Kuumaastiku

Oi kuidas need linnud siia tulles kisa tegid :D aarde leidsime ilusti üles ja kõik ok. Tõepoolest huvitav maastik ;)

Kena kohake.

Tänan peitjat

Tõepoolest veidi müstiline paik. Aga loomulikult jääb vene sõjaväe tegutsemisest maha silmale harjumatu pilt. Huvitav.

Tänu geopeitusele võtsime täna ette Pakri saarte külastuse. Ei osanudki arvata kui suur väljakutse see on. Alguses oli ikka siiras soov kõik aarded ära logida aga peale seda kui nägime mis distantsid ja milliste tee oludega siin peab toimetama, kustus see eesmärk juba eos. Jalgratastega läheb siin aega, kui just mingi maastiku rattameister ei ole, kaks päeva kindlasti, sest saarele jõudmine Paldiskist (väljumine peale !0:00 vastavalt laeva väljumisest ja tagasi sõit 17:00 kui kapten otsustab sõita) annab tegutsemiseks aega nii umbes 6 tundi. Otsustasime alustada Suur-Pakrist ja see oli teine aare logida. Aaare ise korras. Tänud

Jaani retro orjenteeruvimine..
Mürakas veab

Sellest kõndisin esialgu grupiga mööda, aga kuna lõunapaus tehti mitte eriti kaugel ja mul jäi Cavaliers aega, kõndisin tagasi. Aare sai leitud suhtt lihtsalt, miks maastik 3,5 on, ei saanud aru. Nimi kirjas, jalutasin teiste juurde tagasi. Aitäh peitjale!

Aitäh aarde eest!

Kuu peale ei pea enam minemagi.

Seiklesime saartel küll ratastega kui ka jala.Ilm oli super ja meeleolu ülihea,nii ei jäänud meile peitu ükski aare mida jahtisime.Aitäh saartele kutsumast.

Sul võib hea jalgratas olla aga kivid on kivid, tõeline kuumaastik. Aardeni jõudsime. Koht ilus, tänud kutsumast!

Tulareemiast tulles oli üsna pikk ja kivine sõit. Vihjeks ühes või teises suunas kulgevatele jalgratturitele, et auto jäljes ei tasu sõita, see on pehme, seevastu kõrval olev hall klibu on üsna tihe ja parema kandvusega. Teekonnal sai uudistatud pankrannikut, pommiauke ja moona jäänuseid, muidu kulges üsna ladusat, mitte et aardest oleks napilt mööda põrutanud. Oli täpselt seal, kus olema pidi. Militaarkola otsa koperdamise oht on üsna kesiseks jäänud kahjuks või õnneks.

Leitud, logitud, tänan!

Eks see piirkond vähe aukus oli jah, õnneks mitte nii palju, et konte murdnud oleks. Oli ka hea koht kus vähe päikse käes lesida ja hinge tõmmata.

Tänud.

Kuukulgureid ega kuuuurijaid enam kahjuks ei kohanud. See-eest oli aga üks tore aare, mis meil liiga kaua päikse käes sihitult ringi tatsata ei lasknud ja end õnneks näole andis.

Vanad pildid GP lehel on ägedad. Kahjuks kuukulgureid enam ei märganud, aga oligi paras aeg matkapausiks. Viskasime korraks pikale, et siis jälle tõusta ja edasi matkaga tulareemia suunas. Kaardi pealt paistis pommilehtrid isegi huvitavamad kui kohapeal vaadates.

Maastik on siin t6eliselt spartalik. K6iki neid myrsulehtreid vaadates jäi kyll selline mulje et kus iganes ruutsentimeeril sa yhel ajahetkel paiknesid, siis pääsu polnud kyll kellelgi. Kohati yle paari meetri sygavused lehtrid rääkisid nii m6ndagi aastatkymnete tagustest oludest. Ka m6ni puu oli just sinna lehtri p6hja endale hea kasvupesa leidnud. Ju siis sinna k6ige enam vett koguneb. Täna valitses siin saarel kyll igastahes k6rbekuumus. ja nagu ka peitjad viitavad et kui siin puuduks taimestik siis tekiks t6esti kahtlus et oleme kuule sattunud ;) Tänud peitjale

Suur-Pakri viimane aare. Saarele tiir peale tehtud.
Tänud aarde eest.

Liikusime siia mööda põhjakaldal kulgevat kivist teed. Rattasõiduks suhteliselt raske pinnas, kuid samas põnevat vaatamist jagus tervel teelõigul. Aardeleid oli kiire, kõpitsesime natuke sisu ja panime nimed kirja. Kell oli alles varases pealelõunas ja meil juba Suur-Pakrile kogu tiir peale tehtud ja kõik aarded ka leitud. Nüüd siis väntasime edasi Väike-Pakri aarete poole. Aitäh!

Väga oodatud õppeekskursiooni teine päev viis meie reisiseltskonna Pakri saartele. Pärast ülilahedat paadisõitu Kurkse sadamast Väike- Pakrile ootas meid traktor järelkäruga. Ekskurseerisime läbi Pakri saarte maastike kuulates paadimehe lugusid minevikust, tänapäevast, loodusest, inimestest ja rahvapärimusest. Esimeses peatuspunktis võtsin naljaviluks kaardi ette. Ja mis sa kostad. Praktiliselt viibisin viie meetri kaugusel aardest :) Seekord kerge saak, logisin kiiresti. Tänan!

Kuumaastik on loodud nõukogude sõjaväe poolt. Tänud kohta tutvustamast.

Meie teine leid ,siin olime selle päeva esimesed leidjad.

Lilla Rågö dessandi naljas aardeleid :)
Saime korraks Stora Rågö peale ka ehkki oli üsna pikk edasi-tagasi jalutuskäik lõõskava päikese käes.

Leidsin aarde! Inseneribüroo Pluss oli siin 25.07.2020 :)

Leitud Põhja-Eesti saarte paaditripi käigus.

Suur-Pakri ja kogu päeva viimaseks aardeks jäi see siin. Leid tuli hetkega ja ega mul siin enam ringi vaatamiseks väga aega ei jäänud. Peale kosutavat joogilonksu ja pilku kellale, oli jäänud vaid pool tundi väikelaeva väljumiseni Väike-Pakri Lillby sadamast. Korjasin oma tahtejõu riismed kokku ja väntasin viimased kilomeetrid ning jõudsin viimasena Lillbysse. Seal sain siiski veel pisut jalga puhata ning kapteni abiga oli peagi ratas laevukesele tõstetud ning lahe ületus võis alata. Träkker näitas, et olin pealtnäha pisikese retkega suutnud Pakritel läbida 40km. Päeva eesmägriks olnud Suur-Pakri sai 100% tehtud, kuid boonuseks loodetud Väike-Pakri ja Kappa jäävad paremaid aegu ootama. Tänan.

Tulnukad olidki ainult puudu. Ju oli laev veel maandumata. Tänud peitjale

Kaks nädalat tagasi Jõulumäel pakkusin välja, et järgmine tuur võiks toimuda Pakri saartel. Mõttega oldi nõus ja nii ma broneerisin kolm kohta saartele ja tagasi. Alguses oli plaan laupäeval minna ja pühapäeval tulla, aga lõpuks jäi sõelale kiirvisiit. Kuidas maksimum võtta? Laenutasime jalgrattad. Ütleks et minu esimesed aarded sellise riistaga, aga siis valetaksin. Esimene aare jalgrattaga oli Mõtlemiskivi. Kindlasti tahtsin külastada mõlemat saart, seda enam et esimene kord siin. Nii me siis kihutasime alguses Suurele Pakrile. Sillal tegime lühikese peatuse, aga kuna õngemees ei soovinud lahkuda, sõitsime edasi. Hetk veel sõitmist ja puude alt taandus üksik pull, korraks tuli meele minu punane seljakott, aga loom kartis meid tunduvalt rohkem. Plaanisin alustada Storby aardega, kuid see vee ületus oli nii pikk, et esimesena leidsime Kuumaastiku. Suured tänud peitjale aarde eest.

Kuumaastik koos läheduses seisvate suurte laevadega tekitas kõheda tunde.

Kuna GPS ei suutnud päris täpselt otsustada, et kus me sellel kuumaastikul asume, siis veidi sai ringi jalutatud maastikku nauditud

Võrreldes vanemate piltidega on metalli kõvasti vähemaks jäänud aga üht teist huvitavat siiski leidus

Lõpuks sai ka aare leitud ja nimed kirja (aare oli heas seisukorras)

Aare kenasti korras. Oma 15 aastat tagasi, kui siin käisin, oli metallikola kõvasti rohkem, ka suuri asju, neid nüüd enam pole. Eks metallivargad tasapisi vist tühjendanud seda. Kuid maastik jääb ja see on peamine. Aitäh.