Peeter Suure Merekindluse maarinde idapoolseim tugipunkt, 12. positsioon, paiknes Irus. Positsioon ühendati kindluse raudteevõrguga Lasnamäe (Dvigateli) kitsarööpmelisest raudteejaamast. See tööstusraudtee ühines Veski-Postis (umbkaudu sadama ja kitsarööpmelise peajaama vahelise raudtee Härjapea jõe ületamisel) kitsarööpmelise tsiviilraudteega, mis oli integreeritud kindlusraudtee võrguga. Lasnamäe jaamast läks 12. positsioonini viiv raudtee kirdesse, hilisemast sõjaväelennuväljast põhja poolt mööda ning Vana-Narva maanteega rööbiti ida poole. Väo mõisa juures läks üks haru loodesse, Kose haubitsapatarei juurde. Peaharu läks läbi ühe sõjaväelinnaku (praeguse Iru hooldekodu kohal) üle Pirita jõe ning hargnes kaheks – põhja poole, linnaku teise osa ja tulevaste kindlusehitiste juurde ning lõuna poole, Lagedi mõisa kandis oleva patarei juurde. Üle Pirita jõe ehitati raudtee üleviimiseks sild. Seni on seda teatud üksnes raudteesillana, kuid sillasammaste ehitusviis lubab oletada, et peale raudtee pidi sealt ka jalg- või maantee läbi minema (või oli kavandatud läbi minema). Jõe vasakule kaldale ehitati sillast ülesvoolu kerge suurtükipatarei. Silla kaldasambad ehitati klombitud paekivist, mulle tehti kruusast ja killustikust. Sammaste vahet sildas tõenäoliselt kaks teraselementidest koostatud rööbiti vöödega turvikut, mis olid põikjäikuse saavutamiseks ühendatud kaldristidega. Silla terasosa oli vahetugedeta, s.t. jõe keskel sillasammast ei olnud. Raudtee läks turviku pealt. Raudtee turviksõrestiku kõrval allavoolu paiknes tõenäoliselt väiksema koormusega sillatarind. Praeguseks on sild ise, ehk siis selle metallosa kadunud, alles on kaks võimsat paekivist kaldasammast, mis kujutavad endast ürgoru kaldajärsakutel põlispuude vahel kõrguvaid suurejoonelisi varemeid. Väidetavalt viidi Iru raudteesild (metallosa) 1927. a. Lelle-Papiniidu raudtee ehitusele, kus see olevat Reiu jõe ületusele uuesti püstitatud. Lugu on mõneti vastukäiv, praeguseni säilinud Reiu jõe II maailmasõja-eelne sillatarind ei vasta algsetel piltidel kujutatule. Tõenäoliselt püüti ka kivist sillasambaid müüa, kuid arvatavasti pääsesid need järgmistel asjaoludel: ehitusel kasutatud tugev mört ja sellest tulenevad lammutamisraskused, kivi jäme töötlus ja sellest tulenev odavam hind, halvad äraveo-olud ja lõpuks ka sobiva ehituskivi rohked varud ümbruskonnas. Tõenäoliselt kavatseti siinsete sillajäänuste taaskasutust 1930. aastate lõpul, kui Ülgasele rajati fosforiidikaevandused ja –rikastamistehased ning oli vaja teed sadamasse. Esialgu veeti sealne toodang välja oma väikese sadama kaudu. Kui 1950. aastate algul kavandati Maardu-Loksa sõjaväeraudteed, ei sobinud olemasolev mulle ja sillasambad laiarööpmelisele raudteele ning uus trass märgiti maha ja sild ehitati hoopis ca. 0,8 km Iru vanast raudteesillast ülesvoolu. See laiarööpmeline raudtee oli kasutuses 1980. aastate alguseni ning tammi jäänused ja sild on seal tänapäevalgi näha. Praeguseks on algatatud idee Peeter Suure merekindluse Iru raudteesilla vanade sillasammaste uuest kasutuselevõtust, mille tulemusena oleks Pirita jõge siin taas ületamas kergliiklussild.
Aarde leidmiseks mine nulli ja vaata ringi.
Seotud lingid:
Peeter Suure Merekindluse maarinde idapoolseim tugipunkt, 12. positsioon, paiknes Irus. Positsioon ühendati kindluse raudteevõrguga Lasnamäe (Dvigateli) kitsarööpmelisest raudteejaamast. See tööstusraudtee ühines Veski-Postis (umbkaudu sadama ja kitsarööpmelise peajaama vahelise raudtee Härjapea jõe ületamisel) kitsarööpmelise tsiviilraudteega, mis oli integreeritud kindlusraudtee võrguga. Lasnamäe jaamast läks 12. positsioonini viiv raudtee kirdesse, hilisemast sõjaväelennuväljast põhja poolt mööda ning Vana-Narva maanteega rööbiti ida poole. Väo mõisa juures läks üks haru loodesse, Kose haubitsapatarei juurde. Peaharu läks läbi ühe sõjaväelinnaku (praeguse Iru hooldekodu kohal) üle Pirita jõe ning hargnes kaheks – põhja poole, linnaku teise osa ja tulevaste kindlusehitiste juurde ning lõuna poole, Lagedi mõisa kandis oleva patarei juurde. Üle Pirita jõe ehitati raudtee üleviimiseks sild. Seni on seda teatud üksnes raudteesillana, kuid sillasammaste ehitusviis lubab oletada, et peale raudtee pidi sealt ka jalg- või maantee läbi minema (või oli kavandatud läbi minema). Jõe vasakule kaldale ehitati sillast ülesvoolu kerge suurtükipatarei. Silla kaldasambad ehitati klombitud paekivist, mulle tehti kruusast ja killustikust. Sammaste vahet sildas tõenäoliselt kaks teraselementidest koostatud rööbiti vöödega turvikut, mis olid põikjäikuse saavutamiseks ühendatud kaldristidega. Silla terasosa oli vahetugedeta, s.t. jõe keskel sillasammast ei olnud. Raudtee läks turviku pealt. Raudtee turviksõrestiku kõrval allavoolu paiknes tõenäoliselt väiksema koormusega sillatarind. Praeguseks on sild ise, ehk siis selle metallosa kadunud, alles on kaks võimsat paekivist kaldasammast, mis kujutavad endast ürgoru kaldajärsakutel põlispuude vahel kõrguvaid suurejoonelisi varemeid. Väidetavalt viidi Iru raudteesild (metallosa) 1927. a. Lelle-Papiniidu raudtee ehitusele, kus see olevat Reiu jõe ületusele uuesti püstitatud. Lugu on mõneti vastukäiv, praeguseni säilinud Reiu jõe II maailmasõja-eelne sillatarind ei vasta algsetel piltidel kujutatule. Tõenäoliselt püüti ka kivist sillasambaid müüa, kuid arvatavasti pääsesid need järgmistel asjaoludel: ehitusel kasutatud tugev mört ja sellest tulenevad lammutamisraskused, kivi jäme töötlus ja sellest tulenev odavam hind, halvad äraveo-olud ja lõpuks ka sobiva ehituskivi rohked varud ümbruskonnas. Tõenäoliselt kavatseti siinsete sillajäänuste taaskasutust 1930. aastate lõpul, kui Ülgasele rajati fosforiidikaevandused ja –rikastamistehased ning oli vaja teed sadamasse. Esialgu veeti sealne toodang välja oma väikese sadama kaudu. Kui 1950. aastate algul kavandati Maardu-Loksa sõjaväeraudteed, ei sobinud olemasolev mulle ja sillasambad laiarööpmelisele raudteele ning uus trass märgiti maha ja sild ehitati hoopis ca. 0,8 km Iru vanast raudteesillast ülesvoolu. See laiarööpmeline raudtee oli kasutuses 1980. aastate alguseni ning tammi jäänused ja sild on seal tänapäevalgi näha. Praeguseks on algatatud idee Peeter Suure merekindluse Iru raudteesilla vanade sillasammaste uuest kasutuselevõtust, mille tulemusena oleks Pirita jõge siin taas ületamas kergliiklussild.
Aarde leidmiseks mine nulli ja vaata ringi.
Seotud lingid:
Täpselt nii oligi nagu Mreti logis kirjas on. Olin siin kambajõmmiks teist korda ..eelmisel korral ei olnudki midagi leida. Nüüd sai topsik uuesti paika ..täpselt sinna, kus see olema peab.
Aitäh!
Olles korra siin mitteleidmas käisime mõned päevad hiljem varemleidnuga kohta uuesti üle vaatamas. Selgus, et meil polnudki midagi leida, tops oli oma pesast lahkunud ja ei leidnud teist ka kuskilt sealt, kuhu ta pudeneda oleks võinud. Nüüd siis võtsime uue topsi kaasa ja panime kohta, kus ta varem oli olnud. Seega on nüüd need Iru kitsarööpmelise silla jäänused taas aardega varustatud ja meil sai see saaga otsa. Tänud peitjale nendele jäänustele kutsumast ja aaret peitmast.
Peale Iru kanjonis ronimist tundus, et igasugustest turnimistest jäi väheks ning tulime neid jäänuseid siia inspekteerima. Ronitud sai tegelikult rohkem, kui oleks vaja olnud, aga ega ei saa ju alla jääda, kui sa kord sinna oled libisenud, ikka tuleb taas tuttidedt kinni hoides end üles vinnata. Otsisime ja otsisime ja konsulteerisime varemleidnuga, kellelt lausa pildi saime, aga mida ei ole, seda ei ole. Koht nagu õige ja puha, aga no ei näe ja kobades ka midagi näppu ei jäänud. Viskasin end lausa kõhuli nõgestesse ja kõõlusin nii et vähe polnud, aga leidmata ta jäi. Kuigi puges hinge kahtlus, kui pilti sai vaadatud ja loodusesse teda klapitatud, et äkki polegi praegu midagi leida. Igatahes jään ootavale seisukohale.
Aitäh aarde eest!
Kõigepealt leidsin ühe hea ava. Siis ühe saba, millel oli ka omanik, kes sellega jooksu pani. Aarde ise paljastas end veidi hiljem, tänud!
Tänu varemleidjale oli teada, mismoodi see leid võiks tulla. Saime kenasti nimed kirja ja hiljem saatsime ümbrusest isale foto, et kas tunneb ära, kust foto on tehtud. Tundis küll. Aitäh!
Seekord kasutasin vihjet õigesti.
Siia pole ikka tükk aega jõudnud. Kahjuks seekord olid mugud juba ees.
Peegel näitas õiget kohta.Aitäh!
Leitud, logitud, tänan!
Õige koha tuvastamine võttis aega. Algul vale koht, siis õige koht. Aitäh!
Turnisime vähem ja rohkem kahtlastes kohtades, näppe toppisin paljudesse kohtadesse, kuhu üldse ei tahtnuks. Tekkis juba kahtlus, kas ikka ukerdame õiges kohas. Pärast kinnitust, et oleme, tuli leid õnneks ka varsti. Huh, tehtud. Mõistatuse osa oli toredam.
Jalutasime kohale ja asusime otsingutele. Turnima väga ei hakanud, rohkem vaatlesime ja roomasime. Ega roomata ka väga ei tahtnud, sest oli näha, et kohta on tihti „kastetud“. Aga jah, lõpuks ikka sai selles õiges kohas ka kobatud. Tänan.
Nimed kirjas. Aitäh aarde eest!
Sai tehtud väike jalutuskäik ja nimed jäädvustatud.
Jätsin müüris pesitseva linnu ka rahule ja ei leidnud.
Paar päeva tagasi käisime siin koos Heleni ja Salmega "eeltööd" tegemas. Kuna siis oli mu päevaleid juba kirjas siis siia tulime seltsi mõttes kaasa. Helenil paistis täiesti pädev idee olema, mida kontrollima tulime. Salme ja Margus turnisid. Helen juhendas ja mina püüdsin rahulikuks jääda. Nii õudne oli neid serval kõndimas vaadata ja ei saanud mina aru, kuidas Helen seda nii rahulikult suutis vaadata, kuidas ta enda laps seal sedasi ronib. Ise veel juhendab, et aga vaata sinna ja siis veel sinna ka. Aga oli hoopis seal, kuhu ma vaatama sattusin ja rahulikult sain hingata alles siis, kui me sealt eemaldusime.
Täna oli teada, et otsima enam ei pea, seega vaid kohale tulemise vaev. Kui seda mitte arvestada, et Margus end kalaõnge otsa katki tõmbas. Aitäh!
Kuna riided olid Hattifnattide juures juba mustaks tehtud, siis tundus igati loogilise jätkuna ka selle aarde juures natuke püherdada. Mina ja Airi asusime vaatlema ja Salme koos Margusega hakkasid meie juhtnööride järgi ringi roomama. Kui valed kohad said üle vaadatud, siis nägime topsikut ja peale pisukest akrobaatikat oligi see käes. Polnudki ülemäära keeruline mõistatus ja täitsa leitav aare ka. Koostöös peitub jõud!
Täname vahva aarde eest!
Sobilik õhtu vigade paranduseks. Selgitasin juba kunagi varem oma kahte tekkinud teooriat Kristjanile ning üks neist leidis kinnitust. Oli hämar ja libe, kuid koos saime nimed kirja ja suundusime tagasi mõnusaid aroome nautima. Aitäh!
M6tlesinet teen siin kiire pitstopi. Kui raske see siis ikka olla saab. Tegin täpselt nii nagu peitja soovitas. Läksin nulli ja asusin vaatama, otsima ja turnima. Aga ega ma loomulikult midagi ei leidnud. Abivahendit vaadates sain vist aru mis ma valesti tegin. Aga kuna aeg oli piiratud ja täna ujumistuju polnud, eks jääb järgmist korda ootama ;)
Varemleidjaga koos tuli leid kiirelt. Aitäh!
Seekord muguvaba ja leid oli kiire
Esimest korda ei leidnud, teisel korral leidsin. Aitäh.
Iiihhh, need Peetri betoonkolakad ja neid ühendavad raudteed on nii minu teema... Aitäh veel üht objekti ka geokaardile kandmast :)
Suht selge oli kohe, et kuhu peaks otsima minema. Siiski kohapeal lihtsalt ei läinud. Vahepeal hakkasin juba endas kahtlema ja küsisin varemleidjate abi, et kas olen ikka vähemalt õiges kohas. Tuli välja, et olin küll aga otsisin lihtsalt liiga madalalt.
Võtsin peegli kaasa ja sellega sai aare kiirelt ka leitud.
Sain geokolleegidelt kinnitust, et olen täiesti õiges suunas liikunud. Täna kohale tulles, vaatas mulle aare oma peidiku avas ilusti otsa. Tuli välja, et oli teine välja veerenud sealt. Panin logi kirja ja konteineri turvaliselt oma pessa tagasi. Suured tänud aarde eest.
Umbes kuu aega tagasi sai siin juba käidud. Peegel oli kenasti kaasas ning peidukohtki sai tuvastatud. Kahjuks aga logida ei saanud, kuna noored armastajad olid end lähedal sisse seadnud ning oli näha, et hormoonid kohe väga möllasid (siiski sündsuse piires muidugi). Ei hakanud neid siis väga segama ega häirima. Tegime hoopis täna korduvkülastuse ning seekord saime ka nimed kenasti kirja. Täname aarde eest!
Kodus teoorias olin täitsa tugev, aga kui poisiga kohale tulime, tuli välja, et vist vaja ronida. Jätame otsimise järgmiseks korraks.
Olin siin üksi tuhnimas käinud - tulemuseta. Nüüd siis kahekesi, aga tulemus ikka ümmargune null. Vist peab veel kellegi selgesilmalise punti võtma.