Muraste mõis (saksa k. Morras) asutati arvatavasti 1620-ndatel aastatel. Mõisa esimene omanik oli Ericus Beck. Pärast mitmeid omanikevahetusi sai 1848. aastal mõisa omanikuks Otto von Krusenstern, kes ehitas mõisasüdame senisest esinduslikumana välja. Ta lasi sinna püstitada suursuguse neorenessanss-stiilis peahoone, mis valmis 1851. aastal. Tollal valminu oli kahekorruseline lameda katusega kiviehitis, mida ilmestas korrustevaheline simss. Hoone peafassaad oli suhteliselt lihtne - veidi eenduva keskosa ees oli vaid väike hulknurkne eeskoda ja katuserinnatisel väike ehisviil. See-eest oli aga väga esinduslik tagumine pargikülg. Selle keskosas asus kolme kaaravaga kaaristu ning parempoolses otsas sihvakas neljakorruseline torn.
Pärast mõisa võõrandamist 1919. aastal asutati mõisahoonesse lastekodu, mis tegutses seal 1990-ndateni. Lastekodu tarbeks püstitati peahoonest edela poole 1980-ndatel aastatel uus kogukas mitme tiivaga hoone, mis ühendati mõisahoonega galerii abil. Mõisasüdamesse ja lähiümbrusse püstitati tollal arvukalt ka muid uusehitisi.
Aastal 1995 siirdus mõisahoone eravaldusse, kuid jäi tühjalt seisma. 2001. aasta tulekahju muutis hoone varemeteks, hävitades vahelaed ja katuse. Säilinud on mitmed vähemal ja rohkemal määral ümber ehitatud kõrvalhooned, milles elatakse tänapäevalgi. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Keila kihelkonda kuulunud mõis on nüüd Harku valla territooriumil.
Aare asub koordinaatidel (WGS84 DD MM.MMM):
N 59° GC.AED’
E 24° IH.FBJ’
Meeldivat tutvumist Muraste mõisa ja selle ümbrusega!
Seotud lingid:
Muraste mõis (saksa k. Morras) asutati arvatavasti 1620-ndatel aastatel. Mõisa esimene omanik oli Ericus Beck. Pärast mitmeid omanikevahetusi sai 1848. aastal mõisa omanikuks Otto von Krusenstern, kes ehitas mõisasüdame senisest esinduslikumana välja. Ta lasi sinna püstitada suursuguse neorenessanss-stiilis peahoone, mis valmis 1851. aastal. Tollal valminu oli kahekorruseline lameda katusega kiviehitis, mida ilmestas korrustevaheline simss. Hoone peafassaad oli suhteliselt lihtne - veidi eenduva keskosa ees oli vaid väike hulknurkne eeskoda ja katuserinnatisel väike ehisviil. See-eest oli aga väga esinduslik tagumine pargikülg. Selle keskosas asus kolme kaaravaga kaaristu ning parempoolses otsas sihvakas neljakorruseline torn.
Pärast mõisa võõrandamist 1919. aastal asutati mõisahoonesse lastekodu, mis tegutses seal 1990-ndateni. Lastekodu tarbeks püstitati peahoonest edela poole 1980-ndatel aastatel uus kogukas mitme tiivaga hoone, mis ühendati mõisahoonega galerii abil. Mõisasüdamesse ja lähiümbrusse püstitati tollal arvukalt ka muid uusehitisi.
Aastal 1995 siirdus mõisahoone eravaldusse, kuid jäi tühjalt seisma. 2001. aasta tulekahju muutis hoone varemeteks, hävitades vahelaed ja katuse. Säilinud on mitmed vähemal ja rohkemal määral ümber ehitatud kõrvalhooned, milles elatakse tänapäevalgi. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Keila kihelkonda kuulunud mõis on nüüd Harku valla territooriumil.
Aare asub koordinaatidel (WGS84 DD MM.MMM):
N 59° GC.AED’
E 24° IH.FBJ’
Meeldivat tutvumist Muraste mõisa ja selle ümbrusega!
Seotud lingid:
No võttis siit nende koordinaatide väljavõlumine ikka aega. Ausalt öeldes aastaid. Tegelikult oli asi kõige rohkem enda kokkuvõtmises. Siin mõisa ümbruses ringi luusides tuli vägisi võrdlus Prääma mõisaga, kus ka kunagi oli lastekodu, seal toimus põleng küll enne erakätesse minekut, aga vägagi nutuses seisus on ta praegugi. Kuid seal ei tehtud mingit monstrum juurdeehitust vähemalt, mis Muraste mõisa juures on hüüber kole, mu meelest.
Kuigi geokontroll polnud mu ponnistustega kohe mitte nõus, siis kohta vaadates tundus, et tasub ikkagi proovida, poleks esimene kord, kui punasest kohast aarde leian. Ja ausalt öeldes ei viitsinud kohe kuidagi uuesti neid loendamisi ette võtta. Ju mingi väike näpukas. Ja nii oligi. Täitsa õige koht oli ja aare vaataski vastu.
Tänud peitjale mõisa juurde kutsumast ja aaret peitmast.
Tänud aarde eest!
Seda sai lahendatud nii palju kui võimalik kodus,natuke kohapeal ja saigi logima minna.Aitäh!
Seda aaret polnud üldse plaanis võtta, aga kui parasjagu raha reformisime, siis tõmbas Kaupo peitjale traati ja küsis arvamust, et kas on mõtet minna või mitte. Selgus, et otsida tasub alati ja nii me siis taaskord mõisamaale tulimegi. Aare oli tänu vahepealsetele leidjatele sattunud sinna, kust eelmine kord pikalt otsisime. Nüüd polnud muud, kui nimed kirja, kohendasime maskeeringut ja lugesime selle saaga lõpetatuks.
Niuniuniu, otsisime hoolega ja konsulteerisime peitjaga, aga mida põle, seda põle.
Kunagi ammu sai ikka mõistatust puretud, aga ei tulnud seda lahendust. Carolys siiski sai sellega hakkama ja viis mind paar aastat tagasi isegi kohale, aga meil jäi märkamata, et aare on kohta vahetanud ja sinna see siis jälle jäi. Aga varsti teatas Carolys, et leidis kirvega aarde üles. Päris terav tööriist pidi tal ikka kaasas olema. Millalgi proovisin aardele ligineda, aga miskised töömehed askeldasid maja ümber ja ma ei tahtnud neid segada. Otsustasin, et täna proovin hoopis teiselt poolt ja see oli hea mõte, sest jalutuskäik oli väga mõnus. Imestasin vaid, et miks siin küll rohkem aardeid pole. Söötsime sääski ja logisime ning siis auto poole tagasi. Tänud!
Leitud, logitud, tänan!
Me olime siin loendanud, pildistanud, lugenud, päris mitmeid kordi. Igasuguseid erinevaid numbreid saanud. Võrdlesime andmeid Heleniga ja sain aru, kus iva end peitis.
Tänud
Meie logiteade võiks olla üsna copy-paste Puutetundliku logist. Oleme meiegi sellest palju mööda sõitnud, sest loendamisi tundus olevat paljuvõitu ja juba esimese loenduspunkti kirjeldus ajas aju korralikult lühisesse. Aga eks tuttavate geopeiturite leiulogid ajasid meilgi väikse uudishimu naha vahele ja otsustasime vähemalt võimaluse sellele aardele anda. Eeltööga alustasime kodus ja üsna palju vastuseid sai mõõduka vaeva nägemisega kätte. Täna tegime väikse tiiru lagunenud ja korrastatud hoonete vahel ning hüppasime vilu tuule eest tagasi autosse oma tulemust üle vaatama. Geokontroll arvas, et võime järgmise etapi juurde minna ja nii me üsna kergelt selle aardepotsiku leidsimegi. Kokkuvõtteks võib öelda, et selle aarde puhul oli küll hirmul liiga suured silmad. Tegelikult oli kõik täitsa tehtav ja aare väga tore.
Aitäh peitjale!
Ma olen ka selle aarde otsimist korduvalt edasi lükanud, kirjeldus tundus jube pikk ja keeruline ja enda plähmerdamist teades ka eksimisvõimalusega igas loendamispunktis… Aga no kui ikka leitavaid aardeid linna ümber üha vähemaks jääb, siis muutuvad ka kõige raskemad aarded üks hetk sellisteks, et „läheks õige vaataks vähemalt seda asja“ :D. Maril oli samuti see aare seni leidmata ja nii tuligi plaan, et sõidame siis koos siia :). Ja ma arvasin, et asi hakkab kohapeal välja nägema nii, et paneme autod ära ja seejärel läheme jalutades loendame neid poste ja staadioniringide pikkusi. Aga läks hoopis nii, et mina sain Mari kohalejõudmiseni ülesande järgi vaadata, mis see sepistatud number endast kujutab ja edasi selgus, et rohkem kui pooled punktid on Maril juba kodus kõik imelise interneti abil numbriteks ära muundatud :D. Et koos jäi meile siis veel üle vaadata vaid too kõrvalhoone seinatahvel ja oranž silt ning et nendega ka läks üle mõistuse valutult, saimegi juba u 30 minutit peale laekumist nimed logiraamatusse kribida :). Lisaboonusena loendasime ikkagi asjassepuutuvaid objekte märgates Mari kõik õiged numbrid ka üle :D; aitäh Paavole pikalt otsimisplaani pildil hoidnud aarde eest ja mõisa vaatama toomast.
See mõistatus tundus kuidagi keeruline ja sai kogu aeg edasi lükatud. Nüüd, kus Marisel hakkasid logimist vajavad täpid linna lähedal otsa saama, läks lahti mingi hädakisa ja lõpuks saigi päev paika pandud selle aarde külastuseks.
Esimest punkti lugesin vähemalt seitse korda, et kust poolt ja kuhu poole... kaart käis peas ringiratast ja muffigi ei saanud aru. Lõpuks siiski sain õige suuna kätte ja siis ei olnudki jutt enam segane, vaid täitsa selge. :D Mõned vastused said juba kodus paika pandud, niiet kohapeal käis asi nii kähku, et Maris naeris, et pool vaba päeva nagu maast leitud. :D Tänud jalutama kutsumast.
Eile vara vara vara hommikul siit mööda vurades, mõtlesin, et korjan mõned numbrid kokku ja kui kõike ei saa siis võtan vähemalt mõne. Esimesed nubrid olen tegelikult juba varem üles korjanud. Läks aga nii, et saingi kõik objektid üle vaadatud ja aeg oligi koju põhku keerata. Eile õhtu rööprähklesin diivanil. Ühe silmaga vaatasin Mitsomeri mõrvu ja proovisin ära arvata, kes sellel korral on mõrvar ja teise silmaga tegelesin mõistatusega. Ei tahtnud see va geokontroll kuidagi roheliseks minna. Mina tahtsin seda punkti ikka ühes suunas suruda, nubrid aga suunasid teises suunas. Nii ma siis neid seal teise silmaga väänasin, kuni pidin alistuma nubritele ja ei või olla, saingi asja roheliseks. Tänae ei andnud kuidagi süda rahu ja vurasin kohale. Kohapeal meeldis mulle üks teine objekt kohe mitu korda rohkem. Tundus teine täiesti tühjust täis olevat ja aarde jaoks sobilik, aga ei leidnud sobivat avamise võimalust. Seega tuli minna sinna, mida ma olin algul oletanud. Nüüd läks vaja pikka kätt ja oligi aare peos. Suured tänud aarde eest.
Kevadel Catibergiga loendasime siin. Ma ei suutnud kuidagi rohelist kontrolli saada. Arvutasin ja arvutasin ja kui enam ei osanud, siis läksin ühte kohta vaatama. Lasin enda sisemise Poirot'i välja ja leidsin konteineri. Täna läks ka veidi aega, täpset kohta enam ei mäletanud. Aitäh!
Siin olin korra varem andmeid kogumas käinud. Kuna aga kõike vajalikku kätte ei saanud, siis jäi ka aare otsimata-leidmata. Pärast küsisin ka peitjalt endalt infot, aga ju jõudsin sellest ka olulise osa ära unustada :) Ega siis muud üle ei jäänud kui tuli varemleidjaga kohale tulla ning aare ära logida. Aitäh!
Kuna vanad arvude kogumised on ammu kadunud ning lõpp on asukohta muutnud, siis tulin vaatama ja meelde tuletama, mis see mōistatus endast kujutas. Rohelisel ajal on üsna keeruline näha nii staadioniringi kui tiigile lähima maja aknaid. Jalutasin Exega kuni isu täis ja naasesin auto juurde, kus minu auto kõrval ootas töötava mootoriga härra, kes uuris kas minu auto. Sportlikes riietes koerajalutajalt enamasti rohkem küsimisi ei küsita, et mis ma kuskil teen. Öeldi, et siin pole soovitav parkida, eravaldus. Seejärel pööras ta kaugemal otsa ringi ning meie teed läksid lahku alles siis kui ma pöörasin vasakule ja tema paremale. Vana mōisa piirava aia juures parkides nägin, et hoone on ise era ja maanteelt maha keerates, et naabrivalve piirkond. Jalutamist mõisa taga radadel ükski märk ei keela ka, vist.
Selle aarde infot olen jupi kaupa erinevatel möödasõitudel vaikselt kogunud. Nüüd siis oli lõpuks selge kahtlusalune koht silmapiiril ja just sealt see aare end ka ilmutas. Tänan.
Eelmise aarde juures saatnud geoõnn pöördus siin geopimeduseks. Kuidagi ei leinud, kuigi geokolleegi käest sai koordinaati "geokontrollitud". Teinekord proovin uuesti.
Lahendamine ei läinunud nii sujuvalt kui oleks võinud minna, aga järeleandmatu kaasarvutaja mu kõrvalistmel tõi need vastupunnivad kastandid tulest välja oma jõhkra püüdlikkuse ja külma loogikaga.
Ilm oli tuuline ja mõis lagunev, aga võtsin aega, et lihtsalt vaadata ja mõttes hoone minevikusära visualiseerida. Maja hoovipoolne osa oli ilmselt kunagi kaunis koht, kus päikeses või varjus, terrassil või all muruplatsil portselantassist teed juua ning pargist kostuvat linnulaulu kuulata.
Samas lastekoduks olemine vajutab kohtadele alati mingi sünge pitseri, millest on pea võimatu lahti saada.
Aitäh järjekordse ajalootunni ja iseloomuga koha näitamise eest.
Plaanis oli üks aare võtta ja kaalukauss langes mõisale. Lahendus oli varasemalt leitud ja täna oli vaja ainult kohale sõita. Loodetavasti saab mõis ükskord ikka taastatud. Tänud peitjale.
Kõike sai mitukorda üle kontrollitud, viimanekord nulli saabudes sai teepeal loendatud ja lõpuks kui kõik justkui oli kuid geokontroll andis punast. Siis sai teist laadi geokontrolli tehtud ja selgus, et kogu listis ainult 2 õiget :O No siis sai lambist proovima hakatud ja kerge suunava vihjega lõppu otsima mindud. Tänud xD
Sai korduvalt nullis käidud, loentatud, arvutatud ja mingid vastusedki sai. Kokkuvõttes tuli välja, et kõik vastused on valed :D Kuna asi tundus lootusetu siis sai ka niisama kirvetatud geokontrolliga. Lõpuks kerge abiga sai ikka lõppu jõutud. Tänud.
Mäletan veel üsnagi põgusalt kuidas paar aastat tagasi sellega pead murdsin kuni l6puks rohelise tule sain. Kui päris aus olla siis olen seda kodulähedast aaret ka hiljem peale leidmist m6ned korrad kylastanud. Nagu peremees ütleb. Meest sõnast ja härga sarvist võibgi häid asju mitu korda kogeda ;)Õhtul oligi väikest tõuget ja põhjust vaja et õue minna. Kalibreerisin oma numbrid ära ja asusin teele. Koht oli tõesti lummav. Midagi kaasa ei v6tnud vaid poetasin hoopis nac nänni juurde. Tänud peitjatele
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Jalutasime mõisa juures peitja-taastaja pilguga ringi. Lagunevale mõisale on puidust turvapiire ümber tõmmatud, et keegi sisse ei roniks ega end vigastaks. Senine aaret peitnud paekivimüür muutus suvel eravalduseks, küllap on seal juba uus maja peal. Sestap peitsime aarde mõisast pisut eemale, minugi jaoks täitsa lummavasse paika - nagu Muraste Florida. Aga minge vaadake ise :-)
Soovitan isegi senileidnutel uuesti külastada - lõpp on uus elamus. Loendamistele lisandus neli lihtsat +/- tehet. Tere tulemast Morrasse!
Aitäh Ramonile teatamast! Midagi pole siin maailmas püsivat. Püüan mõni päev läbi käia. Taastan kunagi teise kohta.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Kirjutasin omanikule ka, aga teistele otsijatele teadmiseks, et lõpu objektist see vajalik külg lammutatud.
Tänast päeva plaanisime Paavo aarete seltsis alustada koos Katlavanni aardega enne sündmust Väänas. Loendamised aitas google nii hästi kokku arvata, et esimene geokontroll andis juba rohelist. Kohapeal läks ka ruttu. Logiraamat (vanust 10 +) nägi nii hea välja, justkui eile oleks karpi pistetud. Tänud peitjale.
Kristal tuli laternapostide ja võrgukonksude loendamine väga hästi välja, mina noogutasin tunnustavalt kaasa ja roolisin sinna, kuhu vaja. Sisse ja vasakule tuli minul ka välja. Aitäh peitjale!
Juhhuuu! Ei olnudki selle mõistatuse lahendamine nii keeruline kui esialgu tundus. Üheksa punkti sain kergelt lahendatud, aga esimese küsimusele õige vastuse saamine ei olnud nii lihtne. Ott (7 a) luges tublisti laternaposte, aga koordinaati kokku pannes oli kohe selge, et miskit läks valesti. Käisin veel korra ööhakul poste lugemas. Tiirutasin mööda maanteed püüdes unisena ainult postidele kekenduda ja mitte teisi liiklejaid segada. Sain ikkagi kaks eri tulemust. Et aru saada, kumb kahest õige on, siis kasutasin kontrolltehte abi. Pidin ka üle kontrollima, kas mäletan õigesti, mida kujutab endast ristkorrutis. Ja saingi õige vastuse kätte. Kohapeal oli kõik juba väga lihtne. Eelmised külastajad olid jätnud logiraamatu kilekotti panemata. Kuna kott oli veidi katkine juba, siis vahetasin katkise koti terve vastu välja.
Nagu siingi selgub, on viimasel ajal muutunud popimaks isegi välimõistatuste lahendamine Guugli vm abil. Kui kellelgi kangesti selline tahtmine on, siis enne kui suundute aaret otsima, kasutage palun geokontrolli, et veenduda väljaraalitud asukoha õigsuses. Siis jääb ära asjatu kellegi õue-hoovi-tuppa trügimine, et leida aaret asukohast, kus seda pole. Selle aarde puhul seda tehti ja otsiti aaret paarsada meetrit eemalt majahoovist, kus karpi muidugi polnud. Mõnusat geomängu ja geokontrolli! B)
Keeruline keeruline :)