Soodi

Leitud! Aitäh peitjale!

Siin sai kogu heade asjaolude komplekt: ühelt poolt võimalik töö juurest oravmeest laenutada ja teiselt poolt oli märgala piisavalt kangestunud. Ilmselgelt oli sama idee ka mõnedel teistel inimestel olnud, sest lõppu viis läbi muidu päris sügava lume juba päris märgatav geomaantee.
Aitäh peitjale!

////
Turul müüakse külmutatud kala.
Ligi astub üks mutike ja küsib müüjalt:
“Kas kala on ka värske…?”
“Värske-värske, vanaema!”
“Aga miks nii kõver?” imestab mutike.
“Aga sellepärast, et kurvi peal püütud!!!”

Võtsime abivahendi kaasa ja jalutasime mööda eelmiste leidjate poolt sissetallatud rada kohale. Kaugemat vaadet nautima läks mõistagi Indrek, mina piirdusin lähemate vaadetega. Talvel päikesepaistega on ilus küll. Tänud peitjale!

Tänud aarde eest 💞

Sügisel käisime eelluurel aga siis sai vaid läbi paksu oksarägastiku-võsa läheneda ja plaan jäi katki. Täna oli mõnusalt ilus-käre talveilm, tulime uuele katsele. Vanajõe äärne oli mõnusalt külmunud ja sai sealt poolt hoopis aardeni matkatud. Õhtul maha sadanud värske lumi sillerdas ja üldse oli ümbrus maru ilus. Tänud siia juhatamast! :)

Kunagi sügisel proovisime siia ligineda, aga jäime paksu võsa taha kinni ja kuna oli juba pimedaks läinud, siis otsustasime talvel uuesti tulla. Praegu tunduski kõige sobivam aeg, kuna pikalt on miinuskraadid olnud ja vesine ala võiks olla ära külmunud. Nii oligi; tegime väikese minimatka ja lähenesime soodi äärt pidi, mis oli kenasti kinni külmunud. Võsa ees ei olnud ja maapind oli kenasti jääs. Pidi ainult ette vaatama, et lume alla mattunud jäisetel aladel ei libiseks. Ümberringi oli palju hundinuiasid ja erinevaid loomajälgi.
Aare oli veidi kõrgemal kui ootasime, aga samas puu oli hästi ronitav ja Üllar käis seal suht nobedalt ära. Gripkott oli väga räbal ja selle vahetasime ära. Nüüd peaks kenasti vastu pidama.
Tänud peitjale siia kutsumast. Ilma aardeta ei olekski siiapoole sattunud.

See kord sai Mihkel aardeni ronida, endal sai sellest Ihaste silla aarde juures juba isu täis. Aitäh mõnusa jalutuskäigu eest!

Käisime Taamooga külmal hommikusel jalutuskäigul. Kraade oli -23. Hea et sõrmed alles jäid. Muidu oli mõnus, tänud peitjale!

Sai siia kanti tuldud linnaratastega mini geomaratonile ning sai ka seda otsitud. Rattad jätsime Ihaste silla juurde ning alustasime matka. Kui jõudsime läbi võsa, pokude ning mõningate nõgeste aarde juurde siis ta kohe käes oli ka. Hiljaaegu on siin olnud mingi põleng aga aare on koos asukohaga ilusti alles ja ilus. Sai natukene kõrgele puulatva ka ronitud et vaadata mis ägedad on ümbruskonnas aga pilti ei saanud teha kuna telefon kukkus ronides taskust välja. Aga üks ronimise alguses tehtud pildi panin. Kena vaade oli ning palju pokusid. Tänud peitjale!

Käisin piilumas, oleks suvi olnud siis võibolla oleks niisama nime kirja pannud aga praegu paljude riietega ei olnud mahti turnima hakata :)

Aitäh peitjale!

Minu külastamise ajal oli siin lausa ideaalsed olud, ei võsa, ei vett. 2010 aasta pilti oli praeguse ajaga huvitav võrrelda.

Oli mõnus väikene väljakutse.

Uus konteiner, aitäh teatajatele!

Kuidas "sööme sõpradega emajõe ääres jäätist" läheb üle rinnuni võsas puukide otsimiseks, on minu jaoks siiski müsteerium. Aarde me igatahes kätte saime. Topsikus oli mõra ja sai ka peitjat teavitatud. Aitäh,

Kui juba Kabina kätte saime, siis miks mitte ka Soodit proovida! Anni ja Mari-Liis olid kandvaks jõuks. Aitäh!

Kui ma nüüd vaatan seda pilti siin aastast 2010, siis ma ei kurda mitte millegi üle. Iga teine samm põlvini lumme vajuda pole mingi suur mure. Tegelikult oli päris hea aastaeg veel, et ära käia. Külmunud pokusid mööda oli kõige parem kõndida. Puu juures tegime Mari-Liisiga natuke olukorra hindamist ning kuna vaid üks abivahend ümbruses oli, siis pidime sellega hakkama saama. Paar korda pidin alla potsatama enne kui end esimesele oksale suutsin vinnata ning siis oli edasi juba kõik kerge. Füüsiliselt oli see nädalavahetuse raskeim aare, aga hea tunne oli peale ära tegemist. Aitäh!

Teekond siia oli selline, et üks samm lume peal, teine lume all. Hinge kinni hoides nii palju ei vajunud. Kohapeal tegime slingist redeli ja käisime panime nimed kirja.
Tänud

Leitud, logitud, tänan!

Mõtlesin õhtul, et milliseid topsikuid on hea otsima minna kuu valgel ja -2 kraadiga ja see siin on ülimalt sobilik sellise ilma jaoks. Kallasraja silla otsast piki jõe äärt tulek oli sile ja mõnus, puu paistis kaugelt kätte ja topsik samuti. Üles ronimiseks oli kaasas abivahend. Vaadet siit teab mis ei ole, aga tore oli ikka. Topsiku nurgas on auk, muidu kuiv ja korras. Aitäh peitjale.

Leitud, logitud, tänan

Leitud tänan

Läbi pisarate sain aarde kätte ja logitud.

Tänan peitmast.

Tulime täna siia Emajõe kallastele jalutama ning kasutasime ära olusid, kus veeping oli päris tahkeks tõmmanud. Kuigi aarde poole liikusime mööda maastikku, siis ära ära tulime mööda kõva vett. Hea sile astumine. Täname aarde eest!

Eks Tartus resideerudes oli mul ka mingi aeg kõva plaan vähemalt tavalistele aaretele 1:0 teha. Selle aarde puhul oli ainult rõõm, et tegudeni ei jõudnud, sest kambaga oli kindlasti hulga lahedam. Nullis mõtlesin, et ma küll ei tea, kuidas ma omal jõul aardeni oleksin pääsenud. Suure tõenäosusega oleks üksinda üritades tulnud sinine nägu ja üks lõputu ving, hala ja agoonia. Praegu saab aga panna kollase näo ja emotsioonid aardest ja selleni jõudmisest on väga head :)

Väga sobivad olud olid täna Soodi aarde juurde jalutamiseks, kuigi mida lähemale aardele, läks pisut kahtlasemaks ja märjad jäljed jäid meist järgi. Nullis oli väike üllatus, et ainult kohale jalutamisest ei piisa, peab ikka konteineri ka kätte saama :) Andsime osavaimale pisut hoogu ja polnud seegi keeruline;).

Aitäh peitjale!

Täna olid ilmastikuolud igati meie kasuks ja ei saanud ju seda v6imalust kasutamata jätta et m66da siledat pinnast lihtsalt sirge seljaga kohale jalutada. Koha peal otsisin esiti valedest kohtadest arvates et maastiku aste pidi tulema matkast aardeni, aga tegelikult tuli veel nac pingutada. Aga ei midagi kontimurdvat, hoopis m6nussirutus ja ringutus ;) täpselt meie jaoks. Tänud peitjale

Kunagi sai proovitud siia tulla suvel, siis olid valed jalanõud ja kohale eo jõudnudki.
Nüüd detsembrivihmas olid jalanõud sama valed … kohale jõudis ilusti … aga see märg kask ja libedad kummikud oli pigem ekstreemsus :D
Tänud!

Kui kallasrajalt pidi maha keerama, siis oli küll natuke küsimus, et kas tahame sinna võpsikusse ikka ronida? Muidugi tahtsime ;) Pealegi aaret peitva puu latv paistis ja nii me sinnapoole rühkima hakkasimegi. Kohati oli maapind väga pokune, kuid õnneks üldsemitte märg. Edasi tuli natuke võsas ragistamist ja olimegi nullis. Aare jäi vaatlusel kiiresti silma, pidasime natuke aru, kust küljest läheneda ja Salme saigi vajalikule kõrgusele. Kummikutega turnida pole just tore, kuid miskit paremat varianti ka polnud. Aare sai logitud, ümbrus vaadeldud ja asusime tagasiteele. Märkasime üsna mitmes kohas metsaloomade magamisjälgi põõsaste all ja ühes kohas oli eriti intensiivne loomalõhn, justkui oleks mõni kitseke sealt just minema kalpsanud.

Aitäh väikese seikluse eest!

Aitäh! Leitud!

Geoloogil oli see aare juba leitud ning rambivalgus langes seega meile pandakrahvinnaga. Emajõe kallasrajalt jõudsime aarde asupaigani veidike manöövreid planeerides täitsa kuiva jalaga ja saime ilma abivahenditeta ka nimed logiraamatusse kirja. Aitäh peitjale Tartu linna piirides vägagi iseäralikku kohta juhatamast!

Tänan aarde eest!