Klassikaline kahe-punktiline multikas Kostivere alevikus.
Kostivere kuulub nende põliskülade hulka, mida on nimetatud juba „Taani hindamisraamatus”. Küla valdajaks oli Conraduse-nimeline vasall. 1636. aastal olnud külas ainult kolm talu. Ka 1688. aastast pärineval kaardil on Jõelähtme jõe kurisu juures mõisast põhja pool märgitud kolm talu, mille peremeesteks olid Kusich Mart,Oha Mart ja Ara Andres. 18. sajandi lõpuks on mõis Jõelähtme kihelkonna mõisate hulgas neljas peale Maardu, Jägala ja Viimsi. Kostivere mõisale kuulusid siis Loo karjamõis, Parasmäe ja Vandjala küla ja 7 hajatalu. Mõisa piirkonnas oli 3 kõrtsi, 1 vesiveski kahe kivipaariga ja paemurd mõisahoonete jaoks, mil toimus suurim ehitustegevus. 19. sajandi lõpus ehitati Kostivere mõisasse suur viinavabrik. 20. sajandi algul oli mõisas friisi tõugu piimakari, yorkshire sead ning edendati linnukasvatust. Pärast Nõukogude okupatsiooni muudeti riigi mõis juba 1941. aastal Kostivere sovhoosiks, mis ajapikku kujunes ümbruskonna suurimaks majandiks.
Hetkel on siin lasteaed, põhikool, pood, raamatukogu ning postkontor.
Vaatamisväärsustest on siin tuntuim Kostivere karstiala, mis on Harjumaa suurim (pindala 125 ha). Karstialal neeldub Jõelähtme jõgi Kostivere asula juures ja tuleb maapinnale Jõelähtme vana silla juures. Sinna jääb ka Eesti Punasesse Raamatusse kantud väga haruldase alpi nurmika (Poa alpina L.) leiukoht.
Klassikaline kahe-punktiline multikas Kostivere alevikus.
Kostivere kuulub nende põliskülade hulka, mida on nimetatud juba „Taani hindamisraamatus”. Küla valdajaks oli Conraduse-nimeline vasall. 1636. aastal olnud külas ainult kolm talu. Ka 1688. aastast pärineval kaardil on Jõelähtme jõe kurisu juures mõisast põhja pool märgitud kolm talu, mille peremeesteks olid Kusich Mart,Oha Mart ja Ara Andres. 18. sajandi lõpuks on mõis Jõelähtme kihelkonna mõisate hulgas neljas peale Maardu, Jägala ja Viimsi. Kostivere mõisale kuulusid siis Loo karjamõis, Parasmäe ja Vandjala küla ja 7 hajatalu. Mõisa piirkonnas oli 3 kõrtsi, 1 vesiveski kahe kivipaariga ja paemurd mõisahoonete jaoks, mil toimus suurim ehitustegevus. 19. sajandi lõpus ehitati Kostivere mõisasse suur viinavabrik. 20. sajandi algul oli mõisas friisi tõugu piimakari, yorkshire sead ning edendati linnukasvatust. Pärast Nõukogude okupatsiooni muudeti riigi mõis juba 1941. aastal Kostivere sovhoosiks, mis ajapikku kujunes ümbruskonna suurimaks majandiks.
Hetkel on siin lasteaed, põhikool, pood, raamatukogu ning postkontor.
Vaatamisväärsustest on siin tuntuim Kostivere karstiala, mis on Harjumaa suurim (pindala 125 ha). Karstialal neeldub Jõelähtme jõgi Kostivere asula juures ja tuleb maapinnale Jõelähtme vana silla juures. Sinna jääb ka Eesti Punasesse Raamatusse kantud väga haruldase alpi nurmika (Poa alpina L.) leiukoht.
Aarde omanik märkis aarde uuesti kättesaadavaks.
Esimene punkt jälle paigas, asukoht veidi muutus.
Aarde omanik märkis aarde ajutiselt kättesaamatuks.
Mõisa parki on korrastatud ja esimene punkt kaduma läinud.
Kuu aega tagasi kui toimus geojahi lõppüritus, saime küll lõpu koordinaadid kenasti kätte, aga lõpus sai siiski valest kohast otsitud. Vahepeal oli kuu ajaga toimunud teatav selginemine ja otsustasime Kristjaniga uuesti proovida. Kohale jõudes selgus, et me pole lõpus ainsad.
Kuigi kaaslased mulle rääkisid mingitest sealsetest ja teistest otstest, siis mul olid need kohad juba kõik kenasti ära poleeritud ja jätsin seekord poleerimistöö tegemata. Võtsin lihtsalt esimsest vaadatud kohast karbi välja. Nii tore, et nüüd see Conraduse küla on kaardil naerunäoga markeeritud. Samas ... üritustele polegi nagu enam põhjust tulla???
Aitäh peitmast!
Enne GIF-i üritust oli veidi aega. Kunagi olin selle lahenduseni jõudnud, kuid otsida segas tookord mugude rohkus. Täna oli siin pime ja vaikne. Otsimise käigus ilmus välja ka Roosinupp. Tema oli juba spets. Peagi oli aare meil pihus. Aara kenasti korras.
Teel Geojahi finiši poole oli sündmuse alguseni natuke aega ja otsisime mõned aarded. Esimese korraga ei leidnud, teise korraga ulatusin kaugemale ja sain karbi kätte. Tänan peitjat. Panime karbile mängukleepsu ka peale ja juhendi karpi.
Teel Geojahi 2025 Finiši sündmusele Kostiveres sai see aare puusalt logitud.
Hooldus! Kuivatain ja puhastasin karbi. Jätsin lamineeritud juhendi, peoga vahetusnänni, silica pakke ja hariliku. Logi on kuiv ja korras, uus minigripp ja kotti ka mõni imur.
Tänud peitjale aarde eest!
Ümarlaua alguseni oli veel tiba aega, ehk kaesime üle. Esimeses punktis leidsin kiirelt järgmise punkti koordinaadid ning peale veidikest lumes sumpamist oli Tram'il juba karp näpus. Peitjale tänud!
Lõpus oli natuke otsimist.
Leitud, aitäh
Täna oli vaja midagi kiiret ja lihtsat ning seda me ka saime. Lõpp oli meie meelest küll pigem poole pügala võrra kõrgema astmega, aga muidu tipp-topp. Aitäh!
Toimetasime oma tegemised ära ja ülemäära kaugele sõita ei viitsinud. Lubati lihtsat multit, saime ka. Algusest sai koordinaadi ilusti. Lõpus oli veidike otsimist, aga koordinaat on vägagi täpne. Aitäh!
Kostivere aaretega minul kohe üldse hästi ei lähe. Siin olin 3-s kord ja no nüüd leiuta lahkuda ei tahtnud. Helistasin sõbrale ja kurtsin ja selgus tõsiasi, et minu koordinaat näitas täpselt üle vastasssuunda. Seal polnud ma üldse käinud, nüüd sain lõpuks logi kirja.
Tänud, vist oli tore aare!
Leitud
Ah et ma ei eksiks teelt. Oh ma ikkagi eksisin teelt. Tänud peitjale aarde eest.
Leidsime. Tänud peitjale
Aitäh!
Eemaldasin üleliigse ja alles jäid ühedainsad.
Kunagi ammu kiiruga käisin seda otsimas, siis ei leidnud. Täna tulime Kurglast linnulaulu matkalt ja tegime uuesti peatuse Kostiveres. Nüüdseks oli esimeses punktis koordinaate hulgim. Panime kaks uut ka gsp-i sisse. Kõik kolm koordinaati suunasid meid väikeste vahedega samale poole jõge. Otsisime ja otsisime, ei leidnud. Siis lugesime logisid, need ei aidanud meid. Lõpuks mõtlesime teiselt poolt kallast ka vaadata. Nii igaks juhuks. Tuligi välja, et see koht, mis ma valel pool jõge kõige tõenäolisemaks pidasin, oligi õige koht, ainult teisel pool kallast.
Labori vahele käisime ka siin esimeses punktis ära. Leidsime koordinaadi, vaatasime kuhu täpp maandub ja otsustasime et peale laborit käime läbi. Kohale jõudes aga kratsisin kukalt ja kohe kuidagi loogiline ei tundunud enam see koordinaat. Ka varemleidnu Silver ütles et ta ei mäleta midagi sellest aardest ja siinne koht ei tundu kuidagi tuttav. Igaks juhuks vaatasime läheduses olevad potensiaalsed kohad üle, muidugi tulutult. Vaatasin siis hoopis sellele koordinaadile otsa ja korrigeerisin seda. Ahaa no nüüd on juba palju lubavam koht. Tegimegi sealgi omad poleerimisringid aga täiestu tulutult. Ega ei jäänudki muud üle kui algusesse tagasi naasta et kus ja mis numbri me valesti üles märkisime. Vahepeal Silver veel luges et seal peaks lausa kahed uued koordinaadid olema. Koheselt leidsime ka uued palju sõbralikumas ja täpsemas formaadis koordinaadid. Edasi oli vaid kohalejalutamis vaev ja topsik välja sikutada. Tänud peitjale
No seda aaret sai mitu korda otsimas käidud. Korra siis, kui lindid ehitusel ümber, täna siis esmalt niisama otsitud, siis alla antud, uuesti koordinaadid täpsustatud, peaaegu alla antud. Ja lõpuks korralikult ukerdades õigesse kohta vaadatud ja leitud. Oeh.
Tänud aarde eest!
No küll mina olin siin ikka hädas. Proovisin jupi aega nulli kätte saada, aga ei õnnestunud mitte. Siis lihtsalt kasutasin oma mõningast kogemust ja vaatasin, et kus võiks see lõpuboss siis olla. Esimeses kohas polnud, aga teises küll. Tänud peitjale
Kui see sälensijura siia mängu ilmus ja kogu mu täpse raamatupidamise sassi lõi, siis oli vaid aja küsimus, millal midagi kahe silma vahele jääb. No kõigest 3 aastat läkski kui ma selle multiga olin alustanud, aare oli aga tookord jalga lasknud ja kui täna täpselt aarde peal olime, siis oli mul raudpolt tunne, et SEE aare logitud. No pudelid ja punnid kui mitu kiltsa eemal sain aru, et logimata.
Selles muidugi ei ole peitja süüdi, et mängida tuleb kord GP, kord GC, siis veel Lääbides ja eiteaveelkus ja pole ime et kõik kõigil sassis on. Tagasi siia, eks siis jälle 3 aasta pärast…
Korra varem oleme proovinud seda aaret leida, aga siis oli lõpus ehitus ning pidime leiu edasi lükkama. Täna taaskord siinkandis olles nägime, et ehitusaiad on läinud ja tee logimiseks vaba. Aitäh aarde eest!
Täna aare leides tuli küll naer peale :D Millega siin eelmine kord tegelesin jääb mõistatuseks :) Aitäh!
Ei leidnud, algul sain koordinaatidest ka valesti aru. Vb kunagi tagasi
Aare leitud :)
Siin olin ka kunagi geopeituse algusaegadel pime ega leidnud koordinaate. Ega nende leidmine tänagi lihtsalt läinud. Parkisime auto mu kunagise kooli juurde ja nulli jõudes leidsime eest fotosessiooni pidavad mugud. Õnneks nad pikalt ei poseerinud, aga no tiheda geopäeva lõpus piisas sellest väikesest ajastki, et kannatamatuks muutuda. Kaaslane näitas nagu tavaliselt üles suuremat kannatlikkust ja suutis ka koordinaadid lõpuks leida. Järgnes väike jalutuskäik lõppu, mida ma millegipärast olin eeldanud hoopis teises kohas olevat. Aga no tegelik lõpp sobiski paremini. Sinna jõudes ootasid meid - üllatus, üllatus - ees samas fotosessioonitavad mugud. No küll oli ikka vaja teha neid pilte, siit nurga alt ja sealt nurga alt, koeraga ja koerata. Kaaslane oli juba objektile läinud ja mina rippusin niisama võsas. Noor geopeitur seisis normaalses kohas ja teeskles end tavaline inimene olevat. Lõpuks mugud lõpetasid ja tänu vihjele sai karbike leitud. Oli päris tore jälle üle hulga aja siin alevikus käia. Aarde lähedale jääb hoone, mille otstarve on küll ajas muutunud, aga millest sai alguse üks mu elu suurimaid armastusi ja nüüd veedab seal sageli oma aega mu ema. Ajaring käib mõnikord ka sedapidi. Aitäh rännaku eest!