Suur-Pakri rändrahn

Kaevasin mis jaksasin, aga aaret ei leidnud.

Hea vaade sealt ylevalt.
Àitàh

Matkagrupiga Pakri saartel. Grupiga liikudes pole kerge aardeid otsida, siin siiski õnnestus. Teised liikusid juba edasi, kuna silmasin õiget kohta, ei saanud logi kirja panemata jätta. Üllatas ainult, et pidi mikro olema?! No olgu mis on, tegutsesin kiiresti ja siis kiirel sammul teistele järele. Aitäh peitjale!

Aitäh aarde eest!

Rändrahnud on alati vahvad.

Seiklesime saartel küll ratastega kui ka jala.Ilm oli super ja meeleolu ülihea,nii ei jäänud meile peitu ükski aare mida jahtisime.Aitäh saartele kutsumast.

Siin jäi traktor juba meile jalgu. Ratastega sai roobastes kiiremini liigutud. Jälle peidetud maha, kahju neist, kes siia jalgsi talvel satuvad. Tänud mürakat näitamast!

Taastatud aare kenasti kivi kõrval olemas ja logitud saarteringi kolmanda aardena. Siit edasi liikusin tagasi kajaki juurde, et aerutada saartevahelise väikesaare aardeni.

Rannakülast sai võetud suund kirdesse ja siis põhja. Ikka mööda preeriat või savanni, kuidas keegi parasjagu seda nägi. Väikesed poognad pidi sisse tegema, sest härjad mäletsesid täpselt keset teed, aga pidavat olema üsna arad ja rahumeelsed. Teid oli ristumises palju ja loomulikult sai suund liiga lõunasse võetud, misjärel ots ümber ja õiget teed mööda rahnu juurde. Üks julge vallutas kivi, teised tuustisid kadakpõõsaid ja mina pidin ikka aarde ülesse leidma. Väike banaan ja jälle edasi.

Orienteerusin saartel c:geo äppiga. seega ma arvasin, et meil juba viimase aardega saar tühi ja võib suuna kodupoole võtta. Aga kus sa sellega. Kaaslastel oli veel üks jokker taskust võtta ja teadsid et GP andete järgi on üks aare veel noppida. Tulime, nägime ja võitsime. Tavaliselt on olukord teistpidine, et GC lehel on aarded mis GP lehel ei kajastu. See külvas ka minus teadmise, et minu GP4000 leid tuleb pärast saare külastust kuskil kodulinnas suvalises tänavanurgas. Aga kuna olen viimasel ajal laisk logija olnud, siis nüüd mitu kuud hiljem on mõned GC aarded ka GP lehele tekkinud ja vähemalt hetke olukorra järgi toimus minu GP4000 leid just siin. Oleks seda teadnud, oleks kaaslastel palunud viimaseks aardeks hoopis jätta näiteks - Kappa. Aga noh, need ju kõigest numbrid ja painutatavad. Seiklus parima gängiga Pakri saartel oli igati vägev ja igavesti meeldejääv. Isegi kojusõit, mida kapten ise hirmsaks pidas, oli mõnus osake ja vähemalt mina veel ohupiiri ei tunnetanud.

Ehk oli mõnus päev parimas seltskonnas. Tänud ka peitjale.

Pakrite viimane leid. 30km olime päikese käes maha kõndinud ja mul oli hea meel, et paati sai. Nii hea meel polnud aga selle üle, et tuul tõusnud oli ja meie paadiga sellise tuulega just ringi trippida ei tohiks. Ühesõnaga oli üks igati ebamugav paadireis tagasi (millest pikemalt saab Kaupo logist lugeda), aga hää, et niigi läts.

Kõige viimane leid Pakritel. Tegime veel puhkepausi ja siis matkasime tagasi paadini, mis jäi tammi kõrvale. Oli juba tunda, et tuul on tõusnud, aga päris sellist lainet ei osanud oodata. saarte vahel sõites laine oli madal, aga tugev tuul viskas pritsmeid paati. Saarte vahelt välja sõites oli mul vaja sõita veel pisut lõuna suunda, et kaarega saarest mööda saaks, aga külglaine hakkas suureks minema. Vaikselt minnes sai ikka läbitud ja tagant lainega mööda saare külge polnud viga. Mõtlesin, et polegi nii hull ja nüüd otse auto suunas. Kui aga Väike-Pakrist kaugemale saime, siis laine kerkis ja varsti läks hirmsaks. Paadile lubatud üksikute 0,5m lainete asemel olid 1m lained ja mu arust mõned üksikud 1,5m. Sõita sai ainult kuhu lained lükkasid ehk kuhugi pöörata polnud võimalik. Kohati aga tuli mõni laine diagonaalis tagant ja see jälle lükkas ebameeldivalt. Vahepeal ei saanud aru, mis merel toimus, sest kui muud lained tulid tagant ja möödusid, siis mõned justkui seisid kohapeal ja me sõitsime neile sisse. Nende puhul viskas pisut lainet vöörist sisse. Need 6 kilomeetrit olid ühed pikemad mu elus ja rohkem sellist merd sellise paadiga ei soovi proovida. Kui hakkasime Paldiskisse jõudma, siis laine oli meid suunanud 500m autost lõuna poole. 300m kaldast tulid suured kivid meres vastu, aga kõrge laine tõttu ei olnud mul võimalik kurssi palju muuta ja tuli ainult otse sõita. Õnneks ühtegi kivi otse ees ei olnud ja saime rahulikumasse vette. Seal sai juba külglaines autoni sõidetud, õnneks ka seal kive ette ei jäänud. Lõpuks kui olime kohal ja sai paadist välja astutud, siis oli ikka hea tunne küll, et tervena pääsesime. Samal päeval vette läinud suuremad paadid olid meie välja saamise ajaks juba lahkunud. Oleks seda ette teadnud, oleks tuuri poole väiksema teinud. Nüüd tagantjärele on muidugi hea meel, et kõik aardeid sai saarelt leitud.

See oli siis meie tänase geotuuri viimane. Oli ta nyyd siis suur väike kivi v6i väike suur kivi :D Enam ei teagi kumb nyyd suurem v6i väiksem oli. Teine oli vist ehk gramm lapikum kui siinne aga jah seda kivikylvi on siin ikka m6nuga. K6ik ei mahtunud merre ära ja osad prantsatasid ikka saartele ka ;) Kui esiti oli plaan tammi juures ka väike sulps teha siis kapten Kaupo ytles et päev oli niigi igati edukalt pikaks venitatud ja t6usev tuul kiirustas merele minekuga takka. Kui tulles oli vesi m6nusalt sile siis naastes oli kohati ikka päris korralikku lainet. Esiti tundsime kaasa Merlele kes 99% paati pritsinud veest enda riietele sai. Aga nac aega hiljem saime Silveriga m6nuga lainet tunda. Takkajärgi päris naljakas meenutada et kuidas on v6imalik paadiga nii s6ita yhe laksuga trussikud märjad ja kummik poolenisti vette täis saab :D korraks ehmatas ära, aga ega ma väga ei muretsenud. Kapten Kaupo kindel käsi juhtis meid edasi juba vaikselt ent turvaliselt mandrile tagasi. Väga m6nus seiklus taaskord. Ahjaa ja aardega k6ik k6ige paremas korras. Tänud peitjale

Kindlasti on see kivimürakas aaret väärt.
Tänud

Vägev kivimürakas. Aitäh!

Päev hakkas lõunasse kiskuma ja hommikused vihmasabinad olid unustatud, vaid märjad sokid jalas tuletasid veel seda meelde. Meie liikusime nüüd Suur-Pakri põhja piirkonda. Siin kivide vahel oligi mõnus korraks istuda ja tsipake jalgu kuivatada.

Taastatud aardekarp oli ilusti leitav ja sellega kõik parimas korras. Panime oma nimed logiraamatusse kirja ja vaatasime kivimüraka üle.

Selliselt jõuga ja ilma omaniku käest üle küsimata ei adopteerita asju. GC lehel saab vaid omaniku nõusolekuga ja seal ma ei lase adopteerida!!! Ausalt, ma võin sama kurjaks saada nagu Levia (Pilditibi)!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Uus taastaja oli nõus aarde adopteerima.

Erko minu kirjadele ei vastanud ja alles nüüd märkasin, et omanik soovib arhiveerimist. Eelnevalt konsulteerisin Aunadega ja otsustasin asja uurima minna. Aunade pandud topsik oli maas ja keegi oli otsas trampinud või lihtsalt proovinud maitsta. Kuna koht on tõesti vaatamist väärt, otsustasin panna aarde vähekene ohutumasse kohta. Kaasas oli väike karp ja sinna sisse läks Aunade logiraamat, juhend ja pliiatsid. Uus koordinaat on vanast 12 m lääne poole: N 59 20 17.153 E 023 53 45.478 Vihjeks: väike kadakas
Nii sai tehtud ja nüüd ma ei tea, mida sellega aardega edasi tehakse.

Las puhkab rahus.

Peale Militaaarse Pakriga tutvumist jalutasin Suurkivi juurde tagasi ja asusin aarde taastamisega tegelema. Endisest peidukohast polnud suurt midagi järgi ja peale mõningast kaalumist otsustasin suurema okkalise kasuks ning sättisin kiirelt improviseeritud konteineri koos logiraamatu ja pliiatsiga paika. Kivi otsa ronima ei hakanud, vaid olin rahul lihtsalt tema patsutamisega. Tänan.

Peitjaga kooskõlastatult siirdusin seda aaret taastama. Olles hommikul sadama poole teel sain aga teate, et konteiner ununes peitjal koju. Hüppasin siis kiirelt poest läbi ja haarasin sealt miski konteineri, logiraamatu ja pliiatsi ning väike asendus saigi kokku keeratud.. korralik markeerimine ja juhend jäid siiski puudu. Kohapeal selgus, et peidukohast pole ka enam miskit järgi jäänud. Veidikese kaalumise järel peitsin asendus aarde läheduses oleva männi juurde. Koodrinaadiks nüüd 59.338143, 23.89615

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Henri logitüüp on ilmselgelt vale. Arhiveerida pole vaja. Tahaks aarde ajutiselt kättesaamatuks panna aga GP leht viskab errorit. Panen sinna parema konteineri. See võiks juhtuda kuu jooksul. Hetkel siis AJUTISELT KÄTTESAAMATU!

Kõigepealt jäi silma plastmassitükkide vahel poolik sinist värvi pliiats ja hiljem leidsin ka läbi ligunenud logi nutsaku. Kahju.

Muudetud: Aare vajab hooldust, mitte arhiveerimist ;)

Selle aarde puhul ei tekkinud väga palju küsimust, et kus see olla võiks - suur rahn keset põldu

Aare sai küll leitud aga kahjuks on sisuliselt hävinenud - logiraamat, või siis see, mis sellest alles sai enda kätte hoiule võetud

Suure-Pakri alumised 3 aaret olid kunagi võetud, seega see jäi mu saare ülemise osa viimaseks aardeks ennem Väike-Pakrile suundumist. Käisin süstaga üksi saartel, sai terve nädalavahetus veedetud. Alles hiljuti sai käidud Naissaarel, kus kunagi oli Eesti üks suurimaid rändrahne, mille venelased ära hävitasid. Siin aga mõlemal saarel rändrahnud alles. Ja kive rohkem, kui tarvis. Aitäh.

Militaarse aarde juures jäi peatus tegemata, kaaslaste tempo küll korraks aeglustus uudistamaks ümbrust, aga kohe läks samm jälle kiireks, jätsin vahele.

Rändrahnu juurde otsustasin siiski kiire kõrvalepõike teha, õnneks kiire leid. Matkaseltskonna tempot arvestades oli küll juba kerge katsumus pärast 20km kõndi neile taas sappa haakida, aga sain kaaslased väikese jooksuga siiski kätte. Aitäh peitjale.

Tuul oli jätkuvalt soodsas suunas ning Kappa juurest kappasin rändrahnu poole. Pool teed vee peal ja teine pool mööda kindlat pinnast. Aardeleid tuli kiirelt, tegin lehmadele vastu "MÖÖÖÖ" ja vudisin kummiluti poole tagasi - tundus, et tuul on pöördumas.