Öös on asju

Öös on tõesti asju. Rajale sai mindud kesköö paiku ja hakkas ka sadama, aga siiski oli üks paarike, kes pidas pikniku ja veel üpris helkuri läheduses. Said mitu korda valgustatud. Aarde läheduses oli keegi telgi üles sättinud, vast und ei häirinud.

Helkurid tahavad üle vaatamist. Kõigepealt sai hakatud valest kohast otsima, sest alles on jäänud ka vana helkuri tükike, mis kaugelt tekitab teise täpi õige helkuri kõrvale. See oli umbes viies punkt.
Lõpupoole ka mõned helkurid vahelt puudu või lehtede taha peitu jäänud. Sai lihtsalt katsetades erinevaid radu see järgmine punkt leitud.

Nagu mõne teisegi peitja aarde juures, on võimalik läheneda ka mõneti liiga tugeva abivahendiga. Loodetavasti jooksjaid päris ära ei ehmatanud. Aare OK, meile meeldis.

Teekond sai läbitud peale tormiti jõulupimedusevalguse aarde leidmist, siis jäin lõpus pika ninaga. Siis sadas vihma, nüüd oli lumine jalutuskäik ja sai näha isegi üle jõe jooksvat rebast. Kokkuvõttes oli see üks väga põnev rada ja aare potsatab kindlasti senileitud aarete tippude hulka. FITNLB.

Aarde omanik märkis aarde uuesti kättesaadavaks.

Aarde omanik märkis aarde ajutiselt kättesaamatuks.

Pimedus ja eelmise leitud aarde lähedus (peale Valguse ja pimeduse tormijooksu) olid sobivateks kokkusattuvusteks tulla selle seikluse järele. Rada oli korralik ja jõudsin ilusti lõppu toppelttäppidega puu juurde, aga siin lisandus pimedusele geopimedus... Lõppobjekti juures olid küll kahtlaselt värsked innukad kaevamisjäljed sooritatuna mõne neljajalgse poolt, ja no KST. Koht nüüd teada, ja teinekord valgemal ajal saab läbi astuda.

Rada sai üle vaadatud, siia-sinna puuduvaid lisatud.

Rajale oli plaan minna juba nädal tagasi aga kuna kiiret polnud sai täna siia suund võetud. Olime täna siin dendropargis suisa ainsad oma üllatuseks, varasemalt ikka kedagi ka pimedas seal jooksmas või liikumas. Varustusest oli Sillel 1700 lumeniga abivahend, mis tekitas korraliku autode kaugtulede efekti. Mul on prooviks üks 300 lm rattaesilamp ning 115 lm taskulamp. 115 lm lamp oli nii vilets ja jäi kohe kotti. 300 ml lambiga nägi kõik vajalikud täpid ära:) ..rajal liikumine sujus lihtsamalt kui teiste logidest võis tunduda, leidsime ka selle koha, kus korraks jälg kadus, ent loogikaga sai edasi. Vahepeal hakkas ka kergelt lund sadama. Täitsa huvitav oli nii märke veidi raskendatult silmata. Lõppu sai ka edukalt. Aitäh mõnusa raja püstitamise eest, oli lõbus öömatkake! :)

Mõte oli seda aaret juba eelmisel nädalavahetusel otsida, aga kuna olime eelmisel laupäeva päeval mõnusasti matkanud, siis öösel jagus jõudu ainult teise lähedalasuva ööaarde otsimiseks, olgugi, et see teine leidmata jäi peiduka kadumise tõttu. Kuna lund hetkel eriti ei ole, ja ka reede õhtul peaks jaksu rohkem olema, siis kutsusin Annika ka kampa ja läksime aaret otsima. Pealamp on mul hea ja nii saigi algusest kiirelt edasi mindud, tihti üle ühe ühe punkti hüpates, kuni jõudsime pimedasse võssa, mida ka teised otsijad maininud on. Ühtegi punkti sealtmaalt enam edasi ei näinud, mis siis, et mu pealamp pool Dendroparki ära valgustas. Hakkasime siis erinevate teede variante kaaluma ja ringi otsima. Mingi aja pärast leidsime ka tuttava täpi ja saime oma teekonda jätkata. Mingi hetk kadusid täpid jälle ära, aga eks ikka sellepärast, et see oligi lõpp :D Läksime siis võssa seda viimast üksikut täppi vaatlema, ja leidsime ka kurikuulsa kaksiktäpi ja aarde selle lähedusest. Kokku kulus umbes kolmveerand tundi aarde leidmiseni. Tänud peitjale selle põneva tee meisterdamise eest.

Targo kirjutas ilusasti kõik ära. Läks päris mitu katset, aga lõpuks jõudsime võiduka lõpuni ning leidsime ka aarde.

Aitäh peitjale!

See oli päris eepiline kogemus. Esimesel õhtul oli liiga valge, laternad põlesid (edasistele otsijatele teadmiseks - dendropargis kustutatakse need kell 11 õhtul!). Teisel korral hilisemal kellaajal tagasi, jäime umbes kümnenda märgi juurde kinni. Seal oli ka kaks märki kahe kõrvuti puu peal, mis tekitas küsimuse, et kas see ongi lõpp-punkt? Siiski mitte, lõpp-punktis on need kaks märki täiesti kaheldamatult koos. Kolmandaks õhtuks otsisin oma matkavarustuse kastist kaasa oma parima pealambi ja saime edasi, umbes viieteistkümnenda märgini, aga siis jälle tupik, mis tupik.

No ei jäta jonni! Neljandaks õhtuks varusin kõige kurjema miljoniluumenise taskulambi, mis öö päevaks muutis, kõik eelnevad märgid olid nüüd nagu peo peal, aga sealt tupikust ikka edasi ei pääse!? Luusisin natuke ringi, et kas hakkab midagi silma, järsku nägingi kahte kõrvutist täppi! Süda hüppab rõõmust, astun kiirel sammul lähemale, täpipaar pöörab pea ära ja jookseb minema. Pagana linnarebased, ma ütlen.

Kandsin siis senised punktid kaardile, et mis suunas oleks loogiline edasi minna. Pärast väikest avastusretke kõige lootustandvamas suunas hakkaski lõpuks järgmine või ülejärgmine märk jälle silma, kahtlustan, et vahepealt oli midagi siiski puudu.

Kõva töö peitjalt ja suured aitähid!

Ma arvan, et siin võiks raskus mingi palli jagu suurem olla, matkata sai üle keskmise ja kõvemad lambid lähevad vist ka "erivarustuse" alla? Tavalise telefonivalguse või nõrgema pealambiga pole siin tõesti midagi peale hakata.

////

"Doktor, mu naisel kadus hääl ära," kaebab külastaja: "Mida teha?"

"Hm... Proovige minna koju kell kolm öösel," soovitab arst.

Tuli ära kasutada seda haruldast võimalust, kus olime pimedal ajal Tartus. Valgusallikad olid meil head ja nii me mööda dendroparki tuiasime. Mingi hetk märkasin kahte täppi. Asusid nad küll väga madalal aga noh, miks mitte. Püüdsin neid fookusesse saada, kui nad hoopis eemalduma hakkasid. :D Ju ta kass või linnarebane oli. Meie jätkasime oma teekonda. Vahepeal kaotasime järje, kuid õnneks leidsime raja jälle üles. Kas üks marker on vahelt kadunud või pidigi nii olema.....? Rõõm oli suur, kui aardeni jõudsime.

Ilmselt on kena park siin, kahjuks pimedas ei näinud midagi. Ja valges ei oskaks ka öelda, kus see aare siis paikneb. Aitäh, tore seiklus oli.

Seoses selle aardega kolasin dendropargi pimedatel radadel mitmetel varasuveöödel, lühinägeliku ja mitte nii head varustust omavana lihtsalt võttis aega. Kuid mul polnud selle vastu midagi, seiklus- ja adrenaliinirohke oli. Nime kirja panemiseni jõudsin ka lõpuks. Suur tänu peitjale!

Selle topsini jõudmiseks tuli piirkonda külastada mitu korda, sest ilmaolud ei olnud logimiseks varasemalt just kõige soodsamad. Täna saime nimed lõpuks kirja panna. Aitäh peitjale!

Sai rada läbi käidud ja mõned puuduvad markereid lisatud ning mõned, mis kehvemas seisus, asendatud

Öö aarded mulle meeldivad, aga neil on üks ühine viga, neid tuleb otsida öösiti. Aga proovi sa öösiti otsida, kui suvel ööd nii lühikeseks jäävad, et lisaks magamisele sinna sisse suurt midagi muud ei mahugi. Kuna täna olin kõigile muudele toimetustele lisaks ka külaliseks oma kunagise kursavenna juures, kellega koos sai omal ajal dendropargis küll praktikaid ja mingeid õppepäevi tehtud, siis mis need öised asjad ka ära pole koos ette võtta. Olin hommikul juba pojalt prožektori kaasa krabanud, et mine tea... Läkski vaja. Igavesti tore kulgemine oli meenutuste ja otsimiste saatel Mõned silmad nägime ikka ka ära, aga mitte eriti, eks me kippusime ju häälekad vahel olema, kohalikud elanikud eemaldusid juba varakult. Tänud dendroparki öiseid asju otsima kutsumast. Väga tore oli.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Jälle leitav

Taas Tartu nädalavahetus. Aardeid sai leitud igasuguseid, nii karvaseid kui sulelisi. Mõned olid Peetril juba väga ammu ka leitud aga nii pika aja peale tundusid kui uued ;)

Tänud peitjatele!

Andsime hooldusvajadusest ka peitjale teada.

Leidsime siiski väikese osa logiraamatust. Nimed said sinna kirja

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Täna oli korralik mitteleidude päev. Algusest saime kenasti minema ja tundus, et ilma mingi raskuseta jõume lõpuni. No ei jõudnud, Emajõgi tuli ette. Tavapärane kallas oli kõvasti kaugemale nihkunud ja osad teed sügava veekihiga katnud. Hea, et tagasi autoni jõudsime.

Sirutasime veel mõned korrad selga ennem kodu poole asumist.Aitüma

Seda aaret käisid ööpimeduses otsimas Härra ja Preili , olid tagasi koju jõudes vaimustuses ja rõõmsad, aitäh aarde eest ! :)

No tõesti, öös oli asju! Otsustasime siis Taamooga, et kuna niikuinii oleme hilja peale jäänud, siis ah jalutame siis selle ringi siin veel enne unne suikumist läbi. Ja tõsi ta on, ega ma üksi pimedasse kondama poleks kippunudki, niiet sellega läks hästi. Aga eks me seal ikka veidi aega komberdasime. Korra saime ka valest kohast aaret otsida, kui taipasime, et see pole veel see. Päriselt lõppu jõudes läks nobedalt! Sai edukalt teravate silmade ja telefoniga läbitud. Väga äge öine matk oli, aitäh! :)

Pimedat aega ära kasutades, sai aare edukalt leitud.

Tänan peitmast.

Tahtsime minna juustmmt-ga juba kella 8 paiku otsima, kuid siiski oli valgustite tõttu liiga ere, et kaugelt täppe näha. Läksime koju ootama ja 11 paiku tulime tagasi. Umbes veerandi peal jäime pooleks tunniks kinni, sest arvasime, et oleme juba lõpus. Ühel ütles sisetunne, et võib-olla on edasi veel vaja minna, mina samas võtsin kaksiktäppi väga konkreetselt. Lõpuks logisid lugedes saime aru, et täppe peaks rohkem olema. Seega sai edasi mindud ja lõpuks omadega jõudsime ka aardeni, kusjuures sellest suutsime ka algul mööda kihutada. Kokku läks meil selle seikluse peale poolteist tundi, logi saime kirja 00:31.

Kuid minu arust sobib sellele aardele rohkem multika tiitel kui mystery, arvestades "mõistatuse" olemust.

Sellegipoolest oli kihvt aare ja üks ägedaim seiklus, mis minu tagasihoidliku 40 leitud aardega pagasis olnud on.

Tänud peitjale!

Kunagi sai alustatud aga juhtus see et pidin koju rändama. Täna tulime taas ning leidsime. Täname!

Väga mõnna ja igati korras. Aitäh öise jalutuskäigu eest!

Polegi veel dendropargis sellist matka teinud, tuleb varuda (pimedat) aega ja kannatust :) Aitäh peitjale.

Väga äge matk oli. Praegusel valgel ajal proovisime esmalt kell 22:30, siis oli liiga valge, tunnike hiljem paistis hästi kätte. Aitäh ägeda aarde eest!