Tagurpidi

Kahjuks play pood hakkab koledalt vastu ja sinna on ülikeeruline äppi tagasi saada. apk faili leiab nüüdsest siit: https://geopeitus.ee/static/tagurpidi.apk

Täna sain roheliseks ühe väga vana võla. Minul oli jäänud lahendus poolikuks aarde avaldumise järgsel ajal. Õnneks on Aive tublim geopeitur (kui mina) ja temal oli päris koordinaat olemas. Sättisime auto põlluserva ja hakkasime astuma. Meie tänane õnn saatis meid ka siin. Rada ilusti ees, viib väikeste loogetega otse aarde suunas. Aarde külastamiseks kõige sobivam aastaaeg. Ei ole putukaid-mutukaid, lehed langenud ja nõges kõrvetamisest talvepuhkusel. Oli mõnus astumine ja leidsime eest toreda aarde. Itsitasime ja logisime. Tänan peitjat!

P.S. Oma jalgsimatkal saime intsidendi kohaliku naabrivalve poolt, kes esitas meile kõik need küsimused, et kes me oleme ja kuhu läheme ja mis me sealt otsime. Ning traditsiooniliselt ei uskunud ta mitte ühtki meie vastust :) No lihtsalt nii imelikke inimesi pole ta siin varem kohanud. Aga tal on vaja valvata naabrimeest, kes võtab metsa maha. Ilmselt ta ikka uskuma jäi, et me metsa oma jopetaskus ära ei vii. Kui tal plaat kolmandale ringile läks, siis hakkasime vaikselt külg ees oma jalutuskäiku jätkama ning jätsime talle tema metsamured, mis muidugi mõista on tõsised, aga meie teda nendes aidata ei saa. Ei, meie kallal ta tegelikult ei kurjustanud, sest me ei rikkunud eravalduse ega mitte ühtki muud reeglit. Ta lihtsalt püüdis meie peal oma naabrivalve muresid välja elada.

Oi seda on lahendatud ikka väga pikalt,lõpuks kui täpp kaardil läks veel omajagu aega,et otsima minna.Täna tundus õige päev minekuks ja oligi,enam vähem korralik rada viis 50m peale.Logitud saime aga kui loetav see on .Aitäh!

Äpp ei ole enam saadaval google play store's.

Leitud, logitud, tänan!

Selle mõistatuse lahendamiseks kulus aega umbes kaks nädalat. Esmalt vana Androidi seadme aku ütles mitu korda tee peal ära. Ühel päeval leidsin autosse Androidile sobiva laadimiskaabli ja siis sõitsin liiga palju mööda nii, et kui keerasin tagasi ning hakkasin otsemat teed pidi aardele lähenema, siis kerkis ületamatuks takistuseks üks looduslik objekt ette.
Täna tulin õigelt poolt ning parkisin auto sellele samale ristmikule, mida eelnevad logijad on kirjeldanud. Läksin otse üle põllu ega hakanud põllu servas olevale majale lähenema.
Aarde lahendus väga meeldis, kulus ikka omajagu aega, et aju oma logikirje panemiseks sättida.

Hetkel kui aare meie huviorbiiti kerkis polnud kahjuks äpp kättesaadav. Õnneks andis peitja varsti teada, et taas kõik korras ja võib lahendama asuda. Päris mitmeid kordi sai see vigur tööle pandud ja kuigi ühelgi korral pimesi ja otsejoones nullile läheneda ei üritanud, siis piisas mõningast suht lähedalt möödumisest, et aarde peidukoht hakkas juba kindlamaid piirjooni võtma. Ja kui koht kaardil paika sai, siis ikka läks veel palju aega, et me päriselt ka seda aaret otsima läheks.

Täna lõpuks võtsimegi suuna siia. Tänu talvistele oludele ei tulnudki mõttesse kohalikele oma autosõiduga meelehärmi tekitada ja jätsime selle umbes 900 m kaugusele. Kuna olime natuke varem märganud, kuidas jahimehed lumisel põllul räätsadega kergelt sammuvad ja meilgi siin suur ja valge lumeväli ees sillerdas, siis panimegi kohe auto juures räätsad alla. Kerge astumine üle valge välja ja siis jõudsime üsna värsketele lumesaani jälgedele, mis täitsa meile sobivas suunas raja ette sõitnud olid. Metsa vahel oli tuulevaikne ka ja mõnus jalutuskäik viis meid otse aardeni. Aimasime juba, et miski üllatus meid siin ootab ja ega pettuma ei pidanud. Täitsa trikikas asi, aga saime ikka täitsa loetavalt enda nimed logiraamatusse.
Superlahe aare! Meeldis nii idee ja lahendamine kui ka tänane mõnus metsaskäik aardeleiuga.

Sattusin aardeni hoopis tagurpidi, kui teised siin. Kõigepealt leidsin metsas vana talukohta uudistades aarde. Kuna sai leitud ebatraditsioonilisel viisil, jäi sissekanne tegemata. Pole aastaid aktiivselt geopeitusega enam tegelenud. Kodus tuli asi jutuks ja tekkis huvi, mis aare see on. Oli veidi otsimist, kuna kaardilt seda ei leidnud, ega tulnud ka otsingust klassi 'tagurpidiaare' alt välja. Lõpuks leidsin mõistatusaarete alt. Äratundmine oli eelmises logikandes 'halu-tõkkepuu' ja 'kuri tädi' osas.
Olen sealses looduses mitmeid aastaid, kord-paar aastas, uitamas käinud. Tõkkepuu ilmus sellel suvel, kevadel veel polnud. Ka polnud varasematel kordadel tädiga kohtunud. Vestlust tädiga, kes jalutas teest/ristmikust veidi eemal, alustasime tegelikult ise, auto juurest tulles. Algul oli ta jah üsna kuri. Aga kuna vestlus läks üsna pikaks, siis hiljem ta leebus ja muutus rõõmsamaks ning rääkis ka kohalikust elust ja loodusest. Selgus ka tädi kurjuse põhjus. Võiks öelda, et tegu on aktiivse naabrivalvega. Seal mäe taga kõrvalises talukohas on probleemiks sagedased vargused ja autodega heinamaadel ringi tuuritamine ning ATV-dega kaitsealuses metsas ja rabas maastiku lõhkumine.

Tänud peitjale!

Geojaanipäevale minnes sai koht enam-vähem välja vaadatud, aga selleks korraks jäi asi sinnapaika. Täna jätsin ühe tegevuse ära ja otsustasin hoopis sellest äpist telefonis lahti saada.

Sihtpunkt kiirelt waze-i sisse ja minekut. Juba sihtpunkti lähedal sain aru, et ma olen valel pool ühte "suurt" objekti. Aga mõtlesin ikka plätude ja t-särgi väel sinna matkata. Ainumas kaitse vihma ja tuule eest oli seljakott. Umbes poole peal ma sellest loobusin, sest tagasi peab ka niimoodi tulema.

Ma targu jätsin oma auto teed tõkestava puu-halu juurde ja edasi läksin jala. Kurja tädikest nii minnes kui ka tulles ei kohanud.

Logimine ka õnnestus lõpuks. Kõige raskem oli just ühtedega, aga ka võitlusel kuklastega oli oma osa. Ma ei tahtnud, et nad jõuaksid nii kõrgele, kus ma nende hammustusi juba valusalt tundma hakkaksin.

Oli tore jaht.

Mida hekki,mida mõistatust, lõpp oli täiega lahe, sai ikka nalja.
Tänud

Aitäh!

Tänud.

See umbes-täpselt koordinaat istus mul juba pikemat aega kaardil, nüüd siis võtsime selle asja lõpuks ette. Panin plaani kokku, kuidas aardele läheneda mööda riigimaid, aga kuna see riigimets ei tundunud päriselus üldse mitte kutsuv, siis sohver sõtis uljalt mööda teed parkimiskohani. Maavaldurit kodus polnud, seega läks õnneks. Auto pargitud, navigeerisime end äpi järgi kastini ja siis alles hakkas nalja saama, aga no eks need tulemused ole logiraamatus näha. Tänud peitjale, väga mõnus nikerdamine oli.

Meie teekond algas vist 9,11 pealt, kui ma silmanurgast õieti tähele panin. Priit luges kaarti, aga vahepeatusi sai mu poolt puudulikult kaetud piirkonna tõttu päris mitu tehtud, nii et ega ma lõpuks tea, kui pika tee me tegelikult läbisime.

Igatahes oli varasematest hoiatustest kerge vibratsioon sees, mina olin juba saanud telefonikõne, et kus ma kondan, saun on soe ja oleks juba ära koju tahtnud, aga tööd pooleli jätta ka ei võinud.

Katastrikaart oli pisut hirmutav, õhtune võsa aga ka. Aga julge skaudi rind on rasvane. Päris Phantomi või Siku77 tasemeni me ei küündinud, ilmselt osutus meie parkla samaks, kuhumaani sõitis tunk.

Kohapeal aga õige naljategemine alles algas. Hirnu või herneks - meie käeharjutused jäid sinna teistelegi imetlemiseks, aga ütlen küll, et vasaku käega kirjutamine on selle kõrval lapsemäng (ja ise tahab veel trükimuuseumi asutaja olla) :P

Ilus. Suurepärane. Aitäh!

Minule ei meeldi need kurjad inimesed, aga aaret ikkagi tahtsin rohkem. Seega oli aeg strateegiaks ning oli ka aeg oma Nähtamatu Ninja oskused tolmust puhtaks kloppida. Arvasin, et seda on reede pärastlõunase päikese käes keset lagendikku keerulisem teostada, aga osutus päris edukaks ettevōtmiseks. Wingmän hängis ka koos minuga...või noh...mina laperdasin Wingmäni tuules, kuhu iganes võssa ta siis ka eksida otsustas. Eksimise kõrvale käis ka väike kohalejõudmine ja käevärinal logimine ning eksimine võis jätkuda... Ei, tegelikult saime kenasti välja hiilitud - 200 meetrit ees või taga! Otsisime oma stealth režiimil mobiili taamalt välja ja lahkusime. Aitäh.

Peale logimist jõudsin elusalt auto juurde tagasi. Ahsoo, mina ei pea tagurpidi kirjutama! Olles lugenud logisid kohtumistest kurjade inimestega, otsustasime auto parkida valgetest postidest kaugemale, nii ca kilomeetri kaugusele aardest. Tahtsin liikuda nagu eriüksuslane - täita ülesande ja mitte kellelegi vahele jääda. Tegelikult see osa õnnestus, aga eriüksuse juht oli pannud eelkoordinaadid lõplikust kohast 200m eemale. Sõjas oleks selline asi fataalne, geopeituses oli asi karm vaid säärtele. Kahju oli kaaslasest, kelle jaoks oli pingutus vägev. Peale pikka võsas rapsimist jõudsin 240m enne lõppu mingile teele. Rõõmustasin juba, et nüüd läheb vilet lastes lõpuni. Tuli välja, et tee kaugenes aardest nii ühte- kui teistpidi. Tuli sukelduda uuesti võssa. Sellest läbi jõudes oli aare juba päris lähedal ja maastik normaalne lõpuni. Väsimusastet näitab milline värisev logi sai raamatusse kirja (panen näidispildi). Tagasi tuli eriüksus mööda teed, korraks mingi maja juures võssa sukeldudes. Ülesanne sooritatud vaenlasele märkamatult. Tõeline eliitüksus!

Kord ühel sündmusel tuli see aare jutuks, pidi üsna lähedal olema. Siis oli aga väljas pime ja palju lund ning ei hakanud teadmata suunas seiklemist ette võtma. Täna oli hoopis teine tera. Kõik sujus kenasti ja leidsingi aarde. Logimine osutus parajaks katsumuseks.. lõpuks panin silmad kinni ja käsikaudu õnnestus logi täiesti loetavalt jäädvustada. Kurja maaomanikuga õnnestus minulgi kokku puutuda.. ja minu otsitav lennuki vrakk pidavat üldse kaugemal rabas olema ning siit poolt sellele ligi ei saavatki... huvitav :D Aarde ülesehitus igati lahe. Tänan peitmast.

Sõitsime kruusateelt kõrvale ja parkisime auto tee äärde kohe peale mingeid valgeid poste. Oleks edasi ka saanud, aga ilm oli ilus ja otsustasime jalutamise kasuks. Kõik sujus kenasti ning jõudsime probleemideta aardeni. Isegi nimed sain kuidagi kirja :)

Olles jõudnud mõnesaja meetrini autost, mööda kõnnitavat teed lähenemas ühte autot. Mõtlesime, et äkki on teised geopeiturid. Ei olnud, lähedal olevast majast pärit kuri naisterahvas hoopis. Ütles, et oleme eramaal, et seal ei tohi olla ja uuris, et mida me sealt otsime. Meie mugusõbralik vastus talle ei sobinud. Oli möödasõidul ka autonumbri jäädvustanud ja ähvardas lausa politseiga. Samas ühtegi keelavat silti polnud, isegi eramaa silti mitte. Ja ka eramaal võib ju liikuda. Seega kuna me mingit seadust polnud rikkunud, aga me jutt naisele midagi ei tähendanud, siis otsustasime lihtsalt selja pöörata, auto juurde kõndida ning minema sõita. Auto juurde jõudes nägime, et naine on enda sõiduki ümber pööranud ja liigub sellega meie suunas. Ei hakanud ära ootama, mis plaanid tal on, tagurdasin autoga tee pealt välja ja sõitsin minema. Praegu kodus vaatan, et aare ei asu mingi valemiga tema maa peal, ainult tee aardeni läheb sealt läbi.

Seega tee aardeni oli väga mõnus, peidik mõnusa nipiga, tagasitulek tegi aga meele natukene mõruks. Näen, et ka peitja ise on kurja pererahvaga kokku puutunud. Ehk on tõesti mõistlik kaaluda aarde mujale viimist?

Tagurpidi radadel olen ikka aeg-ajalt olnud. Asi hakkas eriliselt hasarti tekitama kui olin 5 km peale saanud. Kui tee hakkas väga väikseks minema ja logid on hirmuäratavatest pärismaalastest ära ehmatanud, siis tuleb parkida ning jätkada jala. Puhas lust kui numbrid päriselt ka vähenevad! Lõpp oli paras katsumas aga nime kirja sain. (372) Aitäh!

Ei saa öelda, et ei leidnud. Selleks peaks jõudma nullile lähemale kui 1.38 km. Olime seekord üsna järjepidevad ja jalutasime kokku ligi 3h ning 11.19 km. Tekkis ka uus mõte kustpoolt läheneda ja ehk peatselt saame seda proovima minna :)

Leitud :)

ai see oli kihvt! hea, et pere maasturit omab. tänud laheda aarde eest! :)

Jõudsime juba päris lähedale, nii 2,88 km jäi ainult seekord puudu.

Ligikaudne koordinaat sai juba ammu välja peilitud. Kui nüüd lõpuks georondiga selle lähedusse sattusin, siis otsustasin olukorra üle vaadata. Georont urises küll, aga viis ilusti minu arvutatud punkti, mis oli aardest vähem kui 100 meetri kaugusel. Vahva lahendusega logiraamat. Aitäh peitjale.

Mõtlesin, et kui lennuga läks nii nagu ta läks, siis äkki Tagurpidiga läheb paremini. Nope.

Kui nulli lähedusse jõudsin hakkas sadama. Kõvasti. Aga otsustasin, et kui ma seal juba olen, teen vähemalt katset pisut otsida. See polnud just eriti mõistlik. Süvenes vaid veendumus, et enne talve ma tagasi ei tule. Kui Lennu juurest sain endaga kaasa kuskil 10 põdrakärbest, siis siit sain 30+. Mingi hetk istus neid veel mu varrukal 6 tk. Brrrrr....

Vägagi nauditav lahenduskäik! Kunagi talvel tiirutasin ligi 700 m peale välja, aga lahti lükkamata rajal läbi põlvini lume ei viitsinud tookord sumada, jätsin külastuse suve peale. Nüüd pääses rooli taga palju lähemale, iseenesest oleks edasigi saanud, aga kuna märk keelas liikumise ATV-del, siis loomulikult ei läinud autoga laamendama, vaid jalastusin. Kurja valduri teemaga polnud enne kursiski, õnneks kedagi ei kohanud.

Kogu kohale sõitmise ülesanne oli juba väga lahe, aga lõpus ees ootav tuli veel eraldi toreda üllatusena. Eriti siis kui aardekarbi avasin :D Paar korda varemgi olen endale mõttes õlale patsutanud, et kunagi ammu geopeitusega alustades ühe üpris mõistliku strateegilise valiku tegin :P Tagasiteel ennast enam päris normaalsena ikkagi ei tundnud, rooli taha istudes tegin enne mootori käivitamist igaks juhuks lihtsa rutiinkontrolli - olles selle edukalt läbinud, võisin liiklusesse söösta :o)

Väga hea idee ja perfektne teostus nii mõistatusel kui ka lõpp-punktis. Asukoht samuti mitmes mõttes geniaalselt valitud, et põnevust ikka maksimaalselt jaguks. Suurim tänu aarde autorile, see on teenitult tugev aasta aarde kandidaadi materjal!

Käisin keerasin asja õigetpidi tagasi...peale mingit tormi oli see asi seal ikka vähe valesti, aga nüüd taas paigas. Aarde juurest ära tulles sattusime kokku kurja maaomanikuga, kes pole eriti rahul, et tema teid kasutatakse. Proovige siis võimalikult vara autost loobuda ja jala käimist ei saa takistada. Kuigi seal pole ka ühtegi silti, mis teada annaks, et pole lubatud ringi liikuda. V.a. siis jah juba väga aarde ligidal. Võibolla kolin aarde mujale mingi hetk ära. Õnneks ei otsita seda eriti palju, niiet ei tohiks ka väga suur probleem seal tulla.

Ah kui äge aare. Sellele aardele on lähenetud ikka mitut teed pidi ja alati ühes kohas hakkasid numbrid suureaks minema. Siis tegin väiksed arvutused ja sain koha teada. Täna koju sõites, otsustasin lõpus ära käia. Koht on tõesti ilus. Täiesti vanajumala seljataga. Lõpp on ka oma pealkirja väärt. Et seda aaret kätte saada, see oli omaette pingutus. Suured tänud peremehele ühe väga ägeda teostuse ja aarde eest. Sinu aardeid otsides on alati selline värin, et mida ägedat ma nüüd leian.

Mul on koordinaadid ammu välja arvutatud, aga millegipärast pole tee siit läbi läinud. Täna võtsin teekonna spetsiaalselt ette. Siim kasutas kaunist kevadist peatuskohta enese autos välja magamiseks ja mina asusin linnulennult 303 meetri kauguselt teele. Läbisin muidugi pikema maa ja lõpus tegin veel ebavajaliku sõõri, aga kohale ma jõudsin. Sellest sain kohe aru, et asi päris õige pole. Aga kuna logid upuvad kiirelt ohtrate NKT logide alla, siis mul polnud Piia-Peetri kohalkäigust aimugi. No ja ega midagi hullu olnudki. Eile sai kõvasti trenni tehtud, nüüd polnud logimisega probleemi. Alguses panin niisama logi kirja, siis mõtlesin veidi ja panin õigesti ka. Ja siis taaspeitsin aarde ning nautisin linnulaulu ja kevadet. Ilus oli olla. Aitäh!

Jälle targem ja parem inimene. Tänud