Osmussaare suurtükitorn

Mulle sellised asukohad väga meeldivad, soovitan väga kõigile otsima minna kes saarele satuvad! Ise kahjuks eeltööd ei teinud ja taskulampi kaasas polnud. Telefoni aku oli ka otsakorral seega kaua seal pimedas otsida ei saanud ja seekord kahjuks jäi aare leidmata.

Leitud. Päris hull paik, lamp peab olema väga hea

Tänud!

Teine peatus saarel. Korralikke taskulampe meil kaasas polnud ja telefoni omaga oli esialgu ikka üpris pime seal. Pidi kohe telefoni põranda lähedale panema, et midagi näeks. Õnneks mõne ajaga harjusid silmad ära ja peagi sai õige koht leitud ja aare logitud. Tänud!

Osmussaarel käisin viimati sada aastat tagasi, tookord rallisin saare läbi jalgrattal (nii et kohalik peni pidi jalga kargama). Seda mõnusam oli täna siin 13 km jalutada ja ringi kaeda ning lõpuks ujudagi. Päris lahe maa-alune paik. Panime uuele karbile ideaalselt sulanduva maskeeringu, mis ühtlasi ei tohiks lasta aardel ka ära uhtuda. Loodetavasti rõõmustab aare otsijaid veel pikemaid aastaid kui testperiood. Aitäh Erkole peitmast ja saaremilitaari tutvustamast!

Kaupol oli eeltöö tehtud ja teada, et siin võib karp olla kaduma läinud. Komplekteerisime kodus aarde taastamiseks vajaliku ning suveseikluse käigus poetasime karbi vihjele vastavasse paika. Vähemalt leidsid kaks päeva hiljem saabunud saarevallutajad selle õigest kohast üles.

Sealt, kus 7 aastat tagasi aarde leidsin, enam aaret ei olnud. Sai uus karp komplekteeritud ja samasse kohta pandud, nii et enam ei tohiks ära ujuda.

Aarde nulli suunas hakkasime liikuma mööda treppi alla poole. Kohe võttis meid vastu külm vesi ja väga paha lõhn, kuna just eelmisel päeval oli sealt välja viidud seal all mitmeid kuid lebanud lambakorjused. Veel võis selges vees näha hulpimas soolekesi jms. Halba lehka jagus vaid hetkeks, juba järgmises ruumis seda enam ei olnud. Aga see-eest oli mitmel pool näha vee sees sügavaid kohti, mis viisid alumisele vett täis korrusele. Nendes kohtades pidi olema ettevaatlik, sest iga järgnev liikumine ajas vee sogasemaks ja siis ei olnud need sügavikud enam nähtavad. Ka jalad hakkasid vaikselt jääkülmas vees külma tundma. Mingil hetkel aga sai vesi otsa ja sai liikuda kuivemal pinnal. Seal oli küll savi-ja roostesegust pläga, aga see polnud enam väga hull. Ja vett täis augud alla korrusele olid hästi nähtavad. Leidsime enda arvates
vihje koha üles, aga aaret mitte. Käisime ennast teist ja ühtlasi ka lühemat teed kaudu maapinnal soojendamas. Aga ka mitmel korral pärast tagasi minnes ei suutnud aardekarpi avastada. Kuna kevadel olid need käigud olnud laeni vett täis, siis võis olla juhtunud, et aare oma kohalt ära ujus. Või siis olime lihtsalt pimedad. Aga väga äge retk sinna maa alla meil oli! Eales muidu ei söandaks sinna minna. Aitäh peitjale! Isegi ilma aaret leidmata oli väga äge seiklus.

Kahlasime läbi vee kohale ja investeerisime 1,5h otsingutele kuniks jõudsime tõdemuseni, et antud aare peab küll kadunud olema kuna meie tiim seda mitte kuidagi kohe ei leidnud. Aga koht ise oli muidugi päris sürr küll oma narivoodite ja kõige muuga. Jääme ootama uusi teateid ja no väga põnev kui keegi nüüd siiski leiab aarde ka üles :-)

Panime lisalehekese ja konteinerist valasime vee välja. Aare tuleks kuivamesse kohta ümber paigutada.

Ühel imeilusal juuni esmaspäeval oli maruvahva päev Osmussaarel. Matka käigus noppisime ka mõned aarded. See leid ei tulnud kergelt.

Leitud ja logitud.Logiraamat oli niiske,aga kannatas veel kirjutamist.

Kilekott on nigel ja vajab vahetust. Logiraamat oli kergelt niiske aga mitte väga kaugel sellest, et pudedaks muutuda lähitulevikus.

Nagu ka mitmetest varasematest logiteadetest lugeda, läheb inimestel saarel tihtipeale liiga kiireks. Patarei külastus jäi ajapuudusel üsna lühikeseks aga siiski resultatiivseks. Vihje pildita oleks otsimine ilmselgelt üsna vaevarikas, sest kohti oleks küll ja veel. Aga pealambi valgel oli siiski väga mõnus seal tuiata, vältida auke põrandas jne. Patarei järel eraldusin ülejäänud seltskonnast ja lõikasin vraki suunas. Ma olin üsna kindel, et leian saarelt mõne mürsu ja seal metsatukas selle avastasingi. Käitusin temaga nii nagu tahtsin, et ta minuga käituks ja läksime sõbralikult lahku.

Suurtükitorni jalutasime otse vraki juurest, tore et seegi objekt nüüd karbiga tähistatud. Peale leidu suundusime saare keskossa Triinu sünnipäevakoogile ja –kohvile ja oi see maitses hea peale kogu seda saareringj :). Aitäh Erkole aarde ja Triinule reisile kaasahõikamise eest, oli mõnus päev.

Kui ma käikudes liikudes õigesse kohta jõudsin, oli noormatel geokolleegidel karp juba näppude vahel. Üht-teist oli ka siin uudistada, aga võrreldes varasemate selliste kohtadega polnud midagi põrutavat.

On siin ikka vast suur tükk olnud. :) Uudistasime alt ja pealt ning võtsime suuna edasi. Tänan.

Läksime kõik üksteise järel aardeni ja panime nimed kirja.
Tänud

Siin oleks korraliku taskulambiga tahtnud pikemalt ringi vaadata. Uudistada on siin palju, aga eks järgmisel korral.

Sellise koha ja aardega oli üks kogemus juba olemas, seega leid tuli kiirelt ja saime edasi liikuda majaka poole.

Peale laevavraki uurimist jalutasime riburadapidi siia ja suundusime maa alla aaret otsima. Ütleme nii, et kõik ei olnud veel jõudnud maa alla kui juba kostis leitud! Logiraamatu täitmine nõudis vähemalt kaks kontrolli, et kõik osalised saaksid kirja.
Seejärel juba majaka juurde pausi pidama ja mõistatusaaret lahendama. Vedasin kaasa mini matkapliidi, et saaks kuuma vett ja hoida traditsiooni - georetkel peab saama head kohvi. Peale pausi oli tunne, et energiat on küllaga, et jalutada otsima viimast leidmata aaret.

Peale vraki külastamist liikusime mööda kiviklibust rannaäärt suurtükitorni poole. Kuna olime juba ühe üsna närvekõditava vahejuhtumi kohaliku sarvilisega üle elanud, siis nüüd hoidsime loomadest piisavalt kaugele. Õnneks meid uudistati natuke eemalt ja midagi ootamatut seekord ei juhtunud.

Torni või õigemini selle jäänuste juures jalutasime esmalt natuke ringi, et õige koht maa alla pääsemiseks leida. Taskulampide ja mobiilitulukeste valgel liikus jaaniussikeste rida pimedusse uudistama. Väga põneva sisemusega rajatis ootas meid ees. Kuna aarde otsijaid oli palju, siis sai karbike kiirelt leitud ja natuke ka lihtsalt ringi vaadatud.

Põnev koht, aitäh juhatamast!

Leitud Põhja-Eesti saarte paaditripi käigus. Väga hästi vormistatud aare. Kuna võimalikke peidukohti on sellistel objektidel tuhandeid, siis on väga õige näidata, mida otsida tuleb.

Siin sai vihm meie grupi kätte ja oli just sobiv aeg vihma eest peitu minekuks. Kogu suurtükitorn oli mobiili tulukeste valguses uudistajaid täis ja minu pealamp mõjus tõelise päikesena. Piilusin ka teisi kohti, kuid esimene kuhu käe sisse lükkasin oli õnneks õige. Lipsasin oma leiuga nurga taha ja logisin. Uus gripistatud logiraamatukene on kenasti kuiv, kuid vana raamat endiselt kehvas seisus ja ega vihmase ilmaga seda kuivemaks väänata ka ei saanud. Peale logimist uudistasin veel veidi ringi ja maapeale jõudes oli suurem vihmasahmakas möödas ning peene uduvihmaga jätkasime oma teekond krokodillide farmi suunas. Tänan.

Korralik lamp on tõesti mõistlik kaasa võtta, sest uudistada on seal palju

Vihje pilt aitas :)

Käisime alguses niisama uudistamas ja siis väike kontroll interneti levialas ja suundusime tagasi aaret otsima. Õnneks vihjepilt aitas palju, muidu vast eksleks siiani.

Esimene aardeleid Osmussaarelt. Õnneks oli vihjepilt tugevalt mällu talletunud, muidu eksleks siiani seal urgudes.

Ja siit ta tuligi. Militaarobjekt :) Mina väga rõõmus. Selliseid objekte võiksin ma ka ilma aardeta tunde, kui mitte päevi vaadata ja uurida. Kahjuks läks õhtul paat tagasi ja ka Minion ei olnud eriti vaimustuses, et ma sinna "elama" oleks kolinud - saar ja teised aarded vajasid kah avastamist :). Igatahes otsalamp oli võimas ning kas tänu valgusallikale või geoõnnele, oli ka aare kiiresti käes. Vihjepildist ja loogikast oli palju kasu. TFTC!

Panime uue logiraamatu, konteineri sisu oli korras.

Eraldusime matkagrupist ja seiklesime kadakate vahel militaarobjektini.Oleme selliseid varem näinud Aegna saarel, kus nad on tunduvalt suuremad.Mõned meist olid nõus kohe alla ronima, kuid Marlen leidis käidavama raja. Sees oli pime ja märg ning eristusid ka magamistoad. Mina alles uurisin maa-aluseid ehitisi, kui Lauri aarde leidis. Logiraamatut praktiliselt polnudki, kuid konteineri sisu oli korras. Panime uue logiraamatu ja teemakohast nänni.Rohkem hooldust aare ei vaja.

Tänud siia kutsumast, aitäh aarde ees!