Hukkunud sõjaratsu

Mäletusmärk leitud, kuid aare 2 km kaugusel

Nagu enamus, lahendus tuli laua taga, aga siis tuleb vahe sisse. Mina käisin enne sadamas ja siis aaret otsimas. Hetkel on mere pool, kadakate taga hea abivahend olemas (lausa 4 tükki).

Aaret valvas täna hobusekari. Ei hakanud nendega lähemat tutvust looma. Muidu tore koht ja sadamake lähistel, nii et tule või paadiga.

Lõpp oli täitsa toredas kohas. Sai jalutada ja ilma nautida. Tänud!

Aitäh aarde eest!

Korduvalt edasi lükanud, kuna tundus keeruline. Täna võtsin mõistatuse ette ja kõik oli kohe selge. Tänan

Siin otsisime ikka kaua. Ronisime siia-sinna ja kangutasime kõike võimalikku. Lõpuks kui juba lahkumas olime, vaatasime korra veel tagasi ja tekkis mõte ikkagi üks koht veel üle vaadata. Olime seda mõlemad ka varem korraks kahtlustanud, kuid ikkagi ei kontrollinud. No ja muidugi, seal ta siis oligi. Küll oli hea tunne raamatusse logi kirjutada. Tänud peitjale siia juhatamast!

Mõistatus leidis lahenduse juba eelmisel aastal, aga lõppu tookord ei jõudnudki. Nüüd olles logisid lugenud, ei tahtnudki enam üksi tulla. Õige otsus, kahekesigi läks ikka seda aega nii et vähe polnud. Õiget kohta küll sai kahtlustatud, aga samas püsis lootus, et ehk ikka mitte. Kui enam midagi üle ei jäänud, sai ka see üle kontrollitud ja no loomulikult, see toiming võimaldaski siis logi ka kirja panna. Peitjale loomulikult tänud nende noorte meeste saatusele tähelepanu juhtimast ja seda kurba sündmust aardega märkimast.

Aitäh! Lahendus käes, aare leitud!

Teekond lõppu kulges algul läbi kõrge heina ja siis juba mööda meeldivamat rada. Võttis meil natuke liiga kaua aega seal lõpus see leidmine. Kõigepealt upitasin Silverit mitmest kohast kõrgemale, aga lõpuks sinna õigesse paika ta ei lubanud ennast tõsta. Eks siis pidin ise ronima. Pärast oli Silveril muidugi natuke kahju, et ta ei julgenud. Aitäh!

Lõpu suutsime mõelda endale raskemaks kui tegelt oli. Suur aitäh peitjale aarde eest!

Tänud peitjale!

Mälestuskivi külastasime üle-eelmise aasta suvel, nüüd siis oli õige aeg tulla ja oma nimi kirja panna.

Õhtuse motikatiiru esimene täpp. Ääretult kurb sündmus ja no tõesti, Pakri tundus endalegi piisavalt lähedal. Aare ise oli aga hästi peidetud. Rõõmustasin, et minugi kondikesed kenasti karbini jõudsid ja saime nimed kirja panna.

Leitud, logitud, tänan!

Mälestuskivi olen ära külastanud juba mitmeid aastaid tagasi, täna läksime otse lõppu.

Ma mäletan selle tragöödia ja hilisemate kohtuprotsesside lehtedes/teles kajastamist, olin sel ajal just alustanud erialaõpinguid ning teemad mis puutusid õigusemõistmisesse, olid teravdatult fookuses. Toona olin oma hinnangutes kõvasti kompromissitum ja kaugelt mustvalgem, täna, õppinud läbi kogemuste palju laiemat pilti vaatama ja hinnangutes kihte kasvatanud, on arvamus teine…

Õnnetusega vahetult seotud inimeste vaateid juhtunule annab mõjusalt edasi 10 aastat hiljem valminud “Surmaretk”; kel Sõjaratsu aare leidmis- ja lahendamisplaanis ning soov saada tutvustatud teemale & koha ümber veelgi sisukam sisu, tasub ära vaadata, lisaks Riigikohtu otsuse 3-1-1-10-00 lugemisele.

Ma ise olen mõelnud Kurkselt minna kord Kappat otsima, mitte küll nii nagu luurerühm vaid turvaliselt mingi stabiilse “iselaevatatava” ujuvvahendiga ja kindlasti väga hoolikalt valitud sooja/tuuletu ilma päeval aga eks näis, mis sellest tuleb, päris lähiajal see kindlasti ei juhtu. Aga kui kord juhtub… noh, eks siis tuleb selle kohta ka logi. Aitäh Taxule aarde ja Helenile/Salmele seltsi eest, oli meeldejääv käik.

Selle aarde lugu sarnaneb mul mõnevõrra Airi logiga. Pikka aega jäi see aare üldse tähelepanuta, kuna polnud sinnakanti asja. Siis kui eelmisel suvel Pakrile mineku plaan tekkis, oli mõte ühildada saarele minek ka sadama külastusega. Ei saanud plaanist asja ja nüüd lõpuks Nõva kanti minnes otsustasime sellele pikalt edasi lükatud asjale punkti panna.

Väga mõnus koht jalutamiseks - päike paistis soojendavalt, kadakate vahel tekkis selline Saaremaa tunne, et oleks võinud kohe pikemaks jääda. Aare ikka esimesest vaadatud kohast välja ei tulnud, aga teine idee viis sihile. Tiimitööst oli ka kasu ja nii me nimed kirja said. Tops oli seest tsipa märg ja logiraamat niiske. Kuivatasime ja panime paar donotiiti talle seltsiks. Aitäh kutsumast!

Selle aarde avastasin enda jaoks möödunud suvel, kui sai peetud plaani Pakritele minna, ning lahendasin ära. Pakri plaan jäi küll tagumisele riiulile oma aega ootama aga siin sai täna jalutamas käidud. Aarde asukoht oli mulle, ma ei saa isegi aru miks, üllatust pakkuv. Tänan!

Kunagi ammu sai mälestuskivi juures algandmed kogutud. Nüüd tundus sobiv aeg ka nimi kirja panna. Pisut turnimist ja tehtud. Logi niiske, vajaks korralikumat kuivatamist. Tänud!

Helistasin Tarmole ja tema väitel sai logiraamat piisavalt kuivaks.
Võtame hooldusvajaduse hetkel maha.

See kurb sündmus oli väga suur dragöödia. Inimesed polnud veel toibunud 94 aasta siiani palju küsimusi tekitavast katastroofist kus meri tuli ja võttis. Ja siis 97 veel selline kõikide halbade asjade kokkulangemine. Oli üsna minu ajateenistusaja paikku ja tekitas palju vastakaid tundeid. Aga meri annab, meri võtab!

Loendamisega muret polnud ja peale väikest pusimist oligi täpp kaardil. Ennem lõppu jäi aga poiss magama ja ei tahtnud teda väga kaugele autosse jätta. Lugesin kll peitja soovitust aga eks oma silm ole kuningas. Algus ei olnudki kõige hullem aga ühe koha peal tulin kll korra autost välja ja hindasin olukorda. Ei olnud ta nii hullu midagi. Tuli lihtsalt rööpa põhjasid vältida. Õnn jäi muidugi üürikeseks kui paarsada meetrit ennem lõppu keelav märk ette tuli. Aga see oli juba piisavalt lähedal et poiss korra autosse jätta. Kohapeal tegin ikka paar ringi ümber pudrukausi ka ja esimene mõte ei olnudki õige. Aga ega ta sellegipoolest peitu jäänud. Sisu oli pisut niiske ja võtsin ta autosse kaasa et võileiba kõrval armatuuril väheke kuivemaks tuulutada. Pärast läks kõik omale kohale tagasi ja loodetavasti püsib kuiv. Tänud peitjale

Jõudsime mäletusmärgi juurde napilt enne hämardumist. Mere ääres puhus külm tuul ning tegime klõpsud ja läksime autosse lahendama. Meile tulid numbrid ilusti kätte ning suundusime lõppu. Kohale jõudes oli juba pime ning kumbki meist polnud taskulampi kaasa võtnud. Mitte, et mul seda oleks, aga isegi oma seasilma ei võtnud. Turnisime loogilisemad kohad läbi kuni jäi valikusse ainult see viimane. Oh jah. Otsustasin, et seekord lähen mina. Aare vaataski kohe vastu. Kallasin hunniku vett välja ning panin aarde tagasi, et sisse ei sajaks. Ikka mõnus adrenaliinilaks, mis külma ilmaga ainult kasuks tuli.

Väga kurb ja uskumatu, et selline asi veel nii hiljuti aset leidis, kuid aitäh tutvustamast ja aarde eest!

Õnneks jõudsime siia veel valges, pimedas külastamine keelatud.
Loendasime vajalikud asjad ja tegime vajalikud arvutused.
Lõppu jõudsime muidugi pimedas, sest minu madal autoke jättis mrid päris arvestatavasse kaugusse. Vihje aitas leida otse loomulikult...
Tänud

Logiraamat on märg

No lõpuks leidis asi lahenduse!

Leitud. Aitäh.

Kuna kardan koeri, siis ei riskinud nullpunkti minekuga. Õnneks sain ka ilma lahendatud. Lõpus poleerisin algul hoopis valet kohta. Peale väikest mõtlemist jäi ka aare näppu. Nagu öeldud - üks paljudest. Aitäh!

Tuulekene puhus putukad laiali ja peale väikest tiirutamist panin nime kirja ning nautisin vaadet. Võtsin hetke ka enda suuremate merehädas olemiste meenutamiseks ja rõõmustasin vaikselt, et meil on PPA ja abivalmis vabatahtlikud.. kohe julgem on järgmistele hullustele vastu seilata :) Tänan peitmast.

Pisut mõtlemapanev retk, aardepaik on päikeseloojangu vaatamiseks super.

Oleme samuti kunagi nullis juba käinud, sellest tulenevalt oli ka lihtsam kodutööd teha. See sai millagi talvel ära tehtud. Täna oli aeg lõppu külastada ja nimed kirja panna. Eks see tee lõpuosa on tõesti selline, et madalapõhjalisega sinna ei lähe ja tark juht ilmselt ka ei kipu. Enne lõppu tuleb keelumärk nagunii ette.

Koht on väga kena vaatega ning kuna peidukohti ülearu palju ei olnud, tuli ka leid kiirelt. Täname aarde eest!

Ilus korralik aare, tänud :)