Kiviaedade

Mul oleks öelda kohe mitut asja, esiteks, aare asub ilusas kohas, null on ilusa tamme juures mis ei ole kuidagi aardega seotud. Teiseks , kui inimene ei soovi et kiviaedasid ümber tõstetaks siis ei peaks sinna aardeid peitma. Jätsin ta nii et oleks silmaga näha, otsige kollast kaant. Ma ei tea kas minu rumalusest või mõnest muust põhjusest tingituna ei saanud sisestada Wingmani logist leitud paremaid koordinaate DM kujul. Võtsin siis natuke kirde suunas ja suutsin peale 10 meetrit kiviaia lumest vabastamist leida ka aarde, kes ütleb et kiilakas ei leia aardeid....

Midagi üldrahvalikult põrutavat kahjuks raporteerida pole, kui välja arvata see, et leitud sai kauem leidmata aarete top-i kuuluv aare.

Auto jätsime sellisesse kaugusesse, et nii kohalikel kui ka meil enam-vähem mugav oleks ja lonkisime nagu mööda asfalti kohale. Koordinaatidel oli täielik ikaldus ja arvasime, et küllap on mõni loom aardekarbi oma pere toidulauale viinud. Siis aga leidsime isand wingmani logist koordinaadid ja õnnega pooleks suutis Kaupo karbi üles leida.

Seda aaret ma olen ammu, no ikka hea mitu aastat vaadanud aga kuidagi kõik geotripid viivad sellest kas ühelt või teiselt poolt mööda. Täna otsustasin, et lähen spetsiaalselt ja proovin selle nüüd üles leida. Auto jäi tõkkepuu taha ootama, tirisin kummikud jalga ja hakkasin astuma. Ausalt, kummik oli hea valik, sest kuigi enamuse teed/karjamaast oleks saanud kuiva jalaga, siis oli kohti, kus ikka täitsa "jõgi" vahel. Aarde leidsin kenasti nullist, piidlesin seal ühelt ja teiselt poolt, mistõttu ma ühtegi kivi aarde leidmiseks liigutama ei pidanud. Eelmise leidja paigutatud logiraamat oli korras ja kuiv, sellisena peab see aare vastu küll veel. Aitäh!

Jätsin uue raamatu, minigripistatuna ja paari donotiidiga. Vana raamat nii tugevate veekahjustustega, et taastada ei ole mõtet, kirjed laiali ja lehed lagunenud.

Leitud, logitud, tänan!

tänud

Jalutuskäik karjamaale. Aarde läheduses särises aed kurjakuulutavalt. Suur puu oli murdunud ja liinid olid maas puu all kinni. Astusime ettevaatlikult üle.
Karp ilmutas end ruttu.
Tänud

Peale Sõrve sodikoristustalguid suundusime siinkandi aarete jahile. Väike jalutuskäik mööda poollagedat ala kiviaedade vahel kuni nullini ja väikese ringivaatamise peale saigi aare leitud. Logiraamat on küll täiesti märg, nimed sai siiski kirja panna. Aitäh peitjale!

Kuna täna juba siin kandis sai oldud, siis tegin väikese jalutuskäigu kiviaedade vahele. Tänan.

Tulime jalutama. Huvitav maastik oli. Sihtpunkt oli ka huvitav. Natuke oli hea meel, et jõudsime siia enne kui ussid ärkavad, sest see oli täpselt selline koht, kus ussid oma ärkveloleku ajal hängida ja tšillida võiksid tahta ????. Sookured olid, näiteks, ka juba kohal ja hüüdsid kusagil meist mitte väga kaugel. Nulli lähedal oli näha, et ka metsanotsud on selle koha fännid ning on siin seamoodi tuhninud.

Meie otsingud olid alguses võrdlemisi laialivalguvad, aga peale ümbruskonnale tiiru peale tegemist, hüüdis Herki lõpuks, et leidis. Logiraamat oli natuke liiga niiskemapoolne.
Logitud. Aitäh.

Siin olime hädas, nullis midagi mõistlikku ei näinud ja paarikümne meetrise raadiusega ringis ka midagi ei tuvastanud. Logidest selgus, et vaja ikkagi kõige vastikum asi kohapeal teha - näppida kiviaedu. Suure vaevaga leitud, wow-efekti ei tekkinud kahjuks. Jätsin aarde rohkem nähtavale, et säästa neid väheseidki aedu, mis säilinud. Kes ei soovi aedadele veel suuremat erosiooni tekitada, see võiks suuna sättida nende koordinaatide järgi N 59° 26.084 E 024° 27.175. Praegu andis korraliku mõistatusaarde välja, kuigi on kaardil tavaline. Aitäh!

Kes soovib, võib selle aarde vaderiks hakata :) Seoses elukoha vahetusega ei jää enam see koht praku käeulatusse. Kui keegi ei soovi seda oma kanda võtta, siis proovin selle lähiajal teha ilmastikukindlamaks.

Rattaga.

Lähenesin lõuna poolt. Suurelt teelt sõitsin poolele maale rattaga. Siis jätsin velo võssa ja edasi läksin jalgsi. Kuskil seal - aarde ja maantee vahel - sattusin silmitsi vana okastraadiga. Pimedas otsima minnes võib seal ennast katki teha.

Seda aaret jäävad mulle meenutama tüütud põdrakärbsed. Aare ise on selline pooleldi prügi juba, seega kiri "See ei ole prügi" on asja eest. Omanik ei ole pea 2 aastat GP lehele loginud. Ma arvan, et selle aarde staatuse võib muuta "omanikuta"-ks.

Lugesin logisid ja läksin panin nime kirja. Uh.. põdrakärbsed on tõesti aktiivseks muutunud. Tänan.

Aarde leidsin tänu varemleidja infole uuest, loodetavasti ajutisest peidikust kiviaias. Enne seda olin igaks juhuks jõudnud puu otsas ka ära käia.
Kaalusin ka mingil viisil taastamist, aga vana süsteem oli omadega sassis ja ei teadnud ka, kuidas see täpsemalt toimima pidi. Ning kui oleks isegi teadnud, asendusjuppe poleks ikkagi olnud.

Täna sai ka kuiva jalaga aga siiski panin igaksjuhuks kummarid jalga :P lahe koht, tänud :)

Aare ise on rahuldavas seisukorras, aga vedeles keset muda mülgast.
Püüdsin tuvastada, kuhu see vôiks sobida aga ei leidnud sobivat kohta.
Peitsin selle siis nullist 20m kirde poole. Aga vága áge maastik, vanad aiad ja vundamendid.
Tànud ;)

Auto jätsime soovitatud kohta ja edasi matkasime jalgsi. Teel nägime juba suuri pajutibusid ja põõsaste vahel mitmeid loomajälgi. Aare oli seal, kus ta mõnda aega olnud ja kuhu peitja teda algselt siiski ei pannud. Üsna niiske ja kurva olemisega.

Jätsin neljarattalise teetõkke taha ning peale mõndasadat meetrit just enne põllule keeramist avastasin hooldusteate ning selle, et ma ei pannud ju kummikuid jalga. Kuna nad kenasti autos olemas olid, siis sammusin tagasi, vahetasin jalanõud ning haarasin kaasa ühe karbi, mis mul juba mitmeid kuid kaasas sõidab. Ei mäletagi enam, mis põhjusel see tekkis. Kummikud oli hea mõte. Kuigi kivid olid ühe vesiseima koha peal kenasti strateegiliselt paigutatud, siis andsid need jalatsid suurema vabaduse kogu teekonnal. Kõigepealt leidsin punase südame ning alles siis aarde. Logiraamat oli niiske küll, kuid kirjutatav. Minu karp aga selle peiduka jaoks liialt suur. Isegi kohalik potsik võiks tsipa pisem olla. Kui olin topsi uuesti ära peitnud, avastasin raadiusest veel nänni, mis oli ühes varasemas logis kirjeldatud laialilendamisest jäänud leidmata. Igatahes korjasin kõik, mis nägin kokku ja lisasin aardesse. See oli nüüd üks käik, mis läks kergemalt kui olin varasemalt eeldanud. Aitäh!

Konteiner oli lahti, kaas maas ja servast veidi purunenud, kogu sisu laiali, logiraamat ka niiske, kuna grip-kott ei ole enam hermeetiline. Vajab kuivatust ja soovitavalt uut karpi, kuna senine ei ole tihendiga ning kaas ka katki.

Aare, kuhu ei ole kaua aega tihanud minna. Tegelikult oli õhtul kergelt kahutanud teed ja maastikku mööda täitsa mõnus jalutada. Kohati oli vett paljuvõitu, aga seal aitas välja kivilt kivile hüppamine. Kunagine talukoht oli täitsa tuvastatav kuigi peab mainima, et väga hiljuti seal enam elatud ei ole.

Aarde endaga oli vähe kehvasti. Kõik oli suure puu all pilla-palla laiali, tops üldse vähe kaugemal eemal. Õnneks raamat väga märg ei olnud, kannatas veel kirjutamistki. Minigrip siiski hermeetiline enam ei ole. Seega panen hooldusvajaduse üles. Aitäh siia kutsumast!

Kena geomaantee üle kivide ja kändude. Mõned lindiharjutsed ja konteiner käes.
Tänud!

Sai kunagi käidud, kuupäeva ei mäleta enam,ununes tookord logimatta :)

Süsteem oli tore ja täitsa toimis. Täpselt ei saanud aru, kust kohast kella 8 suunast lähenema pidi, seega lähenesime hoopis kella 6 suunast. Sealt läks korralik tee lausa. Tee läks küll natuke aardest mööda aga üle põllu oli ilusti näha, kuhu poole georada läheb. Ja väga selgelt oli ka näha kust geopeiturid aia ületavad. Nii nagu kirjeldus soovitas, vaatasin ka maaameti kaardilt neid kiviaedu - täitsa äge! Tänud!

Jõudsin lõpuks korrastama. Peab vaatama kuidas antud süsteem end õigustab. kasutajatele: jõud < mõistus

Vedeles maas. Raskusastmete järgi oletasime, et ta võiks asuda siiski veidi kõrgemal kui maapinna tasandil. Upitasime ta nähtavalt kõrgemale aga garantiid püsimisele ei anna. Eks tuul ja loomad saavad oma teha. Sisu oli mäletamist mööda siiski kuiv ja korras. Täname jalutuskäigu ja kolme suure kitse näitamise eest :)

Km jala tulid, sääne autoinimene nagu ma olen... Vesine ka... Mingi loom rammis raginal kuskile poole jooksu...

See aare on gepsus pikalt oma aega oodanud. Täna siis venitasin rattaringi natuke pikemaks ja otsustasin läbi selle aarde kodupoole liikuda. Aardeni viis poku tee aga sõitses sain aardeni. Lõpp oli märg aga tänu rattale jäid jalad kuivaks. Aarde ümber aga kõik mustas, metssead on üsinasti ringi trampinud ja kõik pahupidi keeranud. Õnneks neid ei kohanud kuigi kaugemal võsas oli ragistamist kuulda. Nimi kirja ja ruttu suurele teele tagasi. Tänud peitjale.

Tore jalutuskäik, tänud peitjale!

Pikalt edasilükatud aarde jaoks tundus ilm olevat ideaalne. Saigi siis mõnus jalutuskäik ette võetud mööda krõbedat maad. Nagu ikka, aardeni võsast ja tagasi mööda teed :D Kenake unustatud koht. Aare vist pole päris nii enam nagu ta mõeldud kunagi oli...vähemalt aarde kohal puu otsas on näha võõrkehasid, mida võib oletada, et on originaalis kasutatud aarde küljes. Küll oleks kena, kui peitja oma aaret hooldaks ja paneks tagasi kõik nii nagu ettenähtud. Või siis eemaldaks üleliigse loodusest. Aga koha eest suured tänud!