Militaarne Pakri

Tõmbasime eelmisest aardest kenasti üle lagedate kohale. Mõned seinad olid päris korralikult looduse poolt üle võetud ikka. Tegime kohapeal ka lõunapausi ja katsetasime kaasavõetud matkaeinet, päris ok oli. Tänud aarde eest!

Tänu geopeitusele võtsime täna ette Pakri saarte külastuse. Ei osanudki arvata kui suur väljakutse see on. Alguses oli ikka siiras soov kõik aarded ära logida aga peale seda kui nägime mis distantsid ja milliste tee oludega siin peab toimetama, kustus see eesmärk juba eos. Jalgratastega läheb siin aega, kui just mingi maastiku rattameister ei ole, kaks päeva kindlasti, sest saarele jõudmine Paldiskist (väljumine peale !0:00 vastavalt laeva väljumisest ja tagasi sõit 17:00 kui kapten otsustab sõita) annab tegutsemiseks aega nii umbes 6 tundi. Otsustasime alustada Suur-Pakrist ja see oli neljas aare logida. Siia jõudmine võttis viimase jõuraasu. Tulime rattaid lükates põhjatipust üle kopli (mättalt mättale) kus meid saatsid SUURTE pullide mõistmatud pilgud.
Otsustasime, et see jääb viimaseks aardeks saarel, kui me tahame tagasi laevale jõuda. Kell oli 15:20. Tänud

Lennusadama Merd Mööda Matkama matkapurjetamise raames saabus eskaader neljast purjekas Väike-Pakri reidile. Geopeitur gpsitul oli loomulikult vaja leida aarded, mis viimasest külastusest möödunud kümne aasta jooksul peidetud. Esimeste aarete puhul oli suurem seltskond kaasas, aga kui selgus, et mul on plaan nii paarkümmend kilomeetrit läbida, siis jäid teised Pakrite vahelise teetammi juures maha. Mis seal ikka, marssisin siis uhkes üksinduses Militaarse Pakri poole.

Kohapeal läks törts aega, sest vist ei seletanud silmad päikesevalgusest hämarusse sattudes, aga lõpuks see karp päevavalgele tuli. Tervitused peitjale!

Aitäh aarde eest!

Siin kohtasime turismitraktorit.

Seiklesime saartel küll ratastega kui ka jala.Ilm oli super ja meeleolu ülihea,nii ei jäänud meile peitu ükski aare mida jahtisime.Aitäh saartele kutsumast.

Jõudsime vudikäigul ratastega siia ja no mina olin läbi, mis läbi. Üllatuslikult oli siin traktor, sellise järelhaagisega, kes vedas rahvast 200 euro eest saarel ringi. Praegu takkajärgi mõtlen, et mida sellel saarel rahaga vabsee peale on hakata - poodigi ju pole!

Mina aga kohe kukkusin sebima, et noh kas traktoriresto, mehed aga vastu, et õlut võib küll pakkuda. Esitasin siiski kohvisoovi ja voilaa - mu ette ilmus tops kuuma kohviga, no tõesti, see saar üllatas ikka igal sammul.

Tänud kohta näitamast, hea peidukas, jõudu kui aare hooldust vajab!

Rändrahnust siia viis üsna rööpaid täis tee, aga see ei heidutanud. Kõigepealt võeti ette varemete inspekteerimine, misjärel suunasin kollektiivi ühiselt otsima. Nagu ikka, maa all oli mõnus jahe, arvestades palavust. Mõne aja järel silmad harjusid kerge hämarusega ning seekord polnudki mina leidja. Nimed läksid kirja ja suund põhja.

Leitud, logitud, tänan!

Eks seda militaari siin saartel juba jagus. Kuid siin oli põhjust ka hüljatud hoonesse sisse piiluda. Loomulikult läksin mina suure hooga vales, ja semud õiges suunas. Sellise taktikaga mul polnud lootustki ning leid vormistati kiirelt seljataga ära.

Tänud.

Eelmisel Pakri jalgsimatkal möödusime siit, aga pikemalt ei peatunud ning nähes järjekordset kahtlast militaarset punkrit ma isegi ei üritanud seda otsida. Täna oli hoopis teine lugu, olime ju geokambaga ja spetsiaalset aaretejahil. Päike küttis ja ilm oli kuum, nii sobisid täna kõik militaarurkad korraks jahutuse saamiseks hästi. Aardega läks ka üsna lihtsalt. Aitäh.
Minu jaoks Pakrite viimane leid.

Oli taas üks äge geotuur, hea seltskonnaga alati vahva, isegi kui tagasiteel ilm pisut vingerpussi mängib ning pisut kõhedust tekitab. Kapten Kaupo juhtis meid aga kindlameelselt tagasi mandrile. Osad mereveest korralikultl läbi ligunenud, aga õnnelikud ;)

Aitäh kaaslastele!

Tegelikult täitsa ootamatu, et kui militaarsed meie väikesaared on. Eriti Naissaar, aga ega Pakridki palju kehvemad ole.

Kaardi põhjal poleks oodanud sellist kohta. Täitsa huvitav koht ja aaret vääriv. Üllataval kiirelt tuli leid, kogemata kõndisin otse aarde juurde.

Reeglina jah tavainimene siia saarele t6esti ei satu. Isegi geopeiturina v6ttis mul ikka mitu mitu tublit aastat aega siia j6udmiseks. Ja eks ta klassika ole et geopeitus viib kohtadesse kuhu muidu ei satuks. Ja täna said need saared ikka igati pidi risti rästi läbi hakseldatud. Uudistamist oli siin t6esti mitmesugust erinevatest ajastutest. Sai korraks jälle päikese eest varju pageda. Täitsa m6nus. Tänud peitjale

Hooneid siin jagus tõesti. Kindlasti oleks igal neist mingi oma lugu jutustada.
Tänud kutsumast

Jällegi huvitav koht, kuhu muidu ei satuks. Aitäh!

Rändrahnu juurest tõi siia sügavaroopaline tee, kuid rattaga suhteliselt hästi läbitav. Tundub, et ajad on muutunud ja järjest rohkem satub saarele matkajaid ja muidu uudistajaid. Käib ju suvehooajal liinilaev Paldiskist, saab sõlmida häid kokkuleppeid kohalikega Kurksest üle tulekuks ja eks paljudel ole ka juba oma veesõidukid. Nii nägime meiegi päeva jooksul üsna mitut seltskonda saarel ringi liikumas, kes kindlasti kohalikud polnud.

Hoonete jäänuseid on siin mitmeid, me valisime kohe õige objekti. Linnud on selle vallutanud ja tundub, et kellegi pesa on seal lähedal, sest läks tihedaks lendamiseks kui hoonesse sisenesime. Karp vaatas ilusti vastu, otsima ei pidanudki. Aarde sisuga kõik korras.

Edasi liikusime otse Tulareemia poole ja sel lõigul saime ka natuke rattaid käekõrval lükata, sest kohati oli väga märg ja teises kohas jälle rattasõiduks sobimatult kivine. Tänud peitjale!

Meie 3.leid sellelt saarelt.

Åsby külast jalutasin tagasi teede ristumispaika ja kohtusin mind truult oodanud rattaga. Mõned kilomeetrid kulgemist ja Suurkivi juures otsustasin jälle jalutamise kasuks. Kõrgemad varemed jäid juba eemalt silma ning kohalejõudmine mudase rööpajälje kõrval möödus kiirelt. Kohapeal oli leid kiire ja sain õnneks kiiresti maapeale tagasi. Selliste kohtade eemalt vaatlemine meeldib mulle rohkem. Tänan peitmast.

Sellised kohad panevad soovima, et oleks neid asustatuna näinud.

Kuna eelmise aarde juurest ühtegi teed sinnapoole ei läinud, siis sai mindud üle põllu ning hooned paistsid kaugele kätte - kohale jõudes sai veidi pimeduses kolatud ja aare käes

Sellised augud on vägevad. Ma ikka tegin oma elu jälle keeruliseks, pidin vahepeal koopast väljuma ja otsima päevavalgelt, et ikkagi jälle sukelduda. Aare vägagi kenasti alles. Ei teagi, mis siin kõik olid, mis hooned. Aga kuna Pakritel neid palju pole, siis võiks eeldada, et sõjaväelaste kasarmu ja söökla jms. Aitäh igaljuhul!
Süstamatkal üksinda, et Pakrid ära vallutada. Läks kaks päeva, aitäh.

Rändrahnu juurest jõudsime kiirelt järgmise aardeni. Peidik oli loogiline ja koht igati aaret väärt. Aitäh!

Vaheleid kulgemisel rändrahnult tulareemia aardeni

Tee tuli rändrahnu juurest objektini ja vajalik sai leitud. Tänud peitjale.

Siia oli rahnu juurest kerge jalutuskäik. Mina olin siin esmakordselt. Eelmisel korral kulgesin mööda randa. Aitäh!

Aastal 2006 sai just siin hoonete vahel peetud piknikupaus ja mõtiskletud, et võiks peita ühe karbikese. Tookord sain sellest kiusatusest võitu. Nüüd oli hea meel olla tagasi ning otsida kellegi teise karbikest, kes siiski on selle teo teoks teinud. Tänud peitjale!

Arvasin, et aarde peidukas paistab rändrahnu otsast, aga õige koht asus natuke eemal. Ootasime raskemat maastikku, aga mida pole, seda pole. Aitäh!

Leitud, nähtud, tehtud. Aitäh :)

Jõudsime täpselt logimise ajaks kohale. :D
Siin kohas oli mul palju uudistada. Igat hoonet tahtsin veidi lähemalt vaadata, aga et mitte viivitada, siis tegin kiiresti mõned pildid ja jooksin teiste juurde tagasi.