Mereröövli aare on geopeituse mõistes multiaare, kuid ühtlasi tutvustab teile rahvusvahelise mängu geocaching aardetüüpi kirjakast. Kirjakasti hübriidaardes asub tempel, mis ei ole mõeldud vahetusnännina ja seda kaasa võtta ei tohi!
Aastasadade eest oli Läänemeri nii ohtlik, et merele minnes polnud kunagi kindel, kas maad enam näeb. Juba Naissaare taga võisid laevu varitseda verejanulised mereröövlid. Naissaare elanikud said aga mereröövlitega hästi läbi. Viimased tavatsesid redutada nii Süvasadama (Saare lõunaküljel) kui Mädasadama lahes ja mujalgi.
Aarde esimene punkt juhatab teid Naissaare kalmistule, mis asub enam-vähem kahe mereröövlite redutamispaiga vahel. Põhja poole suundudes jõuate Mädasadama lahte ning Süvasadam jääb lõunasse. Kalmistu on väike. Roostes raudriste varjavad põlised männid. Keskseks mälestiseks on Krimmi sõjas langenud inglise meremeestele 1927. aastal püstitatud kalmukivi. 1877. aasta seisuga oli Naissaare kalmistule maetud 17–18 inglast. Kohe selle kõrval asub ka teine mälestuskivi, millega mälestatakse põliseid Naissaare perekondi. Liigu 21m suunal 222° ning leiad mereröövlite salapeidupaiga koordinaadid.
Mereröövli aare on geopeituse mõistes multiaare, kuid ühtlasi tutvustab teile rahvusvahelise mängu geocaching aardetüüpi kirjakast. Kirjakasti hübriidaardes asub tempel, mis ei ole mõeldud vahetusnännina ja seda kaasa võtta ei tohi!
Aastasadade eest oli Läänemeri nii ohtlik, et merele minnes polnud kunagi kindel, kas maad enam näeb. Juba Naissaare taga võisid laevu varitseda verejanulised mereröövlid. Naissaare elanikud said aga mereröövlitega hästi läbi. Viimased tavatsesid redutada nii Süvasadama (Saare lõunaküljel) kui Mädasadama lahes ja mujalgi.
Aarde esimene punkt juhatab teid Naissaare kalmistule, mis asub enam-vähem kahe mereröövlite redutamispaiga vahel. Põhja poole suundudes jõuate Mädasadama lahte ning Süvasadam jääb lõunasse. Kalmistu on väike. Roostes raudriste varjavad põlised männid. Keskseks mälestiseks on Krimmi sõjas langenud inglise meremeestele 1927. aastal püstitatud kalmukivi. 1877. aasta seisuga oli Naissaare kalmistule maetud 17–18 inglast. Kohe selle kõrval asub ka teine mälestuskivi, millega mälestatakse põliseid Naissaare perekondi. Liigu 21m suunal 222° ning leiad mereröövlite salapeidupaiga koordinaadid.
Kui Rakvere kandis panin kirjakasti väljakutse logiraamatusse nime kirja, siis tundus selle täitmine Eesti oludes ilmvõimatu. Nii palju kirjakaste siis siin nagu polnudki ja üks olemasolevatest oli lausa Naissaarel kuhu kohe kuidagi ei jõudnud, kuigi plaanis oli juba ammu. Nüüd siis lõpuks ometi jõudsin ja veetsin siin kaks suht kurnavat aga ikkagi toredat päeva. Nende päevade jooksul sai külastatud paljusid aardeid, kuigi kõiki ei jõudnudki, aga siia mereröövli juurde siiski.
Tänud peitjale aarde eest
Tänud aarde eest!
TFTC.
Aitäh aarde eest!
Paras peavalu, veetsime seal ikka 30-40 minutit. Ei suutnud midagi tuvastada, miks võiks aidata. Ilmselt vähene geokogemus lõi jällegi välja. Üritasime vihjet küsida ühelt varemleidnult, aga saime hoopis lõpu. Käisime siis ära ja nimed kirjas. Mõte on hea, aga võiks olla ka lahendatav kohapeal :) Tänud!
Koordinaadid jäid segaseks, logimiseni ei jõudnud kahjuks.
Esimene punkt sai leitud juba eelmisel aastal, aga tookord oli lõpppunkt üle ujutatud ja jäi logimata, seekord sai viga parandatud. Tempel hallitab korralikult ja vajaks väljavahetamist.
Hetkel kordinaadid alguses lamavas asendis u.30 m antud suunal. Lõpus hallitus ikka teema.
Mõtlesin selle aarde alguspunktile läheneda mööda mereranda. Aga ootamatult põrkasin vastu eravaldust. Kobisin siis tasapisi tee peale tagasi ja sain sealtkaudu kohale. Kuna eeltöö oli nõrgavõitu, siis oli alguspunkt üsnagi üllatav. Aitäh juhatamast!
Alguspunktis otsisin tükk aega suunda ja kaugust, aga koordinaate ei leidnud kusagilt. Siis lugesin logisid ja sain teada, et koordinaadid on vahepeal jalutama läinud. Ja tegelikult ongi nad seal täiesti loogilises kohas, ainult, et hetkel asusid nad u 43m alguspunktis. Suund.. minu silmale enamvähem sama.
Lõppu minnes tabas mind jälle eravalduse needus - nimelt tundus mulle, et olen koordinaadid valesti kirja pannud, ei saa ju olla, et aare täitsa eravalduses sees. Ei olnudki sees, aga täitsa lähedal, nii et mu truu telefon veidi viltu näidates sättiski punkti kellegi hoovi.
Väga vahva aare! Aarde sisu on võrdlemisi niiske, logiraamat ka niiske, aga kirjutatav. Aardes oli karp kirjaga "ära võta kaasa". See karp on täidetud hallitusega. Kuna oli palutud mitte kaasa võtta, siis ma ei võtnud. Kellaaeg oli logiraamatu kuivatamiseks ja peitjale helistamiseks veidi varajane. Aga kui keegi eeltööd teeb enne minekut, siis võiks peitjalt välja uurida, mis selle hallitusega peaks ette võtma.
Aitäh peitmast!
Leidsime!
Esimeses punktis liiga kiirelt ei läinud, pimesikutasime ikka tükk aega. Kui koordinaat pihus, oli järgmine punkt juba lihtne. Mõned käed said templi võrra rikkamaks. Aitäh!
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Kord juba surnuaeda külastades sai ka aarde asupaik kindlaks tehtud ja nimed logiraamatusse kantud. Aitäh aarde eest!
Teel kalmistule tegime väikse peatuse ka kiriku juures. Hea oli näha, et kirik on taas elule ärganud ja üsna halvas seisus hoonest on tubli kogukonna toel kerkinud armas maakirik. Kuna suure mürina saatel jõudis kohale kaks kastikat koos parve turistidega, siis liikusime edasi oma sihtmärgi poole. Vana kalmistu oli tore leid, kuhu ilma aardeta ilmselt poleks sattunud. Jalutasime seal vaikselt ringi ning kiirelt leidsime ka juhendi edasi liikumiseks. Siiski jalutasime veel randa ja vaatasime kaugel merel seilavat purjekat. Mereröövleid õnneks silmapiiril polnud.
Kuna ratastega liikudes pole mõne kilomeetrised vahemaad pikad, siis loomulikult otsustasime kohe ka aardekarpi otsima minna. Märkasime, et lõpu ümbruses on eraomanikud usinalt silte üles riputanud. Kuigi saarel neid sildikesi eriti polnud, siis siin oli mõlemale aardeni viiva tee juurde puu külge eramaa silt üles pandud. Läksime siiski vaatama, mis meid ees ootab ja ilusa karbi leidsimegi. Tegime ka enda geomärkmikku templi, mis jääb mälestuseks sellest vahvast aardest.
Suur tänu!
Läks mul ikka aega koordinaatide leidmisel ja vaja oli peitja abi, aga lõpuks sain nägijaks - olin selle koha enne juba üle vaadanud, aga kehvasti.Koirdinaadid käes, tegin kena jalutuskäigu mereröövlite koopasse, mis mulle isegi pisut kõhedust tekitas, aga lõpuks aare leitud-logitud. Ja vau! millibe sisukas aare! Aitäh peitjale nägemisele kaasaaitamise ja aarde eest!
Eile õhtul käisime alguses ära, aga väsimus oli nii suur, et aarde järgi enam minna ei jõudnud. Täna parandasime selle vea. Tänan.
Saime eelmisel õhtul kalmistul käidud. Täna suundusime aarde poole. Leidsimegi mereröövlite salapeidupaiga. Aitäh peitjale!
Juba kodus aardekirjeldust lugedes jäi veidi segaseks, mida teha tuleb ning kohapeal ei olnud tunne parem - ei saanud väga pihta, mida siis siin otsida tuleb. Lõpuks aga leidsin tänu geopeituri instinktile otsitava, kuigi minu meelest ei klappinud ei meetrid ega ka asimuut. Ilmselt oli asi minus ehk siis ma ei saanudki lõpuni pihta, kus see alguspunkt on, kust kaugust mõõtma hakata.
Järgmine punkt jäi igatahes aga minu planeeritud liikumise suunda ning seega ma "jooksutamise" üle ei kurda. Lõppaarde peidukas oli võib-olla natuke tavalisem kui ma oleksin oodanud, aga aarde konteiner ja sisu olid see-eest igati korralikud. Aitäh toreda aarde eest!
Uurisime kuhu on mereröövlite aare peidetud. Karl otsis selle üles ja uudistaime aardelaeka sisu. Tegime endale ka templid käele, nii olime nagu isegi ühed mereröövlid.
Tänud.
Ei koordinaadid ega ka aare ise ei jäänud me eest pikalt varjule. Aitäh!
See surnuaed oli tegelikult täitsa meeldiv üllatus. Mõnus maalähedane ja koht, kus jalutamine oli isegi tore. Edasisite koordinaatide leidmisega läks meil kaua, sest objekt oli ümber kukkunud. Väga viimasel hetkel jäi õnneks silma. Suund edasi oli meile peaaegu sobiv ning kuna enamik päevast oli veel ees, siis ei vingunud lisa 800 meetri pärast veel keegi. Lõpus keerutasime end kohale läbi põõsaste ja seente ning tagasi mœöda teed. Aitäh!
Sellised väikesaarte surnuaiad on omaette vaatamisväärsused. Nii ka siin Naissaarel. Püüa pilku igas elemendis. Väga-väga vanad hauad, iidsed ristid. Kuidagi rahuldav ebakorrapärasus võrreldes tavaliste moodsate puhkepaikadega. Kohale jõudes püüdsid pilku järjestikused säravad ristid. Lähedamal vaatlusel selgus, et väga kurva saatusega perekond, kus olid kõik 5 last surnud enne 8ndat eluaastat. Tegemist oli siiski ka sajandivanuste haudadega aga lihtsalt taastatud / korda tehtud. Neid oli teisigi. Pärast uudistamist sattusime inglaste mälestusmärgini ja edasi sai ka loogilisest kohast lõpu koordinaat välja võlutud.
Veeresime ratastega mereröövlite pelgupaika. Kedagi hetkel aga kodus ei olnud. Kiskusin aardelaeka välja ja panime nimed kirja. Uurisime rikkalikku sisu ja lõime oma käele mereröövli templi. Aitäh aarde eest!
See oli mõnusalt selge kirjakastikas. Üsna kiirelt leitud juhised viisid arvatud suunas edasi ja lõpp oli juba eemalt kutsuv. Tänan.
Leitud ja logitud, röövlipoiss kasvatas oma aias sirmikut.. nii kadedaks teeb..
Tänud
Naissaare viieteistkümnes. Tegelikult olin plaaninud järgmisena saare keskosasse liikuda, aga vist pisike väsimus viis mu jalakesed valele teele (edasine liikumine lõunasse oli jõledalt sopast teed mööda) ja kui valest suunast aru olin saanud, siis ei hakanud enam marsruuti muutma ja tulin kirjakasti aaret otsima.
Olin vist tõesti juba päris väsinud, sest minu jaoks oli see aare paras narritamine: rohkem nagu multimõistatus, kus nullis pead mõistatama ja lõpp oli minu jaoks täiesti valel pool (trampida pool km tuldud teed tagasi ja siis jälle tagasi, sest minu vajalik suund oli ju teisele poole). Igatahes arvan, et null ja lõpp on ebamõistlikult kaugel teineteisest ja selle pigem lihtsakoelise karbi oleks võinud kalmistule märksa lähemale poetada. Igatahes tempel paberile kogutud ja täiendav (soovimatu) kilomeeter läbitud.
Mõnus jalutuskäik pärast jumalateenistust kohalikus kirikus.
Nullis oli veidi nuputamist, aga kui siis kirjeldust sai korralikult loetud, saime ka vajaliku info kenasti kätte. Olime küll just sealtpoolt tulnud, kuhu nüüd oli vaja suunduda, aga mis seal ikka. Liikumine on ju tervislik. Õiges oli aare kenasti kenasti meid ootamas. Aitäh.
Etenduseni oli veel aega sai plaani võetud ka see aare üle vaadata. Algul ei saanud aru aga kirjeldust lugedes saime vahepunkti kätte. Sisestasin numbrid gps-i ja näitas merre, no seda me ikka võtma ei lähe ning liikusime tagasi küüni poole. Mulle aga ei andnud see rahu ja läksin tagasi numbrid kontrollima ning selgus, et üks number oligi saanud valesti. Korrigeerisin ja siis ei olnud muud kui kiirel sammul aarde poole, parasjagu, et jõuab veel ära võtta. Mereröövli aare sai leitud ja ka etendusele jõudsin. Tänud peitjale.