalt lähedale,Kaupo käest olime saanud kaasa ronimiseks vajaliku atribuutika ja edasine on juba ajalugu.

On jah kiuslik aare,Ovele siiski aitüma siia juhatamast :)

Mingil hetkel tööl olles kribas Allan, et kas mul huvi aega surnuks lüüa. Aga muidugi, seisis kaardil see täpp seal keset metsa ja ootas oma aega. Nüüd tuligi. Asjaliku autoga saime päris lähedale ja väga kaua seal kiikuma ei pidanudki.
Tänud

Pusle(d) said lahendatud, tulemus ei tekitanud mingeid tulemuslikke mõtteid, läheb ignoorlisti.

Maastik ei ole 5 nagu Karl kirjutab, tegelikult isegi 4 oleks ok kuna maastik 4 definitsioon ütleb nii - Aare võib asuda raskesti ronitava puu otsas.

Tõenäoliselt algas minu jaoks selle aarde lahendamine samal ajal kui esmaleidjatelegi. Küllap märksa rahulikumas tempos, kuna jõudsin ju alles nüüd logima.

Aga ega ma esmaleiu lootust ei hellitanudki. Tegelesin rahulikult koduse osaga sel ajal kui paljud olid oma logimised ära teinud. Mingil hetkel sain ka suunised välitöödele minekuks kätte... aga ei läinud.

Nüüd aga tuli tõuge lõppu jõudmiseks sellega, et öeldi, et mõtlen õiget asja, aga peaksin asjale lähenema väheke teist teed pidi. Ja kui olin juba õiges kohas peatunud siis tuli üks üpris ammune geokogemus kasuks ja teadsingi kus aare ennast varjab.

Vajalik varustus kaasas läksime lõppu - aeg näidata oma slingide kasutamise oskusi. Üldiselt sujus ronimine kenasti, kuid ilma maapealse abiliseta oleksin pidanud vahepeal paar korda uuesti maapeal käima - ühel korral kolmandat slingi ja teist karabiini, teisel korral maha kukkunud aarde komponenti (mul ikka õnnestub neid käest pillata) toomas.

Aitäh tagantjärele toreda, algselt õela aarde eest :)

Kuna Karlil on vaba aega rohkem kui minul, siis selle taaga võttis ta enda kanda. Lahendatud ta sai. Enne kodust lahkumist võtsime erinevaid abivahendeid kaasa, lootes et saame aarde kätte ilma ronimisvarustuseta, mis tundub tänapäeval kuuluvat lausa põhivarustusse. Redeli, kahe harjavarre ja purdunuiaga saime õnneks aarde kätte ja ka tagasi toimetatud.

Hommikul teretas aknast ilus ilm ja soov natukene looduses jalutada. See õelate puslede aarde lõpp ootas juba mõnda aega oma külastust. Eks ei kippunud sinna ka väga minema, sest olin pessimistlik selle maastik 4.5 üle. Olin näinud pilte, mis imeredeleid ja ronimisvarustusi sinna kohale tassitud, et aaret logida.

Haarasime igaks petteks kaasa rulli toruteipi ja mõned harjavarred. Muidugi lisaks veel ka redeli. Autoga elektriliinide vahele sõites kohtasime kõigepealt paari meetri pealt kährikut, kes nosis kellegi biojäätmete sees. Autoga edasi sõitmine tundus väga kahtlane aga kuna seal juba olin ja ümber ei olnud ka kusagil pöörate siis pressisime nii kaugele kuniks oli esimene parkla laadne koht. Võtsime kõik vajaliku kaasa ja hakkasime astuma. Kohas kust oleks pidanud minema nagu tee, hakkasid hoopis kõrkjad ja kus on kõrkjad, seal on vesi. Ala oli väga märg aga saime takistuse ikka ületatud ja jõudsime kuiva metsa. Õige puu juurde jõudes oli kohe aru saada, et siin asub aare. Sest kus mujal näeb metsas ühe puu all korralikku tantsuplatsi kui mitte kõrgel puu otsas oleva aarde juures. Lükkasime teleskoopredei püsti. Mõtlesin korra mööda oksakönte viimased meetrid aardeni ronida aga see tundus liiga riskantne. Maapinnale tagasi jõudes valmistasime abivahendi, millega aare kätte saada. Abivahend töötas ideaalselt ja oligi see metsamikro logitud. Tegemist on aga kohe kindlasti maastik 5 aardega. Ei näinud ühtegi võimalust kuidas jõuaks aardeni ühegi abivahendita.

Aare, mis mind on algusest saati pannud üllatuma. Et miks nii? Miks küll peitja tegi nii? . . Aga noh, ajad läksid ja vahepeal on hulk vett merre voolanud. Nii vist kirjutatakse muinasjuttudes. Mul on ka tubli pool rehkendust juba tehtud. Siis hakkas tunduma, et ajaga on ka midagi targemat teha, kui teda selle mõistatusega surnuks lüüa. Aga ühel õhtul hakkas sadama pakkumisi logida 5.0 aardeid. Ohoho, vot oli öö. Öös juhtub asju. Saabub pimedus ning hääletult hakkab udu mööda maapinda roomama. Parkisime autod teeveerde ning kui täistuledes buss mööda kihutas, nii et teda peaaegu nähagi polnud, tundus tark tegu autod põllule ritta panna. Ootasime Kristjanit. Kristjanil oli auto, mis sõitis aardest ca 350 m kaugusele. Palju parem kui teeveerest jalutada. Ikka jäi veel natuke maad pimedas märjas võssis seiklemiseks. Võib olla et oligi hea, et ei näinud kuhu minek, nii oli hea lihtne astuda. Olin juba aru saanud, et see aare on igatepidi üle võlli kokku keeratud, eks lõpus pidi seda lihtsalt veel kord tõdema. Seda osa, mis Kristjan sooritas, ma kaasa ei teinud, sellele saime kõrvaltvaatajatena kaasa elada. Tänan kaaslaseid, oli tore öö.

Et siis Ajatapja… No ma selle stardipaketi tegin kõik ise, peale avaldumist ja pikkamisi. Tunnid lõin ka kokku tol korral, vist kulus lõpuks minu elust sellele kõva 2 ööpäeva… :D. Kui ma õigesti mäletan, sest siis avaldusid ju Phantomi masendused ka ja võib-olla ajan nendega asju sassi. No igatahes peale kogu übersooritust tundsin küll, et vabalt olen logimise ära teeninud, vehklesin tänase kogunemise ajal moe pärast ka oma läpparikotist leitava abikaga korra kus vaja ning kui Kristjan meid 350 meetri peale drive-inn’is, tundus elus kõik õiglaselt tasakaalus olevat :D. Natuke saime siiski siin kottpimeduses ka koibi liigutada, õnneks Indy eesjooksmise järgi sai aru, kus on märjem ja kus veel rohkem märjem ning Mari ja Kristjani taskulambid andsid samuti piisavalt vajalikku valgust et enam-vähem kuivade jalgadega õige puu alla jõuda.

Lõpus endas käis kõik nii nagu Mari juba kirjeldas, meie saime konteineri alla ja Kristjan viis tagasi :). Ja kuna päev hakkas kohe uut kuupäeva ette keerama, otsustasime, et kasutame oma õuesoleku täisraha eest ära ning logime ära ka järgmise päeva kohustusliku aarde. Valikuvariantidest jäi sõelale Lomp, see oli meil kõigil leidmata ja pika aaretelogimise lõpetuseks tundus aus, et Kristjan ka mõne leiu lõpuks reaalselt kirja saab… :D

Seda aega sai kõvasti tapetud... ja peitja suunas kõvemaid sõnu saadetud... lõpuks ka aarde koordinaadid tuvastatud ning siis jäi see aare sobivat aega ootama. Ja täna sobisid kõik asjaolud ideaalselt kokku, niiet päikese loojangu ajaks jõudsime madalapõhjaliste parklasse. Kuna aga Kristjan sügavalt kahtles, et me selle topsi iseseisvalt kätte saame, siis ootasime natuke aega, kuni tema ka meiega ühines. Kobisime kõik Kristjani auto peale ja no teadagi tema sõidu stiili... nii me 350m peale saimegi. Edasi läks teekond märjaks ja pime oli juba ka ammu, aga topsipuu me siiski üles leidsime.
Niikaua kui Kristjan oma varustust lahti harutas võtsime meie Marisega topsi alla jalad maas. :P Oleks heameelega tahtnud proovida, kas sama nipiga ka topsi tagasi panekuga hakkama oleksime saanud, aga Kristjanil oli kange ronimise isu ning me ei saanud ju seda rõõmu temalt võtta. Seega jätsime topsi tagasi viimise lõbu talle. No ja kuna järgmine päev oli kohe kohe algamas, siis sai veel plaani võetud üks aarde külastus. Tänan.

Kuna olin õhtul 10ni tööl ja enne oli ronimistest juttu siis oli tahtmine peale tööd kuhugi minna. Väljas oli ka veel suht valge, soe ja ilus. Kui lõppu jõudsin oli ilmselgelt väljas pime juba aga kui juba tuldud sai tuli asja piiluma minna. Kohapeal läks veidi aega otsimisele, kui leitud sai oli vaja kuidagi ka kätte saada. Õnneks vajalikud asjad sattusid olemas olema ja nimi kirja läkski. Hea meel, et see asi kaelast ära sai, päris piin ja häiriv oli :D Aga tänud :)