Männiku tee 34

Hommikul enne voodist välja ronimist võtsin siis veel külastamata Naissaare aarete pildi ette. Kõige lähem neist oli siis see Männiku tee 34. Lugesin logisid ja sain aru, et vist ei lähe siin eriti kergelt. Peale hommikusööki kohale tulles puges veel suurem kahtlus hinge. Kõigepealt muidugi see, et kokku kukkub see asi siin küll vist õige pea, aga et jumala eest see ei juhtuks just meie hoones viibimise ajal. Ühelt poolt ei julgenudki siseneda, valisime teise, aga pärast välja tulime siiski sealt. Tänu vihjele sai aardele ruttu pilk peale pandud, ettevaatlikult kohale ja logi kirja. Küll oli hea meel kui tervena taas siit vanast laudast välja sai.
Tänud peitjale aarde eest

Tänud aarde eest!

TFTC.

Seakatku siin ei olnud. Oli aare. Aitäh!

Algul sai seigeldud vaarikates mööda eelmise otsija jälgi minnes, kuid siis sai õige lähenemine valtud, vihje oli suureks abiks.

Nimed kirjas, tänud :) Paras seiklus oli ...

Hein oli põlvini aga laudas oli kõik lihtne. Va nõgeaes. Aitäh!

Tänud aarde eest :)

Leitud. Tänan

Keset sportlikke tallinlasi jalutas võpsist välja ka kaunis naine joogamatiga. Kas tema oli ka tallinlane või ei, seda me teada ei saanud.

Voonakeste vaikimine ehk teekond kadunud maailma. On tunne, et sellesse paika pannakse kinni need inimesed kes Naissaarel mõne pättusega hakkama saavad. Nad ei julge hingatagi, sest valesti hingamise peale potsatab kõdunev lagi kaela. Teisest küljest võib see olla joogaõpetuse õppesaal, õpid õigesti hingama ja katus ei kukugi kokku.

Leitud

Siin oli veidi otsimist ning jalasääred andsid nõgestest end tunda alles õhtul saunas istudes :)
Tänud peitjale!

No siin sai ikka korralikku nõgeseteraapiat, mis veel järgmiselgi päeval tunda andis.

Olge te tänatud.

Veetsime päeva Naissaare lõunaosas, Külastasime seni leidmata aardeid, millest enamus asusid küll kohtades, mis ähvardasid justkui kohe kaela kukkuda ja seega oli lausa rõõmus tunne, kui saime taas saare ilus ringi jalutada. Aitäh päevateed juhatamast ja huvitavaks tegemast

Leitud ja logitud

Läksin kohale ja alles kohapeal vaatasin kirjeldust. Piilusin sisse ühest ja teisest otsast, midagi kiirelt silma ei jäänud. Väga sügavale keelas enese alalhoiu instinkt minemast. Kõiki aardeid ju ei peagi leidma. Teel aardeni kohtasin kitse, kes tundis huvi mu tegevuse vastu ja jälgis mind pikalt lugupidavast kaugusest.

Saarel matkates sai nopitud mõned aarded ja mõnele korvi ka seeni.Oli väga meeleolukas päev meil.Aitäh!

Leitud, aitäh!

Aitäh!

Leitud ja logitud, aitäh! :)

Leitud

Aitäh aarde eest!

Peale ladude külastamist ja külasadamas pikutamist, oli aeg eelmisel saare külastusel ajanappuse tõttu külastamata jäänud aardeid otsima hakata. Siin oli kõik konkreetne ja selge.

Tänan peitmast.

Tänase pooljalutuspäeva esimene aare. Eelmine päev jäid Stiina ja Jaagub tühjade pihkudega, täna leidsime kahekesi Stiinaga kiirelt. Aitäh!

Tänud peitjale :)

TFTC!

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

See oli me õhtu viimane aare. Hakkasime külalistemaja juurest üle põllu minema, metsast kostus imelik norin, meie hääle peale tuli veel üks kord samasugune norin. Meenutas kangesti metssea häält, me siis igaks juhuks ei läinud sealt ja suundusime tee peale. Tänud peitjale.

Vaadates eelmiste leidjate pilte oli mul suur rõõm leida see aare kevadel :) Aitäh!

Aardele lähenemine oli täitsa enam-vähem, sest pikad püksid jalas ja tundub, et nõgeste energia hakkab ka juba sügise lähenedes vaibuma. Küll aga oli üsna ebameeldiv seal lagunevas hoones ringi tatsata. Üldse polnud kindel tunne, et järgmisel hetkel, mingi järjekordne katuse osa sisse ei varise. Õnneks leidsime aarde väga kiirelt ja lahkusime ilusamatesse kohtadesse. Panen ka pildi, siis hiljem kunagi võimalik võrrelda, mis aastal kui palju katust veel alles ja kuidas loodus võimust võtab.