Muusikaline mõistatus: AM/FM (In Memoriam)

Koduteel tegin rattaga tiiru ümber Ülemist ja aare jäi parasjagu teele. Tee oli rattaga sõidetav aga mitte just palju kasutatud. Õige objekt sai tuvastatud ja kuna kalamees ei ole, siis otsustasin ronimise kasuks. Tänud aarde eest.

See mõistatus sai laheduse pea kohe peale avaldumist, aga siis polnud aega ja siis oli lumi ja siis aeti pea sassi nende kuude ja nädalapäevade maatriksite täitmisega ning nii see otsima tulemine jäigi ootama aega, mil vastavat kombinatsiooni vaja. Igatahes juuni ja esmaspäev koos sobisid väga hästi. Veeresin kohale mingit kitserada mööda, mida keegi polnud vist väga ammu autoga sõitmiseks kasutanud. Huvitav küll, kuidas mul õnnestub just niisugused teed välja valida, aga keelumärki polnud ja mu truu neljarattaline kohale mind tõi. Siis küll selgus tõsiasi, mida ma juba ise ka kahtlustama olin hakanud, et tegelikult saaks teed moodi teed mööda ka täitsa aarde kõrvale, aga noh, sobis niimoodi ka ning kuna see rada oli juba korra ära proovitud, siis läksin tagasi ka teda mööda.
Kohalejõudes vahtisin ikka jupi aega pea kuklas, enne kui nägijaks sain. Siis läks kõik juba ludinal ning üks õiget aega oodanud külastus saigi tehtuks.
Tänud peitjale laheda mõistatuse ja aarde eest.

Hendrik Krumm ei ole õige vastus. Tegelikult osutus lahendus lihtsaks, kuigi see lugu polnud kunagi minu teadvusesse jõudnud. Logimiseks on vaja pikka riista. Leto svet!

Aarde omanik märkis aarde uuesti kättesaadavaks.

Kevad käes, päike väljas ja aarded ärkavad taas ellu…
Aare on omal kohal tagasi.

Aarde omanik märkis aarde ajutiselt kättesaamatuks.

Aaret pole õiges kohas

Tarmo logi oli lugemata enne kohale jõudmist, nii et sain ka mitteleida.

viimastel kuudel olen üsna laisk otsija/logija olnud. Ja olin täitsa unustanud et see mul lahendatud oli. Mäletamist mõõda tuli see vastus mul üpriski kergelt ja vististi ainult paar punast sai tehtud. Onu prill näitas jah et tegu on draivinn aardega, aga tee oli juba kunagisest vanast ajast meeles ja ega ka lumeolud kaasa ei aidanud. Mõnisada meetrit saime ikka jala ka astuda. Kohapeal oli aga täielik vaikus. Ei ühtegi värsket jälge ega logi. ajasime seal tükk aega õiget kalastuskohta taga, aga vot täna kohe kuidagi ei näkanud. Viimasest logist oli päris jupp aega tagasi ja arvestades mis tormituuled meil siin vahepeal olid, siis on kuri kahtlus et just tuulest viidud ehk siis tuulehaug oli siin mõllanud. kühveldasime seal veel mitme ruutmeetri jagu maastikku lumevabaks, aga seda nõela me siit heinakuhjast kll ei leidnud. Better luck next time

Mõistatus sai lahendatud üksteisest sõltumata lausa kaks korda, sest üks ei märganud, et teisel juba lahendatud. Vähemalt väga aus värk! Võtsime abivahendi kaasa ja lonkisime mööda külmunud teed kohale, eile oleks veel vastikult mudane olnud siin kõik. Aastaaeg soosib sellist tüüpi aarete leidmist, ei pidanudki eriti kaua silmi teritama, ka logimine sai päris kiirelt tehtud ja seejärel aare oma kohale tagasi. Aitäh peitmast!

Kahju, et 10 minutit varem ei jõudnud, oleks jõudnud teise seltskonnaga koos otsida ja vist ka aidata, sest meil käis selle aarde kätte saamine küll kiirelt. Tegime mõnusa väikese jalutuse, siis jutuajamise, logisime ja jalutasime tagasi. Aitäh peitmast, äge koht. Mõistatus oli paras pähkel, aga huvitav.

Otsisime õhtuks väikest jalasirutust ja see täpp sobis ideaalselt. Mul näitas kaart, et tegu on draivinn aardega, aga õnneks on draivinn aaretest võimalik teha lühem matk aarded, kui auto piisavalt kaugele parkida. Nii me tegimegi ja võtsime suuna aardeni. Eelmised olid just nimed kirja saanud ja navigeerisime end nende suunas kohale. Oli tore kohtumine onu Sanderiga ja saime vahepeal ka kala püütud. Aitäh!

Kohapeal sai ikka juppaega pusitud aga tehtud sai, aitäh :)

Aarde autor loonud nostalgilise mõistatuse, mis viib meid tagasi 1980ndate raadiomaailma. Aarde kirjelduses seisab must pianoraadio, mille antenn püüab väsimatult laineid. Häälestusnupp keerleb üle AM-sageduste – praksuvad sähvatused, kaugelt kostvad hääled, justkui kummitused eetris. Siis klõps ja FM – heli muutub selgeks, elavaks, rikkalikuks. Raadio mängib trikke, vahetab ajastuid ja sagedusi, justkui meenutades kadunud hääli.

Raadiomaailmas on AM ehk amplituudmodulatsioon vanim edastusviis, kus heli kandub edasi signaali amplituudi muutmise kaudu. Selle leviala on suur, kuid heli kvaliteet kannatab häirete ja müra all. FM ehk sagedusmodulatsioon seevastu edastab heli sageduse muutmise kaudu, pakkudes palju selgemat ja stabiilsemat kuulamiskogemust, kuigi väiksema levialaga. Tänapäeval on esile kerkinud ka DAB ehk digitaalne raadioringhääling, mis kasutab Coded Orthogonal Frequency Division Multiplexing (COFDM) modulatsiooni. See tehnoloogia jagab signaali paljudeks väikesteks sageduskanaliteks, mis edastatakse paralleelselt, võimaldades paremat helikvaliteeti, rohkem kanaleid, vähem häireid ning lisateenuseid nagu tekstinfo ja pildid.

Aaret otsima läksime koos Oliveriga jalgratastega. Ilm oli sügiseselt jahe, aga tuju kõrge. Teekond viis meid ümber Ülemiste järve, kus tegime ringi peale – vaade oli vaikne ja rahulik. Paar kilomeetrit enne aaret nägime kraaviületusel üht ATV-d, mis oli just mudast välja vintsitud. Vaatepilt oli seikluslik ja andis retkele omamoodi vürtsi.

Aarde leidmine oli muusikaline ja mõtlik – nagu keeraks vana raadio sihverplaati, otsides tuttavat häält. Just aarde juurde jõudes tulid teisest suunast vastu mängijad Alexgarmin ja Mooritz, kel oli kaasas ka vajalik abivahend aarde kättesaamiseks. Ühiselt õngitsesime topsi alla, vahetasime paar sõna ja logisime aarde. Kohtumine oli ootamatu, aga rõõmus – geopeitus ühendab!

Lahkudes tundsime, et temperatuur langes järsult. Oliveriga pedaalisime kodu poole kiiremini – varbad ja näpud külmetasid, aga hinges oli soe rahulolu.

See aare ei olnud lihtsalt peidukoht – see oli mälestusraadio, mis mängis kadunud hääli ja ajastuid. AM ja FM ei ole pelgalt tehnilised terminid, vaid kultuurilised sümbolid. AM sosistas kaugelt, FM laulis lähedalt. DAB toob uue ajastu, kuid vanade lainete kaja jääb alles.

Tänud aarde autorile – see oli retk heli, ajaloo ja seikluse radadel.

Kiire töötempo juures on viimasel ajal mõistatuste lahendamine raksemaks osutunud. Tegin ka seekord meili saabudes aarde lahti aga peale Georg Otsa ei tulnud kedagi kiirelt pähe ja see osutus otseloomulikult valeks. Saatsin siis lingi edasi Daunole, et tal aegajalt masinat valvates on veidi aega. Ei läinudki kaua, kui vastus saabus. Tehtud. Nii lihtne oligi v. Jaa, kui ikka kandikul kõik kätte tuuakse , siis ongi lihtne, kui muidugi kannatust on...

Täna tulime siiakanti ühte teist aaret logima ja siis mõtlesime, et käime siin puu otsas ka ära. Taskulambiga oli veidi kitsas käes, märkamatult on õhtud pimeduse looriga kaetud. Aega läks meil omajagu, no pimedas ei hakanud mitte midagist silma. Kuniks... Dauno nägi. Sindrinahk ei tahtnud end kätte anda. Kõlkus seal oksa küljes, uperpallitas end järgmisele oksale ja irvitas , kui saamatud me oleme. Lõpuks saime poisi alla.

Tänud aarde eest.

Mõistatus oli väga tore, esimese kuulamisega vastust ei teadnud aga väikse häälestamise ja taskutarga abiga oli selge, keda meid seekord kuulama kutsuti. Edasi oli vaja õiget hetke, et operatsioon lõpuni viia.

Kui waze ütles, et sõida aarde kõrvale, siis me tahtsime natuke jalutada ka. Nägime ilusaid vaateid õhtutaevas ja lagendikul kepsutavaid kitsekesi. Õige puu all tegime väikse valgusetenduse ja oligi topsike leitud. Edasi tulid mängu head riistad ja õppinud mehed ning kell 19.30 kirjutasime oma nimed logiraamatu STF ruutu. See oli täitsa üllatav, et miks Tallinna lähedal asuv aare nii alakülastatav on :)

Aitäh peitjale, tore aare algusest lõpuni.

Kui me olime aarde juurest minema peletanud sinise Volvo ja 4 kitse, võisime peagi leidu tähistada. Aitäh!

Aare avaldatud.