Ropka park

Ju saab siis veel oma lemmikhobi siin naudelda..

Kuna ma olin eelnevate vaatlustega enamvähem välja raalinud selle, mida täpselt ja kus tegema peab, siis täna sattusid vajalikud asjad kõik kaasas olema. Järgmistele jätsin vast natuke ligipääsetavama lahenduse. Tasub märkimist, et logiraamatu ümber olev kilekott on piisavalt auklik, et logiraamat võib ettevaatamatute näppude vahelt jalga lasta.
Igatahes lõpuks see märk maas kaardilt.

Üks anomaalia küll leitud, aga mõistus sai ikkagi otsa.

Kolm on kohtu seadus, varemleidja silme all tuli leid kiirelt. Paraku on selle aarde omapära see, et iga abivahendiga tehtud mitteleid nõuab järgmiseks leiuks juba abivahendit. Tänud peitjale

Geopäev Tartus. Aitäh!

Varasemalt paar korda mööda minnes proovitud, kuid alla antud. Aga ikkagi selline legendaarne aare ja viimased logiteated ja saadud lisavihje andsid julgust uuesti proovida. Super peidukas!

Kiusamine(n) - Sihilik käitumine, mille eesmärk või tagajärg on teisele inimesele kahju või ebameeldivuste tekitamine.

Geokaaslased andsid mulle nõu enne selle logi kirjapanemist kõigepealt järele mõelda, nüüd on emotsionaalne tolm natuke maha langenud. Katsun kirjutada maksimaalse neutraalsusega :)

Kõigepealt - ma saan selle aarde otsimist soovitada kahte liiki inimestele: neile, kes ennast tõsiselt vihkavad ning neile, kellel on tuttavaid varemleidjaid. Kumbki pole otseselt geopeituse ideega päris kooskõlas.
Küsisin ka viimasel külastatud geoüritusel eksperimendina, kas kellelgi on õnnestunud seda ka ilma välise infota leida, aga ei leidnud kedagi, kes selle omaks oleks võtnud.

Peitmismeetod sisaldab kaht erinevat elementi, millest kumbki oleks eraldi võetuna täitsa sobiv. Kui aga need kaks kokku panna, siis ma ei näe ühtki võimalust, kuidas see aarde otsimise kogemusele midagi positiivset lisaks. Ei rõõmsat üllatust ega keerulise ülesande lahendamise rahulolu, ainult "milleks see nüüd vajalik oli" reaktsiooni.
See on ka põhjus, miks ma ei oska antud juhul peitja motiive liigitada muud moodi kui puhtaks kiusamiseks.
Põhimõtteliselt on sellest kahju, sest tehniline teostus on tegelikult tipp-topp. Ilmselgelt on asjaga palju vaeva nähtud ja töö kvaliteet on tasemel, milleni vähesed küünivad.
Fantoomleiutaja on teinud geniaalseid asju nagu Ansipi purre, Sinine vilkur või Codebreaker, mille eest talle suur tänu ja respekt.
Ropka pargi puhul oskan siiski vaid pead vangutada. Enim jääb häirima peitjapoolne otsijate sarjamine kirjelduses ja kommentaarides abivahendite kasutamise teemal. Antud peitmismeetodi puhul on absoluutselt garanteeritud, et aare muutub kiiresti ilma abivahendita mittekättesaadavaks, nii et otsijate kirumine läheb valel aadressil.

////
Mees istub pargipingil, hoiab pead kahe käega kinni ja ropendab kõva häälega:
"Kuradi p.rse...sa vana p.rse, r.isk...!"
Kaks politseinikku astuvad ligi, istuvad sõbralikult teine teisele poole ropendajat ja üks neist pärib:
"Noh, mis me siin siis niimoodi ropendame...?"
"T.ra, see pink oli värskelt värvitud!!!" kurdab ropendaja.
"Oh, sa vana p.ts...!!!"
...jätkati juba kolmekesi sõbralikult.

Kui olime seekord kamba peale juba tõesti kõikvõimalikud elemendid laual läbi katsunud ja hoolimata kogunenud vihjetest ja nõuannetest ükski neist õigel viisil liikuma ei kippunud, kasutas karukati oma häid kontakte ja saime väga täpselt teada, mida näppida on vaja. Kahjuks siiski me oma sõrmede ega muude pehmete abivahenditega seda avada ei suutnud. Karukati läks vingemate abivahendite järele, mina kangekaelselt proovisin edasi oma näppudega. Lõpuks õnnestus mul pöial kahest kohast ära lõhkuda, kuid miskit liikuma ikkagi ei saanud. Õige abivahendiga saime õnneks ligi, tagasi panime ainult näpujõudu kasutades. Loodetavasti on nüüd mõnda aega ka näppudega avatav.

Aitäh peitjale!

Kuna me lähistel juba olime, otsustasime taas Ropka parki tulla vaatama, kes teist, kes kolmandat või isegi enamat korda. Geoüritustelt saadud vihjed aitasid tähelepanu suunata, kuid siiski mitte piisavalt. Tegime kõnesid sõpradele ja saime aru, et paljaste näppudega siiski hakkama ei saa. Käisin tõin kodust erinevat laadi abivahendeid ja saime aarde liikuma ning lahti. Aitäh peitjale, vihjeandjatele ja kaaslastele!

Oh seda Ropka parki. Siin olen kaks korda niisama käinud, vaadanud ja poleerinud ja igasuguseid asju näppinud, aga tundus ikka suht lootusetu. Siis käisin juba edasiviiva vihjega varustatult veel korra. No ei pääsenud logiraamatule seegi kord ligi. Täna siis suurendatud jõududega tagasi. Tegelikult vajaski aardele ligipääs väikest lisajõudu, siis juba toimis kõik suurepäraselt. Lõpuks ometi saab see aare endale lõbusamad toonid külge, tore.
Tänud peitjale suurepärase aarde eest, andis teist ikka otsida.

Ropka parki oleme mõned korrad varemgi külastanud, aga ei suutnud siis ühestki nurgast logiraamatut välja meelitada. Vahepeal poeatati meile väike vihje ja täna õnnestus aardele näpud taha saada. Tänud peitjale!

Kui Tartut mööda ringi sõites tuli see Ropka park jutuks, siis mina absoluutselt ei tahtnud siia taas tulla, mul siiamaani sellest lauast siiber, sai ikkagi autonina pargi poole keeratud, kuna kolmandik autos olijatest tahtis ikka ise veenduda, et pole siin lihtsat midagi, kuigi logisid lugedes tundub, et paljudele siiski on. No sai ikka kohe sentimeeter haaval see asjandus läbi käpitud ja üle vaadatud, ainult üks koht jäi vahele, see, kus aare end varjas. No eks tuleb end taas koguda ning ehk millalgi uuesti tulla.

Väga lahe

Ideed otsas, geopimedus totaalne, niipea enam ei tule.

Aare oli tõepoolest oma pessa kinni kiilunud, ei saanud isegi hästi kätte. Nüüd jälle kõik nii nagu peab.

Kuna sõber mingi hetk kurtis, et pole korduvalt leidnud, siis käisin mööda juhtudes katsumas. Mina kätte ei saanud. Neile, kes teavad, saavad abivahendist abi, aga mul täna kaasas polnud. Kui peitja ise ette ei jõua, siis järgmine kord mööda minnes proovin abivahendi kaasa haarata. Ehk õnnestub olukorda parandada.

Täna oli kiire ning polnud palju aega otsimiseks. Oleksin pidanud natukene põhjalikumalt uurima, aga nüüd on enamvähem teada, kus asub. Järgmisel korral proovin uuesti!

Vist kolmas kord siin aaret otsimas. Täna tuli kohe kiirelt, suht esimesest kohast kust sai vaadatud. Tänud peitmast! Tartu üks raskemaid pargiaardeid vist leitud nüüd:D

Käisin aaret kontrollimas ja avastasin, et aare on täpselt seal, kus ta olema peab ja täpselt nii, nagu ta olema peab.

Kuni teised autopesulas aega viitsid, roomasid veidi siin laua all. Kui suusataja juba kolmndal ringil mööda sõitis, andsin alla.

Siin me oleme juba korra samas koosseisus olnud. Nüüd oli kaaskannataja end varustanud väikese vihjega, nii et tegelikult lootsime ikka leidu ka saada, aga no ei saanud mitte. Krt küll, aga mis teha, kui ei saa, ei oska, ei leia noh. Seekord jäi nii, aga ega me alla anna, millalgi taas siia.

Astusime pargist läbi, et taaskord selle lauaga tutvust teha. Põhjaliku vaatluse ja poleerimisega me kuigipalju targemaks ei saanud, algosadeks me seda lammutada ei üritanud. Küll me tuleme kunagi uuesti.

Olin ka varem siin käinud ja aaret mitte leidnud. Seekord tulime ema Aivega ja Rellyga. Uurisime ja puurisime, näpud juba külmad, aga saime lõpuks aarde leitud. Väga hea pesake oli aardel. Samal ajal näris Relly rahulikult puuhalgu, mille ta kuskilt leidnud oli ja tegeles oma koera asjadega. Üks aare jälle südamelt ära. Suured tänud peitjale laheda aarde eest.

Üks kord käis härra ise nuuskimas aga tollal oli palju inimesi pargis. Tulime täna tuulise-vihmase ilmaga kahekesi ja saime rahulikult poleerida kõike läikima, lausa mitu tiiru sai läikima hõõrutud kuniks sobiv objekt ilusti näpujõuga avanes, vaatasime ikka tükk aega suud ammuli, et no tõesti vau ! Kiitused Leiutajale, ilma tema viguriteta oleks Tartu ikka oluliselt tühjem ja igavam ! :)
(Härra ütles, et tema päev on nüüd kordaläinud, kuna suutis 4.0 raskusega phantomi aarde leida :D )

Kuna logiteate järgi tundusid asjad päris pahasti olevat, siis käisin asja kontrollimas. Üllataval kombel polnud midagi hullu lahti ja aare oli ka viisakalt omal kohal ja suurepärases seisukorras.

Otsisin tükk aega erinevatest avaustest, aga ei leidnud. Näha oli, et paljud on selle kallal jõudu kasutanud ja poolelt laualt (seal kus aare oleks võinud olla) on poldid ära võetud. Lisaks, on see lauapool ülevalpool ja äär on ära näritud/kistud. Oli juba hämar ja sääsed ründasid, nii et jätsin seekord otsimise pooleli.

Nano tegi autos uinakut ja me lippasime kiirelt aaret otsima. Kuigi logid kiiret leidu ei lubanud, läks üllatavalt kiirelt. Sain ainult kaks korda auto juurde nanot kontrollima lipata, kui Anneli juba õige koha üles leidis.

Leid #58 Võru-Tartu-Põltsamaa-Pedassaare-tiiru kolmandal päeval. Saabusin varakult Tartusse, et kella 10-ks töövalmis olla. Mäletasin kuskilt hämarustest, et siin võib ikaldus olla, sestap tegin aarde juures pasta bolognesega hommikupikniku samal ajal ümbrust uudistades. Üsna pea saabusid kõrvaolevale grillpaika kaks meest suurte kilekottidega, ja nii kolm korda järjest - nagu Matrixi deja vu. Ilmselt tehti suuremaks perekondlikuks koosviibimiseks ettevalmistusi. Sain küll millelegi küüned taha, aga see ei irdunud nagu mitmetel teistelgi. Andsin juba alla, ent siis vaatasin Maa-Ameti kaarti ja oligi käes nagu naksti. Poollahtine vidin oli hoopis teisel pool. Aitäh Tanelile ikkagi paljaste kätega leitava aarde eest! Korjasin aarde alt prügi vähemaks.

Konteiner avanes näpujõul ilusti, midagi kinni polnud kiilunud.

Kui leidsin õige asja, siis oma näppudega ma seda kuidagi lahti ei saanud. Aga võimalik, et näppisin valet asja.