EKS: Pirita hägune
Kirjeldus
Antud aare on Eesti Kalastajate Seltsi koostööprojekt geopeituritega kaitsmaks kudemispaiga otsinguil olevat kala.
Tegemist on lihtsa aardega Pirita jõe ääres. Koht on kindlasti paljudele geopeituritele juba tuttav. Parim lähenemistee tuleb raudtee silla poolt.
Võimalusel liigu jõe ääres rohkem ringi, kui aarde leidmiseks vajalik, sest niimoodi takistate röövpüüdjate võimalust kala kätte saada.
Pirita jõel on täielik kuderahu 15. oktoober kuni 15. november. Kalade püügikeeluajad on leitavad SIIT. Lisainfot keeluaegadest ja kalastuskaartidest leiab SIIT. Püügikeelu perioodil on jões käimine keelatud, kuna see lõhub kudepesasid! Kui märkad ebaseaduslikku tegevust jõeveerel, helista palun 1313!
____________________________
EKS kalakaitse vabatahtlikud on juba 5a tegutsenud igal sügisel erinevate lõhejõgede ääres, mille tulemusena on kalade arvukus iga aastaga paranenud. Hetkel on olukord juba niivõrd hea, et iga inimene, kes satub oktoobri keskpaigast kuni novembri lõpuni jõeveerele, võiks näha ka suuri lõhesid ja meriforelle. See, kuidas nad kuderändel ülesvoolu ronivad ja oma kudetoimetusi teevad on võimas vaatepilt. Paljud on kindlasti näinud Discovery-st "salmon run"-e, teadmata, et Eestis käib samasugune möll jõgedes sügiseti. See vaatepilt on aukartustäratav ning kui sinust 1-2m kaugusel toimetab 10-20kg lõhe on meeldejääv vaatepilt ja sedalaadi elamus, mida sa kunagi telekast ei saa. Kahjuks on ka väga palju pahatahtlike plaanidega inimesi, kes kasutavad ära olukorda, kus kala on jões ning ainuke motivaator tema peas on leida ideaalne kudepaik. Röövpüüdjate arusaam ja maailmavaade ei küündi kaugemale isiklikust kasust stiilis: "saaks marja ja kui saab rohkem, lähme müüme marja maha". Sellise mõttelaadi tulemusena kannatab loodus ja terved kalapopulatsioonid jäävad sündimata, kes tegelikult tulevikus võiks pakkuda meie lastele looduslikku punast kala Norra lõhe asemel.
Lõhed ja meriforellid on siirdekalad, kes sünnivad magedas jõevees, kuid suurema osa oma elust veedavad soolases merevees. Sügiseti siirdutakse kudema oma sünnijõgedesse, vajades selleks kruusast põhja. Eestis on teada kümmekond jõge, kus on võimalik lõhe kudemine, Tallinnale lähimad on Pirita ja Keila. Pirita jõgi on meie andmeil ainuke terves Euroopas, kus lõhed koevad pealinna territooriumil. Lõhe on siirdekala, kes võtab ette pikki rändeid, peale kudemisrände ka toitumisrändeid. Eestis sündinud lõhede ränded ulatuvad Poola ja Saksamaa rannikualadeni välja. Meriforell on paiksem ja meil sündinud kalad meres enamasti oma sünnijõest üle 50km kaugusele ei uju. Seega õnnelik kudemine jões annab rohkem kala merre ning kalamari on midagi hoopis olulisemat kui saiakate.
Miks geopeitus? Sest geopeituse mängijad on inimesed, kes kasutavad ära maailma parimat ravi- looduses ja värskes õhus viibimist. EKS välijuhid koos peitjatega on Teile valinud strateegiliselt head kohad, et saaksite näha kala ja kena loodust, rääkimata ainulaadsetest aaredepunktidest. Ainuüksi sealviibimisega takistate röövpüüdjate võimalust kala kätte saada. Mida rohkem on inimesi ja silmapaare, seda vähem röövpüüdjad julgevad toimetada
Last but not Least: EKS Geopeituse aarete sees on ka meened - puust geomündid. Need on kõik hooajalised ja neid on limiteeritud kogused 115 tk jõe kohta. Igal jõel on oma nimega geomünt, seega kollektsionääridele on pakkuda 5 unikaalset ja kordumatut münti.
Kui tundub, et aare käes ja kala ei näinud, võid vabalt võtta ühendust mõne välijuhiga, ning tõenäoliselt saab ta sind aidata, selleks saada e-mail valijuhid@kalastajateselts.ee ning sinuga võetakse ühendust. Samuti, kui on soovi tulla koos teiste toredate vabatahtlikega jõeveerele patrullima, et seista hea kalade ja meie oma looduse eest, siis täida siin väljad http://kalastajateselts.ee/Liitu-Kalakaitsega/ ning sinuga võetakse kindlasti ühendust edasiste juhistega.
Kui märkad ebaseaduslikku tegevust jõeveerel, helista palun 1313!
Kivi kotti ja jõeveerel näeme. EKS Kalakaitse Grupi Juht – Jüri Nurk
Seotud lingid:
Antud aare on Eesti Kalastajate Seltsi koostööprojekt geopeituritega kaitsmaks kudemispaiga otsinguil olevat kala.
Tegemist on lihtsa aardega Pirita jõe ääres. Koht on kindlasti paljudele geopeituritele juba tuttav. Parim lähenemistee tuleb raudtee silla poolt.
Võimalusel liigu jõe ääres rohkem ringi, kui aarde leidmiseks vajalik, sest niimoodi takistate röövpüüdjate võimalust kala kätte saada.
Pirita jõel on täielik kuderahu 15. oktoober kuni 15. november. Kalade püügikeeluajad on leitavad SIIT. Lisainfot keeluaegadest ja kalastuskaartidest leiab SIIT. Püügikeelu perioodil on jões käimine keelatud, kuna see lõhub kudepesasid! Kui märkad ebaseaduslikku tegevust jõeveerel, helista palun 1313!
____________________________
EKS kalakaitse vabatahtlikud on juba 5a tegutsenud igal sügisel erinevate lõhejõgede ääres, mille tulemusena on kalade arvukus iga aastaga paranenud. Hetkel on olukord juba niivõrd hea, et iga inimene, kes satub oktoobri keskpaigast kuni novembri lõpuni jõeveerele, võiks näha ka suuri lõhesid ja meriforelle. See, kuidas nad kuderändel ülesvoolu ronivad ja oma kudetoimetusi teevad on võimas vaatepilt. Paljud on kindlasti näinud Discovery-st "salmon run"-e, teadmata, et Eestis käib samasugune möll jõgedes sügiseti. See vaatepilt on aukartustäratav ning kui sinust 1-2m kaugusel toimetab 10-20kg lõhe on meeldejääv vaatepilt ja sedalaadi elamus, mida sa kunagi telekast ei saa. Kahjuks on ka väga palju pahatahtlike plaanidega inimesi, kes kasutavad ära olukorda, kus kala on jões ning ainuke motivaator tema peas on leida ideaalne kudepaik. Röövpüüdjate arusaam ja maailmavaade ei küündi kaugemale isiklikust kasust stiilis: "saaks marja ja kui saab rohkem, lähme müüme marja maha". Sellise mõttelaadi tulemusena kannatab loodus ja terved kalapopulatsioonid jäävad sündimata, kes tegelikult tulevikus võiks pakkuda meie lastele looduslikku punast kala Norra lõhe asemel.
Lõhed ja meriforellid on siirdekalad, kes sünnivad magedas jõevees, kuid suurema osa oma elust veedavad soolases merevees. Sügiseti siirdutakse kudema oma sünnijõgedesse, vajades selleks kruusast põhja. Eestis on teada kümmekond jõge, kus on võimalik lõhe kudemine, Tallinnale lähimad on Pirita ja Keila. Pirita jõgi on meie andmeil ainuke terves Euroopas, kus lõhed koevad pealinna territooriumil. Lõhe on siirdekala, kes võtab ette pikki rändeid, peale kudemisrände ka toitumisrändeid. Eestis sündinud lõhede ränded ulatuvad Poola ja Saksamaa rannikualadeni välja. Meriforell on paiksem ja meil sündinud kalad meres enamasti oma sünnijõest üle 50km kaugusele ei uju. Seega õnnelik kudemine jões annab rohkem kala merre ning kalamari on midagi hoopis olulisemat kui saiakate.
Miks geopeitus? Sest geopeituse mängijad on inimesed, kes kasutavad ära maailma parimat ravi- looduses ja värskes õhus viibimist. EKS välijuhid koos peitjatega on Teile valinud strateegiliselt head kohad, et saaksite näha kala ja kena loodust, rääkimata ainulaadsetest aaredepunktidest. Ainuüksi sealviibimisega takistate röövpüüdjate võimalust kala kätte saada. Mida rohkem on inimesi ja silmapaare, seda vähem röövpüüdjad julgevad toimetada
Last but not Least: EKS Geopeituse aarete sees on ka meened - puust geomündid. Need on kõik hooajalised ja neid on limiteeritud kogused 115 tk jõe kohta. Igal jõel on oma nimega geomünt, seega kollektsionääridele on pakkuda 5 unikaalset ja kordumatut münti.
Kui tundub, et aare käes ja kala ei näinud, võid vabalt võtta ühendust mõne välijuhiga, ning tõenäoliselt saab ta sind aidata, selleks saada e-mail valijuhid@kalastajateselts.ee ning sinuga võetakse ühendust. Samuti, kui on soovi tulla koos teiste toredate vabatahtlikega jõeveerele patrullima, et seista hea kalade ja meie oma looduse eest, siis täida siin väljad http://kalastajateselts.ee/Liitu-Kalakaitsega/ ning sinuga võetakse kindlasti ühendust edasiste juhistega.
Kui märkad ebaseaduslikku tegevust jõeveerel, helista palun 1313!
Kivi kotti ja jõeveerel näeme. EKS Kalakaitse Grupi Juht – Jüri Nurk
Seotud lingid:
Läheduses olevad aarded
Logiteadete statistika
Logiteated
Viisime endid loodusesse jalutama. Aitäh peitjale!
Ei süvenenud soovitusse lähenemistee osas ja hakkasin Nehatu poolt mööda jõeäärt astuma, jalgratas kaenlas. Oi, see tee oli vaevaline, aga kohale ma jõudsin. Seal algas uus häda - milline kuuskedest? Neid oli palju, aga veel rohkem oli sääski ja nabani ulatuvaid nõgeseid minu paljaid sääri silitamas. Jonn viis lõpuks siiski sihile ja sain nime kirja.
Aitäh peitjale, kellega mul oli au isiklikult aastaid tagasi kohtuda Hinni kanjonis aaret otsides ja logides.
Ega vahet ei ole, kas ilm on hea või mitte - porine mülgas on siin igal juhul. Tossud saime veidi mudaseks, aga aarde leidsime. Hea äge konteiner. Aitäh!
Aare huvitava koha peal. Ikka väga mudane oli kogu see teekond, aga kõik on hea, mis lõpeb leiuga. Aitäh!
Suvel sai käidud, aga siis oli paras võsa ja null ei olnud kõige täpsem. Seekord läks kiiresti.
Aitäh peitjale!
Huuhhh, otsisin merelt ja otsisin maalt, aga kuidagi ei jäänud aardeke silma. Vahepeal sai juba pool maailma tagajalgadele ajatud, et kus küll aare on ja seejärel aare pühalikult kadunuks kuulutatud. Siis aga jõudis Kaupu pärale ja võlus mõnevõrra eemalt aarde välja. Huhh, Pirita hägusest sai Pirita selge õnneks.
Nautisime kena ilma ja huvitavat maastiku. Aarde juurest leidsime värskeid nõgeseid, eemalt sai nurmenukke ja võilille lehti korjatud. Aga vaarikale peab ka kunagi tulema. Aarde koht teostus ja nimi oli vahvasti kokkusobiv komplekt. Tänud kutsumast ja meisterdamast.
Pirita jõe ääres on ikka omajagu seigeldud, aga siia jõe äärtesse ei olnud isegi jõudnud. Aitäh tutvustamast!
Vesi voolas kiiresti ja seda tundus palju. Kalamehi ei kohanud, kala ka ei näinud. Aga sellest sai imetleda igasugust prügi :(
Aare ise korras, logiraamat sai uue ja terve minigripi.
Aitäh, polnudki siin kaldal varem jalutanud.
Alles see oli, kui siin parkimise kohas oodati kino ja vette kukkumisi vms. Täna siis jalutasime siit kaugemale jõe äärde ja leidsime otsitava. Tänud peitjale.
Leitud
Mait leidis pärast ilusat päikeselist jalutuskäiku
Leitud, tänud!
Leitud
Aitäh aarde eest!
Mõned päevad tilkus nina nagu mahlakask, aga nüüd juba saab pisaraid valamata maailma vaadata. Seega kulus väike jalutuskäik ära, ja siia tulek seda pakkuski. Tegime kohe natuke suurema ringi, mängisime kutsaga toika viskamist-toomist ja vahepeal peitust. Tema haihtus, mina kutsusin ja kui olin juba kurja häält teinud, pistis oma nina mu kõrvalt põõsast välja, et no mida nüüd, siin ma ju olen. Kuna pole eriti öösel röövpüüdjate varitseja tüüp, siis tulin ikka päevavalges mööda teerada kohale. Aastaaeg on praegu küll ideaalne, ei mingit pori, astu nagu pargis. Tänud peitjale aarde eest, meile meeldis siin väga.
Topsik on tegelikult koguaeg koordinaatidel olnud. Püüdsin seda avatuna hoida sellel hetkel kui kalad kaitset vajasid. Aga no läks viimane kord meelest. Aga las see jääda. Kõik üle kontrollitud ja aare korras. Ärge ainult prügi otsa koperdada. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Röövpüügi hooaeg ammu läbi. Aare sügiseni kättesaamatu, kuni kalad taas kaitset vajavad. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
GPSi arvamus siinsest teedevõrgustikust erines oluliselt tegelikkusest. Eks siis tuli katse-eksituse meetodit kasutada ja see andiski varsti täitsa paljulubava lähenemistee. Selliseid kuuski pole mina oma geokarjääri jooksul veel kohanud, väga lahe. Tegin lausa pilti sellest nähtusest. Kui looduseime nähtud, siis panin ka nime logiraamatusse kirja. Aitäh peitjale. Aitäh peitjale.
Täitsa lahe konteiner. Lambi valges ukerdades ei näinud muidu eriti midagi aga kuulda oli küll, et jõgi on kusagil siinsamas. Ilma selle 365 sunnita (ikka ise sunnin) ilmselt küll magaks kodus hambad laiali selle asemel, et pimedas metsas elamusi kogeda. Aitäh!
Õnneks jõudsime aardeni mööda mugavat rada. Tuttava teostusega vahva konteiner. Aitäh!
Tavaliselt on kõrvalistes kohtades mugusid terveid horde, hea et aarde peal ei istuta. Siin kus nagu peaks röövpüüdjaid avastama polnud ühtegi hinge. Kedagi ei kohanud, lõpust leidsime ägeda konteineri. Aitäh!
Hämming ja siis leid. Aitäh :)
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Sügisel tagasi, siis kui kalad päriselt kaitset vajavad. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
See tavaline, nii linnalähedane aare on mul otsimisplaanis olnud vähemalt viimased pool aastat. Või noh, mõte on igal juhul jõnksatanud suunda „äkki SEE tavaline täna?“ iga jumala päev, kui geokaardil oma päevaleiusõelaga järjekordselt sellest üle olen sõitnud :D. Aga kuna seal ümbruses on kõik kohad üles kaevatud ja lisaks oli vahepeal maas ka korralik lumi, mis võimalikke teeäärseid parkimiskohti veelgi ahendas, siis leidsin alati mõne muu aarde, mida tol päeval leidma minna… Täna otsustasin, et aitab küll ja vähemalt proovin - lumi ju lännu ja neid kaevetöid teostavad nad seal ka veel järgmised viis aastat. Helge tuli ka meile kampa ja nii me siis peale chatis asjade kokkuleppimist siiapoole sõitma hakkasime. Ja mul oli täitsa mõte, kuhu parkida ja kuidas aarde poole minna aga kohale jõudes selgus, et see konkreetne koht on ka väga üles kaevatud :D. Keerlesime siis natuke veel selles ringisõlmes ja seisime ohutuledega siin ja seal ja vaatasime kaarte ja lõpuks parkisime Helge pakutud plaani kohaselt silla kõrvale jääva bussipeatuse juurde. Ja hakkasime astuma. Edasi läksid asjad lihtsalt (no okei, õige teeotsa peale paigutasime ka ennast enne väääga suure ringiga, Sandri silla kaudu :D) - jalutasime kohale, leidsime ägeda konteineri, kribisime nimed kirja ja jalutasime tagasi. Autodesse pääsesime ka 500 m ringi asemel peale 50 m läbimist ning võisimegi kohustusliku aardeleiuprogrammi selleks päevaks lõppenuks lugeda :). Aitäh Silverile ägeda aarde eest, mis mullegi ootamatult ühe inspiratsiooninähvaka andis ;) ning Helgele tänud kaaskalainspektoriks tulemast, oli tore käik :).
Täna ei viitsinud kaugele minna, võtsime kodu juurest aarde.
Tänud
Leitud, logitud, tänan! Jõe ääres oli rahu ja palju puutumata lund ja ilusad okaspuud on seal tõesti.
Tunnistan, et peaaegu kibelesin ka päris ääre peale ronima, aga siis mõtlesin, et ah, külm on ja redel ju ka on hakanud streikima, mis ma ikka...
Mõnus jalutskäik enne vana-aasta lõppu. Lahedad kuused siinkandis. Tänud peitjatele.
