Kirjalikes allikates on Osmussaart nimetatud juba 13. sajandil, aga nime usutakse pärinevat Vikingi või Rauaajast ning seostatakse vikingite jumala Odeniga. Temaga seob saart mitu legendi: üks rändrahn kandis Odeni nime (Odens stain), mida uskumustes peeti isegi Odeni hauakiviks. Teise pärimuse järgi olevat Oden Põõsaspea neemelt astudes tühjendanud oma saapast liiva, millest saigi Osmussaar.
Osmussaare põlisasukateks olid sajandite vältel rannarootslased. 1930ndatel aastatel elas Osmussaarel seitse perekonda (ligi 140 inimest). Saare keskosas asunud sumbküla kandis nime Bien. Praegusel ajal on saarel kaks püsielanikku.
Kõige märkimisväärsemaks säilinud ehitiseks on 1766. aastal rajatud lubjakivist kabeli (Jesu Kapell) varemed, mida on hakatud restaureerima. Aare ongi peidetud kabeli lähedusse.
Ah, et miks on aarde nimi Jörpa? Otsige aare üles, saate teada! :)
Kirjalikes allikates on Osmussaart nimetatud juba 13. sajandil, aga nime usutakse pärinevat Vikingi või Rauaajast ning seostatakse vikingite jumala Odeniga. Temaga seob saart mitu legendi: üks rändrahn kandis Odeni nime (Odens stain), mida uskumustes peeti isegi Odeni hauakiviks. Teise pärimuse järgi olevat Oden Põõsaspea neemelt astudes tühjendanud oma saapast liiva, millest saigi Osmussaar.
Osmussaare põlisasukateks olid sajandite vältel rannarootslased. 1930ndatel aastatel elas Osmussaarel seitse perekonda (ligi 140 inimest). Saare keskosas asunud sumbküla kandis nime Bien. Praegusel ajal on saarel kaks püsielanikku.
Kõige märkimisväärsemaks säilinud ehitiseks on 1766. aastal rajatud lubjakivist kabeli (Jesu Kapell) varemed, mida on hakatud restaureerima. Aare ongi peidetud kabeli lähedusse.
Ah, et miks on aarde nimi Jörpa? Otsige aare üles, saate teada! :)
Leitud. Aardeksti kaane kinnitused katki, vajab uut karpi/kaant. Niiskus on veidi ka karpi pugenud. Logiraamatu gripikott oli ka üsna räbal ja vajaks välja vahetamist.
Kabel üle vaadatud, aare logitud ja oligi aeg sammud sadamasse seada. Tänud karbi eest!
Leitud! Ilus ilm, mõnus saar ja jalutuskäik.
Tänud!
Olime just lootnud, et edukalt lõikame, aga selle asemel sattusime sedasorti pinnavormide keskele, et päris täpselt ei saagi aru, mis oli üllal taevataadil meelel, kui ta need maailma lõi. Aardeni jõudes olime läbimärgade ja mudaste varvastega juba kohanenud ja jäid vaid otsimis- ja leidmisrõõm. Aitäh!
Selleaastane Suveseiklus tõi meid Läänemaale ja ühtlasi viis ka Osmussaart külastama. Sattusime paadi peal koos jutsidega, kellega koos rõõmsalt saarele ringi peale tegime, 4h ja 13km. Viimased paar km oleksid võinud olemata olla.
Jutsi ja luurebussiga käisime vahepeal seda aaret leidmas. Jörpast pole väga enam midagi järel. Aitäh peitmast!
Vantsisime kurvalt mitteleiu pealt siis Jörpa suunas ja teekonnal sai siis aegajalt pidurdatud, kuna maasikad ei lasknud lihtsalt niisama endast mööda minna. Kabel oli ka lahe ja paar lahedat militaarehitist oli teekonnal veel, mida jäime uudistama ja pildistama. Siin siis saima ennast taas rohelisele lainele kuna aare sai leitud. Tänud peitjatele.
Ilus suvepäev, kadakad, lambad ja nii ta leiud sai.
Osmussaarele sattusin koos Henriko ja "Käime Koos!" liikumissarja seltskonnaga. Sel ajal, kui teised kuulasid giidi juttu kabelis, käisme meie Henrikoga kiirelt kadakate vahel. Aare korras, Aitäh!
Ühel imeilusal juuni esmaspäeval oli maruvahva päev Osmussaarel. Matka käigus noppisime ka mõned aarded.
Leitud
Leitud ja logitud.Tänud peitjale.
Kõigepealt suur tänu Linnapreilile, kes meid saarele orgunnis. Peale korralikku kloppimist ja märjaks saamist, õnnelikult jälle kahejalaga kindlal pinnal, jalutasime Jörpale külla. Uudistamist siin jagus kõigile ja karp sai ka kenasti leitud. Tänan.
Ilmaga meil vedas täiega, soe ja mõnus oli saarel jalutada.
Aarde peidukas paljastas end ruttu.
Tänud
Ühinesin ka mina geopeiturite seltskonnaga, kes laupäeva hommikul Osmussaarele suundus. Päev oli tore ja kõik planeeritud aarded said leitud! Aitäh Linnapreilile organiseerimise eest!!!
Saime meiegi juba ammu kutse Osmussaarele minekuks. Koheselt võtsin ühendust vanaemaga ning teatasin talle kuupäeva millal oleks vaja lapsi hoida, saime ajaliselt kõik klappima ning Jah sõna sai öeldud. Merereis saarele kulges hoogsalt lainetel hüpatas aga polnudki ammu sellist sõitu saanud, seega tore vaheldus. Esimesena võtsime suuna Jörpa juurde, kus leid tuli kiirelt. Aitäh!
Kui mõni aeg tagasi jõudis meieni pakkumine Osmussaarele minna, siis oli "jah" sõna praktiliselt kohe öeldud. On ju võimalikult paljude väikesaarte külastamine meie selle suvehooaja suur plaan.
Suur-suur tänu Linnapreilile, kes selle organiseerimise ette võttis ja meile toreda paadisõidu kokku leppis.
Kogunesime Dirhami sadamas ja varsti juba kuulsime proua kapteni hõikeid, et tuleksime paadisillale päästeveste selga panema. Jalutasime siis kaile ja hakkasime ringi vaatama, et kus see laev Arabella on? Polnud näha nagu ühtegi alust, millega natuke tuulisema ilmaga merele minna. Ja siis lõpuks märkasime kai serva all üht mootoriga kummipaati, kus palju oranze veste. Ega me vist keegi algul uskunud, et sinna 12 inimest mahub ja sellega peamegi Osmusaarele sõitma. Kapteni käredal ja väga emotsioonikal korraldamisel õnnestus siiski kõigil end paati pressida ja saime kuidagi kaldast lahti. Meid hoiatati kohe, et läbimärjaks saame niikuinii. Laine oli päris korralik ja esialgu paat põntsutas nagu autoga Tallinna auklikel tänavatel sõites. Kuid õige pea saime lausa Ameerika mägesid tunda, kui paat hüples laineharjadel ja soolast vett pritsis laias kaares üle paadi ja muidugi meile peale. Pool tunnikest kõige rajumat paadisõitu, mida ma iial kogenud olen ja olimegi saarel. Täitsa elus, natuke märjad ja õnnelikud nii kohale jõudmise kui ilusa päikselise ilma eest.
Esimesena võtsime sihi Jörpa suunas. Liikusime ühtse sõbraliku kambana. Kellel see aare leitud, sai kabeli juures väikse puhkepausi teha. Teised suundusid võssa aaret otsima. Paljude teravate pilkude eest aare peitu ei jäänud ja tõmbasime Jõrpa päevavalgele. Aardega kõik korras ja Jörpa ka täies hiilguses oma varandust valvamas.
Aitäh peitjale!
Tegime talguseltskonnaga õhtuse jalutuskäigu, et tutvuda maastiku ja objektiga, vaatasime üle laeva ja kasarmud, peale mida võttis eesrindlikum noorsugu ette tee kabeli juurde. Vraki poolt tulles sihtisime kahe järve vahele, oli kergelt vesine aga sama kergelt ka läbitav. Põõsaste vahel oli elamusseiklus- tunne end nagu lammas ehk tavapärased lambarajad olid rohkem tunneli mõõtu, kus pidi küürus või kägarkõnnis liikuma. Jörpa avaldus nulli jõudes üsna kähku aga mingit ahaa efekti ei tekkinud. Tegelikult oli karbis liiga palju nodi, mis võib hooletumal pakkimisel takistada karbi sulgemist. Kõige põnevam asi oli vana ORWO slaid. Igatahes nimed kirjas ja tuju hea.
Tore matk ja lisaks veel boonuseks logi.
Loodusretke kõrvalepõige.
Leitud Põhja-Eesti saarte paaditripi käigus.
Arabella tõi meid saarele ja tore giid rääkis huvitavaid lugusid. Mina aga lipsasin aeg-ajalt vasakule ja logisin aardeid. Sellega läks kiirelt. Üsna kohe vaatasin õigesse kohta ja sain Jörpal vuntsist kinni. Tänan.
Teel Jörpa juurde leidsime mõnusa pingi, kus einestada ning siis täis tõhu ja rõõmsa meelega sai nullist ka aare võetud
Teel kabelist aardeni suutsime väga ühte lammast häirida. Määgis ja oli rahulolematu et julgesime ta tallede juurde tulla. Kui mõlemad talled tagasi ema külje alla jõudsid lambad eemaldusid ja saime ka aarde rahulikult üles otsida.
Vat ei olnud õnne. 50-pealine matkaseltskond kibeles juba edasi minema ja ma ei tahtnud olla see kõikse suurem pidur. Nüüd kui leidjate pilte vaadata, siis tagasihoidlik hinnang ütleb, et koordinaat on julgelt mööda... a võibolla mul endal on hoopis midagi mööda.
Kui Minion tahtis ühendada meeldiva kasulikuga ehk külastada mõnda väikesaart ning samas ka lahendada mõned geoaarded ära, siis mis mul muud üle jäi kui nõustuda. Igatahes võtsime ämmakandidaadi kaasa ning nii see seiklus algaski. Olgugi, et tegu oli turismigrupiga, siis me nihverdasime ennast alati ära, et saaks mugusid kartvaid tegusi teha. Igatahes Jörpa oli kodus ja nimed saime kirja. Tänud aarde eest :)
Olime Osmussaarel esimest korda. Tulime suurema grupiga matkama, kuid tegime mitmeid kõrvalepõikeid. Tegime ringi kabeli ümber ja kalmistul. Leidsime aarde ja leidsime Jörpa.
Tänud siia kutsumast, aitäh aarde eest!
Midagi sellelt saarelt ikka leidsime ka. Eriti hea, et ka pool vihjet sai kaasa. Aitäh!
Miskid ajad tagasi leppisime kokku, et teeme Osmussaarele üle kalastusreisi. Nii panimegi sadamamaja kaheks päevaks kinni ning rentisime ka mereäärse sauna. Mis viga nii chillimise vahepeal ka saarega tutvuda ja aardeid taga ajada. See sai valitud esimeseks. Kohapeal veidi võimlesin ja sain Jörpal vuntsiotsast kinni. Aitähhid!
Vaatasime kaugusest kirikut, käisime kadakate vahel ära ja siis vaatasime kirikut juba veidi lähemalt. Aitäh!