Aare on edukalt vastu pidanud nö. testperioodi 2 aastat. Vahepeal on saart külastanud paljud geopeiturid ja arvukad turistid. Tundub, et aaret pole leidnud neist juhuslikult keegi. Kõik oli endiselt täpselt nii nagu jätsin. Topsi sisu ka kuiv ja korras. Laevavrakk pole vahepeal silmnähtavalt muutunud. Loodetavasti püsib ka edaspidi palju aastaid. Sellegipoolest leidsin topsile veidi parema koha, sestap on kuupäev märgitud uus. Logirull sai ka uus.
Aare tutvustab Osmussaare rannas ühe laeva vrakki. Tegu on Vene MRTK Baltika tüüpi kalatraaleriga HM-0670, mis 1979. aasta hilissügisel Eesti merealal kalapüügiga tegeles. Laev sõitis 1979. aasta hilissügisel tormise ilmaga Osmussaare taha tuulevarju, kuid sattus saare idapoolsel alal hooletuse tõttu madalasse, ega pääsenud enam lahti. Meeskond jättis laeva maha ja võeti teiste püügilaevade pardale. Talvine triivjää ja tormid lükkasid vraki kaldasse ja murdsid pooleks. Laeva mõõtmed on ligilähedaselt 27x8 meetrit. Vrakk on aja jooksul rüüstatud. Ankrud, ketid ja mehhanismid on ära viidud.
Aarde kättesaamiseks pole vaja mingeid peadpööritavaid trikke teha, aga ettevaatlik tasub ikka olla.
NB! Lamp kaasa! Aardes puudub kirjutusvahend!
Põnevaid elamusi!
Seotud lingid:
Aare on edukalt vastu pidanud nö. testperioodi 2 aastat. Vahepeal on saart külastanud paljud geopeiturid ja arvukad turistid. Tundub, et aaret pole leidnud neist juhuslikult keegi. Kõik oli endiselt täpselt nii nagu jätsin. Topsi sisu ka kuiv ja korras. Laevavrakk pole vahepeal silmnähtavalt muutunud. Loodetavasti püsib ka edaspidi palju aastaid. Sellegipoolest leidsin topsile veidi parema koha, sestap on kuupäev märgitud uus. Logirull sai ka uus.
Aare tutvustab Osmussaare rannas ühe laeva vrakki. Tegu on Vene MRTK Baltika tüüpi kalatraaleriga HM-0670, mis 1979. aasta hilissügisel Eesti merealal kalapüügiga tegeles. Laev sõitis 1979. aasta hilissügisel tormise ilmaga Osmussaare taha tuulevarju, kuid sattus saare idapoolsel alal hooletuse tõttu madalasse, ega pääsenud enam lahti. Meeskond jättis laeva maha ja võeti teiste püügilaevade pardale. Talvine triivjää ja tormid lükkasid vraki kaldasse ja murdsid pooleks. Laeva mõõtmed on ligilähedaselt 27x8 meetrit. Vrakk on aja jooksul rüüstatud. Ankrud, ketid ja mehhanismid on ära viidud.
Aarde kättesaamiseks pole vaja mingeid peadpööritavaid trikke teha, aga ettevaatlik tasub ikka olla.
NB! Lamp kaasa! Aardes puudub kirjutusvahend!
Põnevaid elamusi!
Seotud lingid:
Väga lahe asukoht, soovitan. Kahjuks polnud taskulampi kaasas. Telefoni aku näitas asukohas 5% ja selle lamp enam tööle ei lülitunud. Kobasin siis seal pimedas käsikaudu, aga kahjuks midagi näppu ei hakanud. Peab tagasi tulema.
Vrakist hüppasid välja ja panid erinevates suundades punuma igat masti mitte veel täismõõtmeid saavutanud sulelised. Jätsin selle topsi järgmiseks korraks.
Tänud!
Õnnestus selle aastasel Suveseiklusel ka Osmussaart külastada, niiet muidugi tuli kasutada võimalust ja logida seal leidmata aarded. See oli esimene mis teele jäi. Vrakis oli kohutavalt palav..ikka kohe sauna palavus. Õnneks ei läinud peidukoha leidmisega väga kaua, kuid oli siiski korralik piin. Aga sai see ka tehtud. Tänud!
Osmussaarel käisin viimati sada aastat tagasi, tookord rallisin saare läbi jalgrattal (nii et kohalik peni pidi jalga kargama). Seda mõnusam oli täna siin 13 km jalutada ja ringi kaeda ning lõpuks ujudagi. Selle laevavraki küljelt lugesime Suveseiklusel vastates hooletult välja vale veekõrgusjoone ning saime -1. Õnneks läks aardeleiuga Kaupol kergemini. Aitäh Erkole!
Elu tõi esmakordselt Osmussaarele ja kui lõbusate lambatallekestega oli esmane tutvus tehtud, tõid tee (ja suveseiklus) meid siia. Poisid olid teravsilmad ja võlusid aarde välja.
Selleaastane Suveseiklus tõi meid Läänemaale ja ühtlasi viis ka Osmussaart külastama. Sattusime paadi peal koos jutsidega, kellega koos rõõmsalt saarele ringi peale tegime, 4h ja 13km. Viimased paar km oleksid võinud olemata olla.
Siit saime ühe vale vastuse oma seiklusele, siis selle õige ja leidsime aarde ka. Aitäh peitmast!
Vrakk kaldal oli ikka lahe küll ja no 5st otsijast antud aarde puhul piisas :-) Igaüks käis ja teritas silma, aga kõige teravam oli Mariti silm, kes siis päästis päeva, kuna ka siin juba hakkas tekkima kahtlus, et kas üldse on alles. Tänud peitjatele.
Ega seal sees ikka väga mõnus ei olnud, aga leitud sai.
Ühel imeilusal juuni esmaspäeval oli maruvahva päev Osmussaarel. Matka käigus noppisime ka mõned aarded.
Leitud
Tundsin aarde läheduse soojust aga hoolimata enamuse nurgataguste üle vaatamisest midagi näppu ei jäänud. Kuna sai otsitud ikka tükk aega, ei jäänud mitteleid väga kripeldama ka. Annab põhjuse taas tulla.
Kui Triin kirjutas, et kuidas oleks plaaniga Osmussaarele üks tripp teha, olin kohe nõus - nii eksootilisse kohta ju liiga tihti ei satu :). Vrakk meeldis ka ja see osutus üllatavalt ruumikaks, testitud ;). Salme oli meil see tubli, kes topsi peidukast välja koukis ja me ülejäänud siis vaatasime, et kõik kaasasolijad ikka logiraamatusse kirja saaks. Äge koht, aitäh Erkole peitmast.
Tänud retke organiseerijale ja heale geotiimile, kogukamatel on seal liikumine pisut keeruline.
Üritasime Jörpa juurest otse kuidagi siia navida, aga ei tahtnud see õnnestuda kuna üsna vesine oli vahepeal. Nii me järjest suurema ringiga liikusime, aga lõpuks ikka õnnestus mereni jõuda. Sealt siis tagasi suund laevale. Laeva pressisime ennast peaaegu kõik korraga sisse, päris kitsaks läks. Kõige soojem koht jäi ka kohe silma ja saatsime kõige väiksema topsi välja õngitsema. Tänan.
Kõik said siin sooja, mõni rohkem, mõni vähem.
Aare ka leitud.
Tänud
Laevavrakk oli tõesti põhjatu - meid mahtus sinna palju :D
Mõnusa retke teine leid. Vahepeal oli tunne, et tegu on kummist laevavrakiga, sest inimesi mahtus sinna ikka omajagu. Ega aaregi suutnud ennast kaua sellise seltskonna eest peita ning mimed said kirja. Aitäh!
Koroona ja sellega seotud reisipiirangud on jätnud oma jälje sest märtsi lõpus alustasin võimalike reiside koostamist suvel (teades, et saan vaktsiini mai keskel) ja samal ajal Eesti väikesaartele reisivõimaluste otsimist. Kui kuhugile minna ei saa, siis vähemalt unistada ja planeerida saab ikka.
Osmussaar oli üks saar nimekirjas, kuhu oli soov tagasi minna ning transpordivõimalused saarele ka lihtsamad kui mõnele teisele. Seega sai kuupäev paika, seejärel juba seltskond kokku (Aitäh kõigile, kes kaasa tulid ;)) ning võibki nentida, et Osmussaare georetk toimus superilusa ilma ja seltskonnaga.
Selle aarde poole liikudes oli üsna palju erinevaid arvamusi, kustkaudu minna võiks. Kuskil võsa vahel kuivemaid radu otsides jagunesime mitmeks seltskonnaks, kuid ühel hetkel olime taas kõik koos ja laevavraki vallutasime ühtse tiimina. Kuigi ilm oli ilus ja külma ei pidanud kartma, siis enamus asus kohe sisemusest soojemaid kohti otsima. Häid geopeituried mahub ühe vraki keresse palju ja oli lootus, et iga lisanduv silmapaar võib näha, midagi uut. Lõpuks tuli ikka nii välja, et kõige noorem saadeti kohta, mis tundus kõige paljulubavam ja varsti kostuski hõige "Siin!".
Logiraamatu täitmine oli päris vahva protseduur, kui mitmeid kordi loeti kõik nimed ette, et keegi kirja panemata ei jääks. Kui lõpuks tulemusega rahul olime, siis oli juba kosta väljast ka võõraid hääli. Hakkasime järgemööda avausest välja hüppama ja mugud aina imestasid, kui palju meid seal sees küll oli.
Aitäh toreda aarde eest!
Soojad kohad, ehk 3 radiaatorit tuvastasime vrakist kiirelt, küll aga polnud nende juures aaret.
Kabeli juures olin grupist lahku löönud, et teha väike põige mere äärde. Objektile jõudes oli mul pisut teine mõte peidukoha kohta, kuid sellest hoolimata liikusin kohe õigesse nurka ja ringi vaadates leidsin veelgi parema koha peitmiseks. See osutuski õigeks kohaks ja aare sai leitud ning logitud, enne kui liiga soojaks kätte ära läks. Edasi liikusin radari suunas, et grupile järgi jõuda. See osutus üsna keerukaks, sest liiga palju metsmaasikaid oli teele puistatud. Tänan.
Üsna loogiline koht aga otsimine kujunes väga vaevaliseks ja vahepeal oli juba tahtmine alla anda
Tänud peitjale huvitava asukoha eest :)
Õnneks ei olnud palav päev ja vihm jahutas meeldivalt. Sai juba pool tundi aaret otsitud ja väike allaandmis meeleolu hakkas kohale jõudma, kui järsku panin vihje võimaliku peidukaga kokku ja leidsime aarde üles.
Õues oli päikese käes 30 kraadi sooja. Selles konservikarbis oli noor leil juba valmis kui mina sauna sisenesin. Viskasin korralikult leili ja tulin 10 minutit hiljem sama targalt välja. Hoirassaa ja pudel rummi!
Karavan (loe: ekskursioon) liikus edasi ja mina jäin siis oma raseda minioniga seda aaret otsima. No esiteks oli seal sees nagu saunas - hea. Teiseks oli seal minusugusele kollile kitsas - halb. Kolmandaks oli seal roostene, must ja pime- kah nagu halb. Ja no eks me siis hakkasime seal otsima. Otsisime, mis me otsisime, kuid MINA, kes ei anna kunagi alla, ütlesin Mannile, et kuule lähme edasi. Järgmised vaatamisväärsused pidid olema ju militaarse maiguga. Olimegi juba käega löönud ja liikusime edasi, kuni Marlen kannapealt ümber pööras ja ütles, et vaevalt me siia saarele enam tagasi tuleme ja nadi on see logi tegemata jätta. Ja tuiskas tagasi vraki juurde, puges luugist sisse ja tõi aarde nähtavale. Selline tunne tekkis, et nagu oleks lihtsalt õrritanud. Igatahes aarde leidsime üles ja logi saime kirja. Tänud aarde eest. PS! lingilt peaks nägema milline to paat enne karile jõudmist oli :)
Jõudsime siia suurema grupiga ja oli teisigi, kes soovisid uurida laevavrakki väljast ja seest. Lasime teistel edasi minna ja asusime otsingutele. Küll oli kitsas ka kolme inimese jaoks. Uurisime kõikvõimalikud kohad läbi mitu korda, kuid ei leidnud otsitavat. Olime juba loobumas ja tulime välja. Marlen luges veelkord aarde kirjeldust ja logisid,läks uuesti sisse ja peagi kostsid rõõmukilked, et aare on leitud.
Tänud kohta tutvustamast, aitäh aarde eest!
Pääsukesed mängisid nahkhiiri ja sööstsid pimedast tiibu vastu minu põske lehvitades minema. Siis saabusid objektile kümmekond mugu, kes ei jõudnud ära imestada, et keegi vrakis SEES on. Ja siis said patareid tühjaks.
No jääbki kolm aaret seemneks, vähema järele oleks nadi tulla.
Täitsa lahe vrakk on seal. Sain seda ikka üksjagu aega uudistada, enne kui vihjet lugesin ning aardele järgi sukeldusin. Täitsa mõnus uudistamine. Sain seal pugedes naha märjaks, pärast istusin laeva-otsas ja lubasin endale ühe geo-märjukese. Ah jaa, u 500 meetrit enne aaret õnnestus ka seda veidrat karvast sardelli näha - passis see kährik nii pikalt paigal, et miski 30 m kaugusele sain temast. Seejärel lidus tegelane kadastikku varju. Aitüma peitjale!
Tänud aarde eest!