Männiku hiidrahn
Kirjeldus
Männiku hiidrahn seisab Männiku järves asuval poolsaarel nagu vaikne ajamasin, mille pind jutustab jääaja rännakust. Tegemist on rabakivist hiidrahnuga, ühe Tallinna suurimaga: pikkus ulatub 11,9 meetrini, laius 9,5 meetrini ja kõrgus 5,7 meetrini, maapealse osa mahuks hinnatakse 238 m3;. Kivi on täis looduslikke pragusid, keskelt jookseb läbi loode–kagu suunaline lõhe ning edelaküljel on näha vana mürsu lõhkemise jälge umbes 0,9 meetri kõrgusel maapinnast. Rahn on olnud looduskaitse all alates 1959. aastast ning seda tuntakse ka nimede all Männiku rändrahn ja Nõmme hiidrahn.
Nimi „Männiku hiidrahn“ tuleneb selle asukohast – Männiku piirkonnast, mille nimi omakorda viitab ajalooliselt männimetsasele maastikule. Rahn ise on siia jõudnud jääaja liustikega, mis tõid Põhja-Eestisse hulgaliselt rabakivist rändrahne.
Poolsaart ümbritesb Männiku järv, mida tuntakse ka nimede all Männiku karjäär, Raudteejärv ja Männiku veehoidla. Tegemist on tehisjärvega, mis tekkis 20. sajandi teisel poolel liiva kaevandamise tulemusena. Järve pindala oli 2006. aastal 105,3 hektarit, kuid see suureneb siiani, sest kaevandamine jätkub. Enne karjääri rajamist asus siin Peeter Suure merekindluse vallikraav, mida kutsuti Hassani tiigiks – nimi, mis on jäänud kohaliku pärimuse osaks.
Järve nimi „Männiku järv“ tuleneb samuti piirkonnast, kuid kohalikus kõnepruugis on kasutusel olnud ka nimi „Kivijärv“, mis viitab järve kivisele ja liigendatud kaldajoonele ning läheduses asuvatele rändrahnudele.
Aare leidmiseks tuleb poolsaarelt edasi liikuma Männiku järves asuvale väikesele saarele. Teekond rahnu juurest saarekesele on lühike, kuid ületada tuleb veetakistus. Kõige lihtsam on seda talvel üle jää või siis suvisel ajal SUP-ga. NB! Talvel jää ületamisel kasuta ohutusvarustusena kindlasti vähemalt jäänaaskleid. Soovituslik on jääd ületada mitmekesi ja võtta täiendavalt kaasa jääpiik jää paksuse kontrollimiseks, veekindlas kotis varuriided ja viskeliin.
Männiku hiidrahn seisab Männiku järves asuval poolsaarel nagu vaikne ajamasin, mille pind jutustab jääaja rännakust. Tegemist on rabakivist hiidrahnuga, ühe Tallinna suurimaga: pikkus ulatub 11,9 meetrini, laius 9,5 meetrini ja kõrgus 5,7 meetrini, maapealse osa mahuks hinnatakse 238 m3;. Kivi on täis looduslikke pragusid, keskelt jookseb läbi loode–kagu suunaline lõhe ning edelaküljel on näha vana mürsu lõhkemise jälge umbes 0,9 meetri kõrgusel maapinnast. Rahn on olnud looduskaitse all alates 1959. aastast ning seda tuntakse ka nimede all Männiku rändrahn ja Nõmme hiidrahn.
Nimi „Männiku hiidrahn“ tuleneb selle asukohast – Männiku piirkonnast, mille nimi omakorda viitab ajalooliselt männimetsasele maastikule. Rahn ise on siia jõudnud jääaja liustikega, mis tõid Põhja-Eestisse hulgaliselt rabakivist rändrahne.
Poolsaart ümbritesb Männiku järv, mida tuntakse ka nimede all Männiku karjäär, Raudteejärv ja Männiku veehoidla. Tegemist on tehisjärvega, mis tekkis 20. sajandi teisel poolel liiva kaevandamise tulemusena. Järve pindala oli 2006. aastal 105,3 hektarit, kuid see suureneb siiani, sest kaevandamine jätkub. Enne karjääri rajamist asus siin Peeter Suure merekindluse vallikraav, mida kutsuti Hassani tiigiks – nimi, mis on jäänud kohaliku pärimuse osaks.
Järve nimi „Männiku järv“ tuleneb samuti piirkonnast, kuid kohalikus kõnepruugis on kasutusel olnud ka nimi „Kivijärv“, mis viitab järve kivisele ja liigendatud kaldajoonele ning läheduses asuvatele rändrahnudele.
Aare leidmiseks tuleb poolsaarelt edasi liikuma Männiku järves asuvale väikesele saarele. Teekond rahnu juurest saarekesele on lühike, kuid ületada tuleb veetakistus. Kõige lihtsam on seda talvel üle jää või siis suvisel ajal SUP-ga. NB! Talvel jää ületamisel kasuta ohutusvarustusena kindlasti vähemalt jäänaaskleid. Soovituslik on jääd ületada mitmekesi ja võtta täiendavalt kaasa jääpiik jää paksuse kontrollimiseks, veekindlas kotis varuriided ja viskeliin.
Läheduses olevad aarded
Logiteadete statistika
Logiteated
Kalameestest mugusid polnud. Jääl oli tiik. Aga jää veel kandis. Aitäh!
Veekaas on veel piisavalt kõva, kuigi väike veekiht oli peal. Kalamehedki olid jää peal, aga piisavalt kaugel. Abikas oli õnneks täpselt paraja pikkusega, nii et logimisega probleemi ei tekkinud. Aitäh peitjale!
leitud ja logitud ilma abivahendita
Kalamehed vaatasid imelikult kui ma oma spinninguga üle järve läksin. Ei hakanud neile seletama et mis ja kuidas. Aarde eest aitäh!
Külm on teinud ligipääsu meeldivaks, ainult va kirjapulk keeldus sellesama külma tõttu koostööst, mistap pidin kromanjoonlase kombel alla kirjutama söestnud oksaga. Kuiv ja korras, tänud peitjale.
Aitüma!
Aitäh aarde eest!
Marssisime üle jää kohale, et aare üle vaadata, aga väikeste akrobaatiliste liigutustega õnnestus aare siiski kätte saada. Aitäh mu armsale kaaslasele, kes jõudis mind kohale vinnata :)
Poistega õhtune seiklus Männikul. Heigo haaras õnge ja nii me teele asusime. Asukoht leitud ja õngitsema. Aare kätte saadud ja logitud.
Aitäh peitjale!
Mina lootsin, et sellest kulgemisest tuleb midagi sellist nagu kalapüük talvel vene või noh geopeituse moodi. Läks veidi lihtsamalt.
Etteruttavalt võib öelda, et selle aardega avasime geopeituse jääaja hooaja. Olgu see siis numbriga 1 ja vaatame, mis see number siis hooaja lõpuks on. Plaanid on suured, ei teagi kaugele sellega jõuab.
Ega siis häid jääolusid saa raisku lasta ja nii täna nina siiapoole sättisimegi. Eks peitmisviisi aimasime ette ja käisimegi kõige pealt Kaupo juurest läbi abikat peale noppimas. Kutsusin Leannet ka kaasa aga kuna kartsin et seal üks suur lumes sumpamine, siis ta ei hakanud tulema. Tegelikkuses ol iseal vaevu 5cm lund ja jaluta nagu mõõda lennuvälja kohale. Abikaga läks asi isegi liigagi lihtsalt. Ei mingit improt, naks ja asi purgis :D Tänud peitjale
Ilm oli ilus päikseline ja võtsime ette jalutuskäigu. Mõnus oli. Tänan.
Polnud üldse selle aarde avaldumisega kursis, aga täpselt õigel hetkel jäi silma - täna tundus just sobiv aeg selleks jalutuskäiguks. Täitsa mõnus on jalutada mööda tahket vett kohta, mis suvisel ajal eriti ahvatlev vist pole ;). Kohale jõudes veidi muidugi kirusime, ohjah, muidugi polnud meeles viimase aja trendpeitmisviis, oleks ju pidanud teadma... aga noh, leiutasime siis kohapeal lahenduse, aega läks rohkem kui õige abivahendiga oleks sellele kulunud ja naljakas oli endal ka, aga logiraamat sai kirje. Aitäh.
Mu arust oli see maastik talvel pigem 3,5, mitte 5. Kuna ritv oli igaks juhuks kaasas, siis kasutasime siiski seekord ritva. Kuigi ilma oleks üsna vabalt ära käinud.
Mitu päeva sai hoogu võetud Männikule minekuks, sest praegu tundus tõesti parim ajastus selle aarde külastamiseks.
Läbi kinnise tööstusterritooriumi ei tahtnud kulgeda, pealegi on Silikatsiidi tänava kaudu siinsele maastikule varemgi lähenetud ja alati on põnev uusi radu avastada. Seega parkisime auto Männiku tee äärde ja võtsime sealtpoolt suuna aardele. Kõige keerulisem hetk oligi maantee kõrvale lumehange hüpata aga kui raudtee ületatud, siis sattusime kohe krossika jälgedele ja varsti juba ATV- rajale. Edasi mõnus ja lihtne jalutuskäik üle jäätanud Raku järve. Värskeid jälgi jääl oli päris palju, kuid siitkaudu siiski aardeotsijaid käinud polnud. Vaatamata õhtusele ajale oli kuuvalgel ja lumega kaetud jääl nii valge, et taskulampe polnud vajagi kasutada. Saarekesele jõudes polnud kahtlustki, millise puu juures õngitsema peab hakkama. Kiire ridvasirutus ja oligi tops käes.
Aitäh väga mõnusale õhtusele jalutuskäigule kutsumast!
Aare avaldatud.
Tänud aarde eest!
Olin ka üks käpp esmaleidjate tiimist ..tuleb lihtsalt olla õigel ajal õiges kohas 🙂
FTF läks kirja🙂
Aitäh aardemeistrile!
Kogunesime suurematsorti kambaga selle hiidrahnu juurde ja lobisedes ootasime stardipauku, et saaks teada, kus suunas plagama pista. No selge, saarele kutsutakse. Kohe hakkas film jooksma, kuidas suvised külastajad sinna õng hambus ujuvad. Jube naljakas tundus. Õnneks tänavune talv on geopeiturite suhtes armuline. Juba nii mõnedki veetagused aarded on paljude logide võrra rikkamaks saanud.
See aare on nüüd teine niisugune, kus esmaleidu minnakse massiga vormistama. Täitsa tore ettevõtmine ju. Kuluaarides räägitakse, et kellaaeg oli siis 18.35 kui logiraamat nimedega täituma hakkas,mass {FTF} Ma olin vahepeal oma kutsaga natsa hädas, nii et kella küll ei vaadanud, hea et keegigi seda tegi, sest nagu tundub see esmaleidude puhul ikka oluline värk.
Kuna FP saab minu käest emotsiooni eest, siis siit ta tuleb, sest tõesti oli tore niisugune sündmuselt otse õngitsema minemine. Aitäh!
Selliste maasileidude puhul tasub targalt hoiduda tahapoole. Esimesed heidetakse, tagumistega tehakse sada imet, keskpärased koju tulevad, nagu ütleb rahvatarkus. Huvitav oli jälgida koera käitumist - nähes, et maa sees on auk heitis ta sellele kõrvale nii, et kõik auku astuda soovijad oleks pidanud enne üle koera hüppama. Liz on tark koer, peab mainima.
Nii kui sündmus lõppes, jooksid kõik saare peale, ridvad pikalt ees. Muistses vabadusvõitluses oleks see linnuse kaitsjatele tähendanud halba õnne. Või siis oli tegemist kollektiivse teivashüppega. Mõned lähenejatest neelas auk endasse, aga nimed said kõik kirja. Pärast panime koera auku valvama. Miks Ove selle sinna kaevanud oli, ei tea? Ju proovis tõsta maastiku raskusastet. Rünnakrühma {FTF} läks kirja mingi kell. Aitäh aarde eest!
{FTF} kell 18.35. Saarele jõudes kadus äkki vasak jalg kuhugi auku ära. Õnneks ulatati kohe abikäed, mis mind välja tõmbasid.
Tänud aarde eest.