Suurte teede ääres ei pruugi ilmtingimata vaid nano- ja mikroaardeid leiduda ja paekallas annab selleks ideaalse võimaluse.
Aare on peidetud plastkarpi, see omakorda musta prügikotti.
Suurte teede ääres ei pruugi ilmtingimata vaid nano- ja mikroaardeid leiduda ja paekallas annab selleks ideaalse võimaluse.
Aare on peidetud plastkarpi, see omakorda musta prügikotti.
Aitäh peitjale!
Ma muidugi ei teadnud midagi - tavaline aare ju. Lõpus seisin silmitsi kraavi ja kõrge seinaga. Ahsoo... No kui juba siin, siis tuleb ära teha. Kuid aega see ikka võttis - mudane ja vesine (nagu alati).
Aitäh peitjale!
See aare oli meil Antiga tänanse kollaste täppide roheliseks värvimise ringsõidu esimene leid. Õnneks ei olnud siin taimestik veel võimust võtnud :)
Aitäh!
Seda aaret olen ma mitu korda otsimas käinud ja kuidagi pole õnnestunud leida. Tegelikult oli loogilises kohas, tänud
Leitud
Teisel korral, lumeta, läks õnneks. Aitäh!
Leitud, tänud!
Selle aarde kaardile tekitatud täppi olen ikka mõned korrad vaadanud ja taas siis mööda vaadanud, et eks millalgi ehk... Nüüd siis igatahes sai plaani võetud. Aardele lähenedes oli ma arvan et tänu vahepeal pakutud sulailmadele karbike kergesti tuvastatav. Altpoolt lähenemine tundus kaunikesti võimatu, nii et sai teda rünnatud ülevalt. Selle aarde puhul on küll hea meel, et tehtud, ei pea enam seda häirivat täppi põrnitsema. Tänud peitjale peitmast.
Kaevasime päris palju ruutmeetreid ja ei leidnud.
Aardeni ronides ja veelgi enam aarde juurest alla kulgedes oli mul natuke postitantsija tunne. Õnneks oli kottpime ja publik puudus. Aare korras, aitäh!
Imepisikesed nõgesed võivad üllatavalt tugevalt kõrvetada. Aitäh!
Praegu oli seal veel vaid eelmise aasta surnud loodus ja nii oli üsna okei seal ära käia. Aitäh!
Leitud, tänud!
Hea väljakutse - kas lähed sinna, kuhu muidu ei läheks. Meeldis. Aitäh!
Leitud tänan
Korduvalt olen vabandusi leidnud selle aarde otsimise edasilükkamiseks, nüüd otsustasime asja lõpuks ette võtta, et ei peaks alati mööda sõites lubama, et järgmine kord. Õnneks väga palju möödasõitjaid polnudki, aga eks mõnda autot tuli ikka ignoreerida, siin vist muidu ei saagi, kui just väga hilja öösel ei tule. Aitäh.
Esimesel korral autost välja tulles hakkas äikesevihma sadama. Mis seal ikka, tagasi autosse ja selgemat taevast otsima. Tagasiteel koju ei andnud see aare ikka rahu. Ei suutnud kuidagi õiget lähenemis teed leida, kõrvenõgesed igalpool, aga logitud see sai ;)
On alles koht leitud. :D Aitäh!
Tänud peitjale!
Lihtsalt tule kohale ja logi ära. Svenile meeldis nii väga, et tuli juba teist päeva järjest siia.
Tänud
Leitud ja nimed kirjas. aitäh
Nõgesed olid tänaseks kuivanud, oli vaid läbi raagus risu trügimise vaev. Aare kuiv ja korras. Tänud peitjale.
See aare on juba kaua häirinud, sest sõidan sealt tihti mööda. Nüüd ütlesin Anneliisile, et selle me ära korjame. Anneliis vaatas oma viigipükse, mina oma kleiti ja seadsime sammud aardeni. Ühel oli saapas vesi, teisel kõrvetas nõges jalga. Häda ja viletsus igal sammul. Lisaks pakkusime lõbu mööduvatele autodele. Karp käes, nimed kirjas oli vaja kuidagi valutult maapinnale naaseda ja siis kõlasid Anneliisi suust sõnad:"Kristel, sul on lapsed!" Tore ja meeldejääv seiklus, aitäh!
Pidime tükk aega mõtlema, millisest küljest läheneda. Kui lähenemisnurk otsustatud, tuli võidelda kraavivee ning nõgestega. Karbike paistis juba kaugelt, kuid selleni jõudmine ei olnud kerge. Võimalik, et me ei valinud kõige paremat lähenemisnurka ja kindlasti ei valinud me kõige sobivamaid riideid. Minu viigipükstes jalad jäid paraku viimase pingutuse jaoks liiga lühikesteks, kuid Tikker oma pikkade jalgadega päästis päeva, mis sest, et kandis seelikut. :)
PS! Musta kilekotti aardel ümber enam ei olnud.
Nõgeseid on palju
Juba pikka aega on see täpp siin yksinduses ilutsenud ja visiiti oodanud. Kas ei ole aega olnud, v6i ilm kehva, v6i muu seltskond mitte geolainel. Täna otsustasin siiski seda viga parandada. Tundus ju teine selline kiire draivinn ka olevat. Kohapeal sai aga ysna ruttu selgeks et ta ikka päris park and crab tyypi aare ei ole hoolimata sellest et karpi ennast nägin juba autost :D Natukene ajastamist ja akrobaatikavoor ning olidki kastanid tulest päästetud. Tänud peitjale
Aare oli oma musta koti küll kaotanud, aga sai ikkagi leitud.
Kõik algab õige parkimiskoha valikust. See tehtud, polnud muud, kui sirgjoones sihtpunktini jalutada. Vahva pinnavorm, polnudki kummaltki poolt vaadates täheldanud, et sellise "linnamüüriga" tegu.
Kord pimeduse varjus ja lumekirmega sai nullis ringi kakerdatud ja külmunud maad ja kärnas kärssa kirutud ning toona lihtsama saagi järele siirdutud. Nüüd kevadisel maastikul jalutuskäik nulli ja lihtne logimine. Aitäh aarde eest!
Oh jah, mida kõike geopeiturid leidmise nimel teevad… meie… me tegime rahvale tsirkust. Publiku vähesuse üle ei saanud kurta, ühelt poolt jälgis me tegevust äsja tööle saabunud kontorirahvas, teiselt poolt tööle ruttavad autojuhid. Ja me tegime näo, et normaalsed inimesed just sellisel ajal ja just siin käivadki. Igatahes jõudsime mingi ime läbi nulli ja siis otsustasime lahkuda. Läks liiga ohtlikuks ja liiga imelikuks. Aga noh, kui peaks mõnel pimedamal hetkel siia tagasi tulema, siis proovime uuesti.