Juhtum vaiksel tänaval

Tänud aarde eest!

Täna siis siin😉 ..ja jälle on nüüd üks täpp kaardil kollaseks värvitud ..hea, et on olemas sõbrad ..hea, et sõbra autos on igasugused abivahendid alati olemas

Aitäh aardemeistrile!

See täpp ootas külastust lausa nii kaua, et enam ei mäletanudki, mis selle mõistatuse taga peitus. Kirjeldust vaadates meenus küll, et mingi raamat oli. Ju ma olen väheke keskmisest koolieast välja kasvanud, sest ega eriti see teos ei köitnud küll. Aga eks ole koordinaatide saamiseks igasuguste teostega tutvutud, nii et läbi sai ta töötatud. Täna hõikasin Kiddy kaasa, et mine tea, mis koht ja äkki mugud ning muud segavad asjaolud. Tegelikult oli toimetamiseks mõnus nurgatagune. Auto sai ka niisugusesse kohta pargitud, et supsti kohe abivahendiga koos oli võimalik nurga taha kaduda. Aare oli ilusti korras ja kenasti kodus. Tänud peitjale selle raamatuga tutvuma ja aarde järgi ronima panemast, täitsa tehtavad mõlemad.

18306.

Raamat sai tükk aega tagasi läbi sirvitud - ei saaks öelda, et oleks olnud just parim meistriteos, mida lugenud olen, aga käis kah. Vahepeal sai proovitud lõppu ka ühel pimedal sügisõhtul külastada, aga siis lähenesime elektritõuksidega valelt poolt ning kuna aeg tagus perra, siis jäi tookord lõpppunkt meist paarikümne meetri kaugusele ja keerasime otsa ümber. Seekord siis saime mahti ka õigesti lõppu minna ning nagu ka paljud varemleidjad, kasutasime meiegi kohapealseid abivahendeid ning sai kätte küll. Lõpuks ka see segav kollane plekk roheliseks värvitud. Tänud.

Need koordinaadid on pikemalt ootel, sest kuidagi ei kippunud siiakanti sattuma. Ei mäletagi enam ka, kumb seda raamatut luges. Logidest lugesime, et kohapealsete vahenditega saab hakkama, seega julgesime vaatama tulla. Tõesti, sai lausa kahe rongi vahepealse 19 minutiga kenasti hakkama. Aitäh aarde eest!

Soomest laste juurest tagasi tulles tegime siin ka väikese peatuse. Olime siin juba varem luurel käinud aga siis polnud abivahendit kaasas. Seekord olime hästi varustatud ja aare meie eest peitu ei jäänud. Tänud peitjale

Peale koolipäeva tulime siia luuret tegema, et mis seis on. Läks aga nii, et kohapealsetest vahenditest piisas kenasti, et aare kätte saada. Aare heas korras, aitäh vaikse tänava juhtumise eest!

Aitäh!

Tänud peitjale ja taastajatele :)

Läksime lahendust kontrollima ja karpi otsima. Tee oli korralikult umbes ka peale tipptundi, lisaks ligipääsutee ka blokeeritud... Õnneks ikka lasti läbi, ei viitsi ju nii kõleda ilmaga pikka matka teha, pidi ju suht drive-in olema :)
Lahendus oli õige, aga kahjuks polnud karpi kodus. Pidasime nõu viimase leidjaga ning peitjaga- kuna me seal juba erivarustusega olime, siis paluti uus tops paika panna. Õnneks varudes üht-teist leidus ja saigi PET paika. Ainuke palve oleks järgmistel otsijatel-leidjatel võtta kaasa magnet ja teip ning veidi konteinerit tuunida (siis saaks ilmselt veidi paremini peita).
Tänud!

Aare taastatud minu palvel

Herkil oli see Vaikne tänav juba päris pikalt pinnuks silmas. Kuna raamatukogus käija olen mina, siis tegin enda arvates hoolega eeltööd, et raamatu asukoht lokaliseerida, kuid üpris tulutult. Kuidagi tundus nii, et kõikjal oli olemas 1 eksemplar, kuid see vaid kohapeal lugemiseks. Aga see ei sobinud mitte. Lõpuks juhtus nii, et sain selle teose omanikuks ja sealt edasi läks juba kiirelt ja lihtsalt. Suhteliselt.

Peab mainima, et raamat üllatas ja toidupoti kõrval sisuliselt nälga kannatav isakuju oli muidugi omal moel eepiline:) Aga üllatusi oli muidugi teisigi, sest süžee keerdkäigud olid minu jaoks kuidagi ootamatud või ebaootuspärased. Tolle ajastu lasekirjanduse valguses või nii. Raske seletada:)
Juba neljapäeva õhtul hakkas Herki mind siis moosima, et võiks minna logima - et temal juba jooksuringil eeltöö tehtud ja vaja on vaid redelit ja pimedust. Ja mind (optional) :)

Reedel tulin koju ja kuna päevad on meil nüüd pikad, siis hakkasime ootama pimeduse saabumist. Ootasime, ootasime, hakkasin juba haigutama, aga siis öeldi, et hakkame siis minema ja enne lähme veel paarist kohast läbi. Sellest paarist kohast mäletan ainult seda, et mind jooksutati läbi Järve metsa võsa ringi ja mina muudkui haigutasin ja mõtlesin, millise disk-golfi platvormi murukatte peal end kerra võiks tõmmata ja linnulaulu saatel veidi tukastada võiks.

Lõpuks jõudsime pilkases pimeduses päris vaiksesse kohta, mis siiski päris vaikne polnud. Minule usaldati taskulamp ja sellega ma ennastunustavalt vehkisingi, kuni redel püsti pandi ja logida sai.
Aitäh aaret peitmast!

Vot see oli üks kole raamat. Selgus, et kommunistide ideaalmaailmas olid oma varjatud ja tumedad küljed. Mitte et see mulle uus teadmine oleks.

Tol ajal suhtumine laste kadumisse oli niivõrd jube, et poleks siis küll tahtnud lapsevanem olla. Suhtumine naiste rolli oli selline, et mees selles ühiskonnas oleks tahtnud küll olla, aga väga häbi oleks olnud. Milline teenindus! Lapsed saadetakse ihuüksi jumal teab kuhu, peaasi et mehel lemmiksöök laual oleks. Loodan, et selliseid aegu ei tule enam kunagi tagasi, kuigi igatsejaid tundub piiri taga olevat.

Õnneks väga keskendunult ei pidanud lugema ja süüvima kommunismi heaolusse, roheline kontroll tuli esimese katsega.

Kohe oli selge, et otsida on kõige parem pimedas. Igaks juhuks käsisin ka luurel. Täna saabusime õigel ajal objektile ja ükski mugu ei seganud meie tegevust. Girlt arvas, et oli hirmus. Väike vääratus oli, aga muidu läks hästi. Aitäh!

Leitud, logitud, tänan!

Pimedas. Alguses tundus halb idee, aga samas sai peaaegu drivein tehtud ning siis oli juba abivahendi liigutamine käkitegu ning samal ajal kui Kärt kõike valmis seadis, lugesin ma paari logi. Kärt tegi füüsilise pingutuse, mis sinult aus tundus, arvestades, et mina olin selle raamatu läbi lugenud. Ütleme nii, et edasi ei julgeks soovitada, aga endale täitsa huvitav oli, kui mõelda nõukaaegsele tsensuurile ja kirjanduskultuurile, siis päris põnevaid radu hakkas mõte liikuma. Aare ise ka täpselt selline, et soovitada ei julge, selline paras spetsiifiline, aga samas tänu Kärdi agarusele ja minu laiskusele sai asi päris kiirelt ja viisakalt tehtud pimeduse varjus tööpäeva õhtul poole kümne paiku. Mina tänan, tore aare.

Mai luges raamatu ja siis see aare jäi ootama seda päeva, kui on super kiire. Täna oli closing päev raamatupidamises ja kui mu 13 tunnine tööpäev läbi oli tulime seda kodulähedast aaret logima. Jõudsime kohale ja aaret ei näe, siis avastame, et abivahendit on vaja. Mai ajas auto aarde kõrvale. Ma võtsin valgustuse ja abivahendi välja. Esimene kord ei jäänud midagi näppude vahele. Tekkis väike paanika, katsusin korralikult üle ja aare oligi käes. Oli kiire seiklus. Aitäh!

Raamatu soovituse eest suured tänud. Meeldis lugeda.
Täna sai abivahendiga logimas käidud.
Aitäh

Lugemine on üks asi, aga üksi ukerdamine sootuks teine. Oli vaja looduslikku abivahendit veendumaks, et aare on oma kohal ning omajagu akrobaatikat, et see sealt kätte saada. Nii mõnigi teetanus ja keskaegse piinariista/aia põhjustatud evistseratsioon jäid seekord saamata. Tehislik kaasaskantav abivahend tuleb kindlasti kasuks.

Kui see raamatukogu ainus säilituseksemplar oli hoidlariiulitelt meie kapinurgale tekkinud, siis ei jäänud muud midagi üle, kui asjaga tegelema hakata. Kuna eile oli lumetuisune ilm, siis tundus igati hea mõte soojas toas raamatut lugeda.

Raamat oli sisult natuke põnev ja samas tuletas meelde minu lapsepõlves loetud nõukogude autorite noortekirjandusteoseid. Igatahes mõne tunniga oli väikese Vasko kadumisjuhtum läbi töötatud ja vajalik info ammutatud.
Koordinaadid saime ilusti kätte ja täna õhtul otsustasime kohe seda kohalikku sündmuskohta uurima minna. Natuke tiirutasime mingites seni avastamata paikades kuniks jõudsime piisavalt lähedale, et jala edasi liikuda. Autos oleva abivahendiga oli aardeleid kiire.
Karbiga oli kõik parimas korras.

Aitäh peitjale!

Punkt kaardile tekitatud, käisime kohapeal ära. Natukene nuputasime kuidas logima saame, aga õnneks olid vajalikud abivahendid olemas. Aitäh!

Just täna oli õige aeg, see juba mõnda aega tagasi külastamist ootav mõistatus lõpuni roheliseks värvida. Teine lähenemis katse osutus edukaks ja peale mõningast vaatlemist oli otsitav tuvastatud. Kättesaamine oli aga juba hoopis isemoodi peenmotoorika. Tänan peitmast.

Numbrid ajasin millalgi eelmine aasta kokku ja peale rohelist kontrolli tõstsin ta teiste lahendatud mõistatuste kausta välitöid ootama. Nii mõnigi ootab juba mitu aastat ja osad on isegi arhiivi jõudnud. Siis aga tegin endale toreda karuteene kui ükspäev kogemata lahendatud koordinaadid ära kustutasin. Aga mis seal ikka, mälu järgi enam vähem mäletasin kus ta olema pidi ja asusin otsingutele. Koht aga tundus jube kahtlane ja seal olevad 2 kõige paremat peidukat tundusid veelgi kahtlasemad. Otsustasin et las ta olla ja tulen teinekord rahulikumal ajal tagasi. Kuumusel trehvasin peitjat ha jutu käigus käis see aare ka läbi mis tuletas ta mulle jälle meelde. Kodus aga võtsin kaardi uuesti lahti ja sisestasin otsitava koha koordinaadid geokontrolli. Punane ok. Nac ringiratast pommitamist, ikka punane. Roheline tuli oli ju varasemalt olemas olnud aga oma ettevaatamatuse tõttu... Uuesti raamatuga tutvuma ei hakanud vaid küsisin varemleidnult kinnitust oma mälupildile. Sain nüüd targemaks et oli lihtsalt paarsada meetrit valesti mäletanud ja ühel teisel vaiksel nurgaragusel asjatanud ;) Täna tulin siis vigadeparandusele ja muidugi kaks kätt taskus. Vähemasti üks abivahend pastakas oli kaasas. Seda kontrollisin juba tulema hakates :) Kohapeal oli kõik vajalik olemas millest endale logi kirja saamiseks vajalik kokku kombineerida. Ei midagi kontimurdvat. Täitsa mõnus sirutus. Tänud peitjale

Kõige rohkem võttis aega tee leidmine aarde juurde aga lõpuks oli pmst drive-in.
Korra ajurakke muditud ja plaan oli paigas, köis ja rakmed ajasid asja ära, peale 10et minutit oli nimi kirjas, väga mõnus pisike nokitsemine, suur suur aitäh :)
Minu poolt ka lemmikpunkt ;)

Eks nende kirjandusega seotud aaretega on nii, et eeltöö nõuab aega. (Toas veedetud) aega on aga talvel oluliselt rohkem kui suvel seetõttu nüüd olemegi riburadapidi need ette võtnud. Lahendus oli olemas ja tänane teekond viis siitkaudu mööda siis tegime hästi pisikese kõrvalepõike. Kuigi abivahend lihtsamaks logimiseks oli autos olemas, ei viitsinud hakata seda kaasa võtma. Tundus, et peaks ka niisama saama. Saigi. Aitäh aarde eest!

Soovisin poistele head und ja hiilisin sõpradega kinno. Liiga vara aga kobisin välja, seega jäi väike auk ka ühe aarde otsimiseks. Oligi teine liiga pikalt ootele jäänud. Õhtul oligi hea rahulik seal vaiksel tänaval toimetada. Jalutasin lõppu ja asusin standard kohtadest aaret otsima. Kui aga leidu ei tulnud avasin lõpuks ka kirjelduse. Maastik ja vihje panid muigama, kodutöö oli ilmselgelt tegemata jäänud. Polnud küll sobiv riietus seljas, aga proovima pidi. Mõned manöövrid hiljem oligi karbike pihus. Veel paar pingutust ja karp ka tagasi omal kohal. Kingad jäid küll terveks aga päikseprillid said küll taskus muljuda. Õnneks need mul ongi sellised painutatavad ja peagi oli oluktord taastatud ning võis rahus kino poole edasi kihutada.

Tänud.

Tänav oli jätkuvalt vaikne ja saime rahus nimed raamatusse jätta. Raamat iseenesest meeldis. TFTC!

Raamat sai millagi üsna ammu loetud, vastused olid nagu kõik olemas, ei teagi, kas oli viga selles, et endal polnud kollaseid kingi jalas, aga geokontroll minu šifferdamisjärgseid arvutusi heaks ei kiitnud. Ühel hetkel lõin käega ja sinnapaika see jäi. Tükiks ajaks jäi. Aga nüüd ühel päeval jäi taas "jalgu". Täna õhtul käisime ka lõpus ära. Veidi kahtlasena end tundsime seal, aga päeval oleks vist veel hullem ja ega see pole ju esimene ega viimane selline kahtlasevõitu sahkeramine. Täname.

Raamatut tuli mitu korda sirvida ja siis ka veel abi küsida kuna paar infokildu olid raskemini leitavad. Kuna täna kaugemale ei olnud viitsimist sõita, siis käisin kohapeal logimas hetkel kodule lähimat aaret.

Täitsa tore oli seda aaret logida.