Torbiku

Drive-in rabas oli lausa väike parkimiskoht üsna topsiku lähedal. Oleks teadnud, oleks autoga otse treppi (loe: sohu) sõitnud. Aga kõndida oli siia ka kena. Topsik kuiv ja korras, aitäh peitjale.

See aare oli meil konkurentsitult päeva suurim vedamine. Aardekavas oli selle aarde järele märgitud 1.5km matk, kuid sattusime õigelt poolt (lõunast) lähenema, ühtki takistust ei kohanud ja parkisime 46m peale. Küll need drive-in rabad on ikka toredad. Kui aare logitud, ajasime preemiaks Kleonega juttu, keda polnudki ammu näinud. Oli väga tore kohtumine :)

Uus Pärnu külastus ja mõned aardepunktid ka loomulikult vaja ju läbi tuuritada. Täna tundus ilm sobiv ja nii oli. Sain kuiva jalaga käidud. Tänud, kõik on ok. ????????

Nagu Vello Nelikendkaks Facebookis reklaamis, on Pärnu kuulus oma drive-in raba poolest.
Vaatasime üle, logisime aarde. Vahva koht, aitäh!

Hommikune kiire külastus peale sulpsu jões. Tänud peitjale.

Seda täppi kaardil olen pikalt vaadanud ja edasi lükanud. Nüüd, päeva lõpetuseks, tegin väikese jalutuskäigu. Tänan.

Tegime väikese jalutuskäigu ja leidsime väga ruttu ka torbiku.Aitäh!

Vihmane geopäev Pärnus renditud jalgrattaga. Aitäh!

Jätsin auto Turba tn otsa ja asusin aarde poole kõmpima. Vasakult paistis ähvardav vihmapilv, kuid õnneks hakkas sadama siis, kui olin aarde jõudnud üles leida. Pugesin karbikesega veidi sügavamale männi varju. Nüüd ootangi, et sadu järgi jääks ja saaks suunduda uutele jahimaadele. Tänan rappa saatmast.

Torbiku aarde otsimist olen pidevalt edasi lükanud. Nüüd siis hakkab Pärnu aaretega kitsas kätte tulema ja täna oli see päev kui käisin torbikut otsimas ja leitud ta sai. Algas aga kõik kurjakuulutavalt, sest enamvähem kohale jõudes sai mul telefoni aku tühjaks ja peale akupanga taha panekut ei leidnud telefon enam internetti ja seega ei teadnud ma kust täpselt punkti otsida. Läksin siis ikkagi korra vaatama, sest mulle tundus, et rattaga seisma jäädes olin ma punktiga suht kohakutti, kuigi ma ei teadnud palju täpselt aardeni maad võis olla. Vaatasin siia ja sinna, sain jalad märjaks ja otsustasin loobuda. Sain rattaga kuskil 200 meetrit sõita, kui võrk hakkas jälle tööle, noh keerasin siis ratta ümber ja läksin tagasi. Tuli välja, et otsisin algul ka suht samast kohast aga probleemid internetiga ei lasknud keskenduda ja siis ta leidmata jäi.
Pärast tahtsin labi esimesi punkte ka ära teha, kuid jälle oli mingi koterman ja ei saanudki Labi sisse. Suur must pilv ka lähenes ja otsustasin koju ära minna. Teepeal hakkaski kergelt tibutama.
Tänud peitjatele Pärnu raba tutvustamast. Raba tänav ka kuskil siinkandis, nüüd raba ka nähtud.

Oleks vist liiga mage lugu siia kirja panna, kuidas me mullu juunis oma geomobiili aarde vahetusse lähedusse mutta ära uputasime, noh nii kesköö paiku, ja siis veel seda, kui palju te oleks nõus olnud oma auto puksiiriga välja sikutamise eest maksma (või oleksite te selle sinna jätnud?) või mis iganes.. Aga ma ei hakka, meenub hoopis imeline jaanimardikas öises soos ja see, et täna saabus kättemaksupäev.
Sai alistatud see karm kollane täpp ja kõik on jälle ilus.
Mis seisus on aga tee nüüd, aasta hiljem, võivad tublid geohuvilised ise kindlaks teha!
Tänud meie poolt!

Leitud. Lahe koht.

väga meeldis. Lahe koht, selline hea ja absurdne, et korralik tee läheb läbi raba. Jalgrattaga vurasin siia ning sai isegi täiesti tossuga võtta. Veetase on nii madalaks läinud lihtsalt, korralik kevadpõud ikkagi.

Kunagi ammu juba tahtsin seda võtta, uurisin omajagu aga siis ei suutnud uskuda, et kriips kaardil võiks tähistada päriselt ka teed. Ja kui aega peab planeerima, siis see siin kuidagi jäi alati välja lõpuks sellest, mida päeva jooksul jõuad teha. Jälle üks raba käidud. Aitäh!

Ilus ilm kutsus välja. Kuna see aare on kuidagi otsimata jäänud, seadsin sammud raba poole. Õnneks oli keegi täna juba siin liikunud, atv-ga? Igatahes oli teerada astumiseks olemas, muidu oleks vust asi pooleli jäänud, lumi pehme ja ulatus mulle peaaegu põlvini. Tegelikult teekonna lõpuosas sain sumbata ka, siin vajusin kohati küll päris põlvini lumme.. aga see osa polnud väga pikk, nii et Torbikuni ma jõudsin ja logi sai suht värskesse logiraamatusse kirja. Aitäh peitjale ja taastajale!

Leitud

Läksime omadega rappa. Heas mõttes. Ilus talvine loodus. Kerge leid.

Leitud,tänud peitjale.

Imeline, juba päikesetõusul, rappa läinud hommik! Sellised on minu lemmikud ;). Aardeni oli, tänase ilmaga, matkasaapaga lihtne minna. Aitäh peitjale!

Nooh, ei teagi kohe kust alustada. Tänase geopäeva viimane, aga kõige emotsioonirikkam aare. Algul panin auto Turba tänava poolsesse otsa ja vaatasin tee alguse üle. Mingi suurematsorti loik oli, aga tundus ilusti kõva põhjaga, nii et marssisin auto juurde tagasi ja hakkasin sõitma. Paar niisugust kahtlast kohta oli, aga mu neljaveoline ei teinud teist nägugi ja roomas neist ilusti läbi. Aarde kõrvale auto ära parkinud, võttis esialgu kukalt kratsima. Tee ja raba vahel laiutas ülimalt vesine kraavitaoline moodustis. Astusin ettevaatlikult edasi ja tundus, et saan ilusti läbi, kuid mingi hetk sulpsas vesi kummikusäärest sisse. Noh, mõni mõis, ennegi märgade jalgadega oldud. Aardeni jõudsin ilusti, logi kirja ja ots ringi. Võtsin suuna autole ja sulps, vasak jalg kadus kuhugi raba sügavustesse. Otse loomulikult lendasin ise selle ootamatu ühest jalast ilmajäämise peale kõhuli, või noh peaaegu kõhuli. Korjasin end siis ilusti taas kokku ja jälle see kraav. Aga oh õnne, keegi hea inimene oli oksaraokese jalgealuse kindlamaks muutmiseks üle kõige märjema koha pannud. Abiks ikka. Kahju, et aardele suunda võttes kohe auto juurest rappa ei sukeldunud, vaid otsisin omast arust parima koha. Oli ta jeee. Ja tegelikult nüüd alles põnevaks läks. Kuna ümberpööramisvõiamalust polnud ja lootus püsis, et ega see tee enam hullemaks ikka ei lähe, sõitsin edasi. Sa mu meie, see mis ees ootas vajaks värvikamat kirjeldust kui mina oskan anda. Igatahes mingi hetk oli mu geomobiil kaunikesti hädas, rattad vänderdasid igaüks ise suunas ja mingil hetkel vesi kees üle kapoti. Siis kihutas läbi pea mõte, et tsiisas küll, nüüd uputan auto ära. Aga ei õnnestunud, välja rabeles. Küll ta on mul ikka tublikene. Ma ikka arvan, et FP tuleb anda positiivse emotsiooni eest, siit ta tuleb. Väga posittivne , lõpp igatahes. Tänud peitjale väljakutse esitamise eest.

Varemleidjana taastasin aarde. Torbik jäi samaks aga nüüd on seal sees uus tihendiga veekindel karp milles uus logiraamat ja kõik muu vajalik.

Leidsin küll üles aga logida polnud võimalik, konteineri kate oli puruks. Torbik ise oli vett täis. Vajab välja vahetust.

Kuidagi õnnestus logida.

Peale Toivo hariduse feilimist tulin lohutusaarde järgi. Kapukad said küll märjaks, aga linnuke sai kirja. Aitäh teele raputet kuremarjade eest.

Tänud peitjale aarde eest!

Hetkel vist ikka autoga päriselt lõpuni seda teed sõita ei kannata. Igatahes meie ei riskinud. Juba alguses on muljetavaldav kraav, kuhu õnneks stange ei jäänudki, aga mõne madalama autoga kindlasti nii hästi poleks läinud. Auto jäi umbes 300 meetrit torbikust. Need 300 meetrit olid päris vesised ja kuiva koha otsimine. Õnneks tuli leid kiirelt ja aardega kõik korras. Tagasiteel tuli üks matkabuss vastu... kuidagi me üksteisest sel kitsal teel mööda saime, kuid lihtne see polnud. Huvitav kui kaugele nad julgesid minna?

Hetkel täiesti mõnus jalutuskäik.Aitäh!

Vedas, et kummikud kaasa haarasime, muidu oleks raskeks läinud. Aitäh!

Oli see vast seilamine mööda vett , raba ajab üle kohati vesi lausa põlvini , aga leitud paljajalu pastlad käes.
Tänud

Leitud, logitud, tänan!

Lumega oleks siin oluliselt kergem olnud. Vett ikka jagus nii tee peale kui aarderajale. Lompideületuseks oleks kõrged kummikud abiks olnud. Topsi jätsime taskulambi ja helkuri, ei võtnud midagi. Aitäh peitjale!