Mänd, kuusk ja paju said kokku ning.... kõlab nagu anekdoodi algus. Paraku ei oska ma seda nalja jätkata. Kui oskad - jätka. Kui ei oska - pole hullu - mine logi see aare lihtsalt ära ja saad linnukese kirja!
Mänd, kuusk ja paju said kokku ning.... kõlab nagu anekdoodi algus. Paraku ei oska ma seda nalja jätkata. Kui oskad - jätka. Kui ei oska - pole hullu - mine logi see aare lihtsalt ära ja saad linnukese kirja!
Oandu-Ikla rattamatka 1. päev, oli põhjus peatus teha ja nimed kirja panna. Tänud!
Tulime ka seda huvitavat palli vaatamat. Aitäh!
Oandu-Ikla 3.päev:
Sai Viru rabast läbi kõnnitud, mööda Narva mntd kõmbitud asfaldi peal ja hulganisti sademeid nautida, nii et siia jõudes tuli päike välja ja ootamatult avastasin, et täpselt kõrval on ka aare. Tänud!
Tänud
18166.
Anekdoote ei räägi, meelde need ka ei jää kui kuulen. Metsa nähes ei tundunud just pajule sobilik kasvupiirkond. Siiski midagi oli… Tee siia oma puna-valge märgistusega oli matkast tuttav. Aitäh!
Pärast pikka jalutuskäiku rabas sai üks linnuke ka kirja. Aitäh.
Siia tulemine oli põnev... ma ei suutnud ära imestada, et mis porisele teele me olime sattunud. Eriti, kui mõelda selle peale, et kõik teised teed olid täna täiesti kuivad. Sain linnukese kirja ;) Tänan!
See oli kiire peatus. Vahva pall. Aitäh!
Aitäh peitjale!
Tänud aarde eest!
13:16 - anekdoot leitud. Kuna ma olen ikkagi tõsine Eesti mees, mitte mingi naljamees, siis mina seda koomuskit jätkata ei oska! Aga kena pesa on küll ja LegoMan ränduri võtsin sealt ka kaasa. Tänab.
Tore leid. Tänud aarde eest!
Aitäh!
Tore aare.
Täitsa tore. Aitäh.
Leid #29 pärast Kmoori küllakutsele kohapeal jaatavalt vastamist ja seejärel veel ka Käsmus ööbimist. NÜÜD vast lõpuks koju, sest Suveseiklus ootab juba ülehomsest. Koju logima ja hommikust sööma. Kell ju juba 1320. Nullis on tõeline pajuüllatus. Aitäh!
Teen siis lõpuks ka anekdoodiga otsa lahti. Või õigemini ChatGPT tegi:
Mänd, kuusk ja paju said kokku, et arutada, kes neist on kõige tähtsam puu metsas. Mänd uhkustas oma pikkuse ja tugevusega: "Mina ulatun taevasse ja seisan kindlalt igas tormis!"
Kuusk naeris ja ütles: "Aga mina olen igihaljas ja mind ehitakse pühade ajal! Minu okste all leiab igaüks varju."
Paju aga naeratas rahulolevalt: "Te mõlemad olete imelised, aga mina kuulan salajasi sosinaid jõe ääres ja pakun armastajatele varjulist peidupaika."
Lõpuks nentisid kõik kolm: "Olgu, igaüks meist on eriline omal moel." Ja nii nad jäid sõpradeks, tuules üksteisele lehvitades.
Mustikaid oli kõvasti vähem kui eelnevas kohas, aga see-eest olid need suured ja magusad. Vahva teostus. Aitäh!
Tore teostus! Mustikad olid suuremad ja maitsvamad, nii et täitsa 5+.
Tänud!
Paju sai ikka otsitud.
Leitud.
Mänd, kuusk ja paju said kokku. Mänd ja kuusk keerasid peenikese pajupoisi kringliks ja hakkasid temaga jalgpalli mängima. Aegajalt käivad ka geopeiturid pajupalli näppimas ja imestamas, küll on ikka paindlik poiss see paju. Aitäh!
Leitud
Linnukest pesas polnud, aga meie saime linnukese kirja küll. Aitäh!
Teel 3. sünnipäeva poole sai siis väike peatus teha ja see pajupall seal kuuse ja männi koosluses üles otsitud. Mingeid jälgi enam aarde poole minemas näha polnud, aga tänane lumi kandis ilusti, nii et lust oli need mõned sammud astuda. Tänud peitjale järjekordse toreda aarde eest.
Talvel ja lumega kõik näeb absoluutselt teisena välja. Lumi on siin praegu põlvini, õnneks ees ootas korralik georada :)
Tänud peitjale!
Kuri naine saatis mind paksu lumega männikusse ja käskis pajupalli otsida. Leidsingi! Täpselt nagu muinasjutt "Kaksteist kuud". Aitäh!
Tänud peitjale!
Sõitsin kohale ja hakkasin otsima potentsiaalseid peidukaid, aga kuskil ei jäänud silma pajupuud. Siis pidin ikka nutitelefoni abiga nulli minema. Siis sain ka selle paju ära nähtud.
Leitud
Püüdsin mõistada, milline aare end selle nime taga peidab. Ikka sai peitja mind üllatada. Aitäh!