Skorbuut

Selle multi lõpp sai juba kodus kaardile pandud, nii et nüüd oli vaid kohalejalutamise vaev. Mälestusmärgile sai ka pilk peale heidetud ja nüüd taas kodus olles uuesti kirjeldus läbi loetud. Olin täitsa unustanud, mis värk selle kohaga oli. Aga eks siia Naissaarele tulekut on juba ammu plaanitud ka, aga ikka on jälle edasi saanud lükata, nii et lahendatud mõistatused ja ka see multi on täitsa unustusehõlma vajunud. Nüüd siis taas meelde tuletatud.
Tänud peitjale selle lihtsa multi ja aarde eest

Tänud aarde eest!

Leitud. Aitäh!

Aitäh ajaloo ja kerge multi eest!

Ujumas käies sai leitud ka mõned aarded.

Nullis palju sipelgaid ;) Tänud!

Liivane oli siia rattaga tulla, aga noh, koht on tutvumist igati väärt. Aitäh!

Pärast Reet Linna nägemist ja kuulmist oli tore aardega tegeleda. Nagu Lassie kirjutas, jätsin jupi endast saarele.

2025 aasta Spordipealinn tõi mind Naissaarele täiesti tasuta. C- vitamiini küll pealekauba ei antud,hoopis suure pudeli vett,banaane,Saaremaa kohukesi ja veel üht koma teist sain kotti.

Aitüma peitmast,huvitav ajaloofakt.

Skorbuut tuli kiiremini kätte, kui arvasin, see suisa säras saja meetri pealt vastu. Kaas ei tahtnud kergelt avaneda, Lapsuliblikas jättis sinna vahele oma küüne, otsige see liiva seest üles, saate endale isikliku Lapsuliblika kloonida. Lahkunud olid vaiksemad kui haud, seepärast sai kandadele valu antud, äkki tuleb veel Reet Linna pika haual seismise peale.

Leitud ja logitud

Leitud pilkases pimeduses, aitäh!

Kui ma oleks selle aarde kirjeldust kodus lugenud ja veidi eeltööd teinud, poleks mingeid probleeme olnud selle leidmisega. Aga lugesin alles nullile lähenedes. Kauguse mõõtmisega looduses tulen ma toime, aga nurga... phh. Seekord õnneks joppas, tehtud kaar ei olnud üldse suur. Ja murdsin siin ka oma Naissaare mitteleidude needuse.

Aitäh peitmast! Seda kohta poleks ilma aardeta küll märganud.

Enam-vähem täpne asukoht sai mul juba ammu välja vaadatud. Tänase aaretetiiruga sai sinna logi ka kirja. Tänud!

Saarel matkates sai nopitud mõned aarded ja mõnele korvi ka seeni.Oli väga meeleolukas päev meil.Aitäh!

Leidsime!

Aitäh aarde eest!

Ja saimegi saare selleks korraks aaretest tühjaks ning võisime rahulikult grillima minna.

Tänan peitmast.

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

Liivatee juurest jalutasime mööda mõnusat metsaalust mälestusmärgi juurde. Kuna kodus olid mõõtmised tehtud, siis oli ka aarde asupaik selge. Ilma suurema ponnistuseta see karbike leitud saigi. Aitäh!

Tänud peitjale!

Olin valmis, et siit tuleb kerge ninanips ka, aga alati ei peagi leidmine ekstreemne olema.

Ull pää om iho nuhtlus. Vaatasin mälestusmärgi üle ning leidsin aarde koordinaadi. GPS-i sisestasin selle aga valesti, nii et piinlikult kaua otsisin teisest loogilisest kohast. Kui viga korrigeeritud, siia tuli ka leid kiiresti. Aitäh kohta tutvustamast!

Leitud soojal päeval

Mälestusmärk vaadatud, inimsaatuste üle mõtisklenud, vaatasin ringi. Asimuutidest ma midagi ei tea, aga seekord sai ka ilma hakkama, jalutasin ümbruses, kontrollisin kolme kohta ja sai leitud-logitud. Aitäh peitjale!

Jalutasime mööda metsarada, mis muutus varsti üpris liivaseks. Hiljem saime aru, et siin liivaseid teid jätkub küllaga. Ja just nüüd oli soe suvi kätte jõudnud, et oma tõelist palet näidata ning meid mõnusalt selle kuumaga proovile panna. Kuumale vaatamata ma juba väga nautisin Naissaare loodust. Panime nimed kirja. Aitäh peitjale!

Ega selle +31 kraadiga sadamast siia jalutamine väsitas juba ära, aga me olime vaprad, sest tervelt kaks päeva oli veel ees. Tänan.

Sel aastal neljandat korda Naissaarel. Kuid esimest korda täitsa üksinda. Soolopurjetasin Lennusadamast kohale ja võtsin eesmärgiks suurema osa veel leidmata aardeid üles otsida, sedakorda siis saare lõunaosast.

Esimesena jäi teele Skorbuut. Avastasin, et rakendus, mida geopeituse mängimiseks kasutan, võimaldab neid asimuute ja kauguseid sisestada, seega leid tuli kergelt. Nimi kirjas, imetlesin veel veidi, kuidas Prantsuse trikoloor lehvib ning võtsin suuna järgmiste aarete poole.

Hülkari poolt siia jalutades oleks tegelikult tahtnud hoopis ujuda. Vesi tundus nii ahvaltev, aga meil ei olnud ujumise asju ja kahtlustan, et vesi võis ka veidi liiga jahe olla. Vaatasime mälestusmärgi üle ja läksime aaret otsima.

Tänud.

Minul olid kaheksa paiku silmad lahti ning tahtmine tegutseda. Kirjutasin Krissule, kes oli kohe nõus, ning kobisin yles. Ukse sulgumisega ärkas ka Kristjan ja nii me esimesena siia tulimegi. Punkti oli paika pandud juba varem ja seega käisime enne aarde juures ja siis nullis. Aitäh tutvustamast!