EKS: Vasalemma, Põllküla puhkebaas
Kirjeldus
Antud aare on Eesti Kalastajate Seltsi koostööprojekt geopeituritega kaitsmaks kudemispaiga otsinguil olevat kala.
Tegemist on lihtsa multiaardega Vasalemma jõe ääres endise Harju KEK-i rahvaspordi- ja puhkebaasi territooriumil. Multiaarde algpunktis asus Eesti Vabariigis tuntud suurärimehe J. Puhki suvekodu. Nõukaajal oli siin kultuurimaja ja raamatukogu. Hiljem omandas selle Harju KEK ja rajas siia oma puhke-ja spordikompleksi. Kompleks põles 1970-ndate lõpus. Praeguseks on kohalikud rajanud siia jõe äärde omamoodi terviseraja, mida mööda liikuma juhatab teid multiaare. Igas punktis on järgmise punkti koordinaadid ja vihje.
NB! Aardes on lisaks veekindlale märkmikule ka veekindel pastakas, mida palun aardest mitte eemaldada!
Võimalusel liigu jõe ääres rohkem ringi, kui aarde leidmiseks vajalik, sest niimoodi takistate röövpüüdjate võimalust kala kätte saada.
Vasalemma jõel on täielik kuderahu aastaringi Vanaveski tammist allavoolu. Kalade püügikeeluajad on leitavad SIIT . Lisainfot keeluaegadest ja kalastuskaartidest leiab SIIT. Püügikeelu perioodil on jões käimine keelatud, kuna see lõhub kudepesasid! Kui märkad ebaseaduslikku tegevust jõeveerel, helista palun 1313!
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
EKS kalakaitse vabatahtlikud on juba 5a tegutsenud igal sügisel erinevate lõhejõgede ääres, mille tulemusena on kalade arvukus iga aastaga paranenud. Hetkel on olukord juba niivõrd hea, et iga inimene, kes satub oktoobri keskpaigast kuni novembri lõpuni jõeveerele, võiks näha ka suuri lõhesid ja meriforelle. See, kuidas nad kuderändel ülesvoolu ronivad ja oma kudetoimetusi teevad on võimas vaatepilt. Paljud on kindlasti näinud Discovery-st "salmon run"-e, teadmata, et Eestis käib samasugune möll jõgedes sügiseti. See vaatepilt on aukartustäratav ning kui sinust 1-2m kaugusel toimetab 10-20kg lõhe on meeldejääv vaatepilt ja sedalaadi elamus, mida sa kunagi telekast ei saa. Kahjuks on ka väga palju pahatahtlike plaanidega inimesi, kes kasutavad ära olukorda, kus kala on jões ning ainuke motivaator tema peas on leida ideaalne kudepaik. Röövpüüdjate arusaam ja maailmavaade ei küündi kaugemale isiklikust kasust stiilis: "saaks marja ja kui saab rohkem, lähme müüme marja maha". Sellise mõttelaadi tulemusena kannatab loodus ja terved kalapopulatsioonid jäävad sündimata, kes tegelikult tulevikus võiks pakkuda meie lastele looduslikku punast kala Norra lõhe asemel.
Lõhed ja meriforellid on siirdekalad, kes sünnivad magedas jõevees, kuid suurema osa oma elust veedavad soolases merevees. Sügiseti siirdutakse kudema oma sünnijõgedesse, vajades selleks kruusast põhja. Eestis on teada kümmekond jõge, kus on võimalik lõhe kudemine, Tallinnale lähimad on Pirita ja Keila. Pirita jõgi on meie andmeil ainuke terves Euroopas, kus lõhed koevad pealinna territooriumil. Lõhe on siirdekala, kes võtab ette pikki rändeid, peale kudemisrände ka toitumisrändeid. Eestis sündinud lõhede ränded ulatuvad Poola ja Saksamaa rannikualadeni välja. Meriforell on paiksem ja meil sündinud kalad meres enamasti oma sünnijõest üle 50km kaugusele ei uju. Seega õnnelik kudemine jões annab rohkem kala merre ning kalamari on midagi hoopis olulisemat kui saiakate.
Miks geopeitus? Sest geopeituse mängijad on inimesed, kes kasutavad ära maailma parimat ravi- looduses ja värskes õhus viibimist. EKS välijuhid koos peitjatega on Teile valinud strateegiliselt head kohad, et saaksite näha kala ja kena loodust, rääkimata ainulaadsetest aaredepunktidest. Ainuüksi sealviibimisega takistate röövpüüdjate võimalust kala kätte saada. Mida rohkem on inimesi ja silmapaare, seda vähem röövpüüdjad julgevad toimetada
Last but not Least: EKS Geopeituse aarete sees on ka meened - puust geomündid. Need on kõik hooajalised ja neid on limiteeritud kogused 115 tk jõe kohta. Igal jõel on oma nimega geomünt, seega kollektsionääridele on pakkuda 5 unikaalset ja kordumatut münti.
Kui tundub, et aare käes ja kala ei näinud, võid vabalt võtta ühendust mõne välijuhiga, ning tõenäoliselt saab ta sind aidata, selleks saada e-mail valijuhid@kalastajateselts.ee ning sinuga võetakse ühendust. Samuti, kui on soovi tulla koos teiste toredate vabatahtlikega jõeveerele patrullima, et seista hea kalade ja meie oma looduse eest, siis täida siin väljad http://kalastajateselts.ee/Liitu-Kalakaitsega/ ning sinuga võetakse kindlasti ühendust edasiste juhistega.
Kui märkad ebaseaduslikku tegevust jõeveerel, helista palun 1313!
Kivi kotti ja jõeveerel näeme. EKS Kalakaitse Grupi Juht – Jüri Nurk
Seotud lingid:
Antud aare on Eesti Kalastajate Seltsi koostööprojekt geopeituritega kaitsmaks kudemispaiga otsinguil olevat kala.
Tegemist on lihtsa multiaardega Vasalemma jõe ääres endise Harju KEK-i rahvaspordi- ja puhkebaasi territooriumil. Multiaarde algpunktis asus Eesti Vabariigis tuntud suurärimehe J. Puhki suvekodu. Nõukaajal oli siin kultuurimaja ja raamatukogu. Hiljem omandas selle Harju KEK ja rajas siia oma puhke-ja spordikompleksi. Kompleks põles 1970-ndate lõpus. Praeguseks on kohalikud rajanud siia jõe äärde omamoodi terviseraja, mida mööda liikuma juhatab teid multiaare. Igas punktis on järgmise punkti koordinaadid ja vihje.
NB! Aardes on lisaks veekindlale märkmikule ka veekindel pastakas, mida palun aardest mitte eemaldada!
Võimalusel liigu jõe ääres rohkem ringi, kui aarde leidmiseks vajalik, sest niimoodi takistate röövpüüdjate võimalust kala kätte saada.
Vasalemma jõel on täielik kuderahu aastaringi Vanaveski tammist allavoolu. Kalade püügikeeluajad on leitavad SIIT . Lisainfot keeluaegadest ja kalastuskaartidest leiab SIIT. Püügikeelu perioodil on jões käimine keelatud, kuna see lõhub kudepesasid! Kui märkad ebaseaduslikku tegevust jõeveerel, helista palun 1313!
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
EKS kalakaitse vabatahtlikud on juba 5a tegutsenud igal sügisel erinevate lõhejõgede ääres, mille tulemusena on kalade arvukus iga aastaga paranenud. Hetkel on olukord juba niivõrd hea, et iga inimene, kes satub oktoobri keskpaigast kuni novembri lõpuni jõeveerele, võiks näha ka suuri lõhesid ja meriforelle. See, kuidas nad kuderändel ülesvoolu ronivad ja oma kudetoimetusi teevad on võimas vaatepilt. Paljud on kindlasti näinud Discovery-st "salmon run"-e, teadmata, et Eestis käib samasugune möll jõgedes sügiseti. See vaatepilt on aukartustäratav ning kui sinust 1-2m kaugusel toimetab 10-20kg lõhe on meeldejääv vaatepilt ja sedalaadi elamus, mida sa kunagi telekast ei saa. Kahjuks on ka väga palju pahatahtlike plaanidega inimesi, kes kasutavad ära olukorda, kus kala on jões ning ainuke motivaator tema peas on leida ideaalne kudepaik. Röövpüüdjate arusaam ja maailmavaade ei küündi kaugemale isiklikust kasust stiilis: "saaks marja ja kui saab rohkem, lähme müüme marja maha". Sellise mõttelaadi tulemusena kannatab loodus ja terved kalapopulatsioonid jäävad sündimata, kes tegelikult tulevikus võiks pakkuda meie lastele looduslikku punast kala Norra lõhe asemel.
Lõhed ja meriforellid on siirdekalad, kes sünnivad magedas jõevees, kuid suurema osa oma elust veedavad soolases merevees. Sügiseti siirdutakse kudema oma sünnijõgedesse, vajades selleks kruusast põhja. Eestis on teada kümmekond jõge, kus on võimalik lõhe kudemine, Tallinnale lähimad on Pirita ja Keila. Pirita jõgi on meie andmeil ainuke terves Euroopas, kus lõhed koevad pealinna territooriumil. Lõhe on siirdekala, kes võtab ette pikki rändeid, peale kudemisrände ka toitumisrändeid. Eestis sündinud lõhede ränded ulatuvad Poola ja Saksamaa rannikualadeni välja. Meriforell on paiksem ja meil sündinud kalad meres enamasti oma sünnijõest üle 50km kaugusele ei uju. Seega õnnelik kudemine jões annab rohkem kala merre ning kalamari on midagi hoopis olulisemat kui saiakate.
Miks geopeitus? Sest geopeituse mängijad on inimesed, kes kasutavad ära maailma parimat ravi- looduses ja värskes õhus viibimist. EKS välijuhid koos peitjatega on Teile valinud strateegiliselt head kohad, et saaksite näha kala ja kena loodust, rääkimata ainulaadsetest aaredepunktidest. Ainuüksi sealviibimisega takistate röövpüüdjate võimalust kala kätte saada. Mida rohkem on inimesi ja silmapaare, seda vähem röövpüüdjad julgevad toimetada
Last but not Least: EKS Geopeituse aarete sees on ka meened - puust geomündid. Need on kõik hooajalised ja neid on limiteeritud kogused 115 tk jõe kohta. Igal jõel on oma nimega geomünt, seega kollektsionääridele on pakkuda 5 unikaalset ja kordumatut münti.
Kui tundub, et aare käes ja kala ei näinud, võid vabalt võtta ühendust mõne välijuhiga, ning tõenäoliselt saab ta sind aidata, selleks saada e-mail valijuhid@kalastajateselts.ee ning sinuga võetakse ühendust. Samuti, kui on soovi tulla koos teiste toredate vabatahtlikega jõeveerele patrullima, et seista hea kalade ja meie oma looduse eest, siis täida siin väljad http://kalastajateselts.ee/Liitu-Kalakaitsega/ ning sinuga võetakse kindlasti ühendust edasiste juhistega.
Kui märkad ebaseaduslikku tegevust jõeveerel, helista palun 1313!
Kivi kotti ja jõeveerel näeme. EKS Kalakaitse Grupi Juht – Jüri Nurk
Seotud lingid:
Läheduses olevad aarded
Pildid
Logiteadete statistika
Logiteated
Teises punktis läks aega, lõpuks leidsime. Neljandas punktis õnn lõppes.
Tänud aarde eest!
Saime mõnusa matka.Aitäh!
Mul pole õrna aimugi, millal see kala siin kudeda tahab ja millal mitte, aga mina andsin oma tuntava panuse selle kuderahu tagamiseks. Lausa NELI korda marssisin siis jõeäärset rada pidi. Tegelikult kena rada sees, vesi vuliseb kõrval ja üldse ilus, aga tänasega said minu käigud siia küll otsa. Esimene kord tegelikult ei lähe eriti arvessegi, sest siis käisin õhtuhämaruses vaid esimeses punktis ja ühtlasi vaatasin mõistatuse tarvis need käsipuud üle. Teine kord logisin mõistatuse ja arvasin oma naiivsuses, et teen selle multi ka läbi. No tuustisin seal kuuses mis ma tuustisin, aga nägijaks ei saanud. Aga tore oli ikka. Kolmas kord jõudsin teatava abiga lõppu, aga nüüd olin seal pime. Vahtisin ja kompasin, aga ei miskit. Täna proovisin otse lõppu minna, aga nii kurjad märgid ees, et lausa lisaks sõitmisele ka käimine keelatud. No mida asja. Ei saanud keeldu eirata ka , üks tegelane jooksutas just oma koera, aga mul ju ka kutsa, poleks kuidagi neist märkamatult mööda saanud. Seega auto ots ringi ja juba tuttavasse parklasse tagasi. Ja jälle mööda jöe äärt minekut. Ja kõik kalade hüvanguks. Natuke enda omaks ka, sammud tuleb ju täis astuda ja logida tahaks ka.
Kui aus olla, siis oli see aardelaegas ikka tõeliselt suur ja väga hästi peidus. Polegi eriline häbiasi, kui teda esimese korraga ei leia, kuigi kõik teised vist leiavad. Aga ju ma eriline mitteleidja, tuleb leppida faktiga.
Tänud Erkole siia tõeliselt kaunisse ja mõnusasse kohta jalutuskäigule kutsumast, kalad kõik valvatud ja meie rõõmsad.
Algus oli paljutõotav. Lahke olemisega onu niitis muru. Hõikasin talle jõudu ja näitasin käega, et ma nüüd lähen siit niidetud lapist edasi jõe äärde. Tema vaid noogutas naeratades. Esimeses punktis läks kiiresti ja nagu paljud eelnevadki, takerdusin teise. Aga erinevalt enamusest eelnevatest sealt ma edasi ei saanudki. Lappasin küll selle vihjeobjekti pea okshaaval läbi, aga ei leidnud essugi. Siis lappasin veelkord ja lugesin logisid ja sügasin väheke kukalt. Kolmas pidi analoogne koht olema, nii et pean ikka jupi aega vist seda tahtejõudu kokku korjama enne kui uuele katsele lähen.
Täna võtsin lisa silmapaarid kaasa ja tops tuli ka nähtavale. See paik siin on minu jaoks paras nostalgia. Kunagi sai siin isaga Harju KEKi suvepäevadel mitmeid kordi käia. Sõpradega naersime, et see on aasta suursündmus ja isegi tähtsam kui oma sünnipäev. Olid ajad! Tänud meenutamast.
Väga mõnus jalutamine algusest lõpuni. Korralik rada ja ilusad vaated vulisevale jõele. Teises vahepunktis läks natuke aega aga tegelikult teisel tiirul ümber objekti hakkas otsitav silma. Ülejäänud punktid olid küll väga kiire leid ja korralik selge info edasiliikumiseks lihtsalt kättesaadav. Aardekast ilusti peidus ja väga heas korras. Aitäh toredale jalutuskäigule kutsumast!
Teises punktis poleerisin vihjepuud pool tundi, midagi leidmata. Tuli alla anda.
Üldiselt on aare kättesaadav ja vahepunktid olemas/taastatud. Rajale on tekkinud ühte kohta eramaa sildid. Konsulteerides kalakaitsest Jüri Nurgaga, ei tohiks seal liikumine keelatud olla. Aga soovitav on seal käia sügisel kalade kudemisperioodil, siis on vähemalt võimalik enda liikumist seal õigustada kalakaitse eesmärgiga.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Mõtlesime, et ilm on kuiv,veel on valge, teeme ära. Enamus vahepinktides läks kiirelt, viimases poleerisime päris kaua. Lõpuks asusime logisid lugema , leidsime ka peitja kommentaari, et eelviimane vahepunkt on olematu. Nüüd pidime kirve appi võtma. Õnneks oli peitja jätnud vihje otsitava kohta.
Hea meel, et selle tehtud saime
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Kui eelviimane vahepunkt on kadunud, siis oleks kena taastada või minimaalselt lisada sellekohane info vähemalt aardekirjeldusse. Ei peaks seda, et vahepunktist midagi leida ei olegi, teada saama jumal-teab-kui-kaugele logides surfamise kaudu.
Leitud, logitud, tänan!
Leitud. Teises punktis võttis aega ning olin loobumise äärel, kuid õnneks suutsin ikkagi leida. Edasi läks lihtsalt ning aarde leidmine samuti. Aitäh peitjale mõnusa matka eest!
Esimest korda sai seda aaret ründamas käidud mõned kuud tagasi. Arvasin millegi pärast, et tegu on tavalise aardega, aga kui esimesest punktist tuli välja järgmise punkti info, siis sain aru, et see tuleb pooleli jäta, sest aega nii pikaks teekonnaks ei jätku. Täna siis uuele katsele. Rada läks ludinal, kuni eelviimase punktini, kuhu ma siis jäingi poleerima. Lõpuks hakkasin kõnesid tegema eelnevatele ostiatele, aga ikka ei midagi, kuni sain vihje logisid lugeda ja siis tuli ka aare välja. Suured tänud toreda aarde eest.
Väga huvitav koht. Mingi punkt oli küll muutunud (ainult paremuse poole), kuid kuna Lauril oli varem leitud, siis saime õnneks edasi minna ning nimed kirja panna.
Aitäh!
Mitmeid kordi seda nillinud aga polnud veel mahti olnud lõpuni teha, seekord sai lõppu jalutatud ja nimi kirja pandud. Tänud aarde eest
Viimane vahepunkt enne lõppaaret on hävinud. Kuni taastamiseni võib lõppu "kirvetada" või küsida vajadusel minu käest. Lõppaare asub viimasest ehk viiendast (esimene punkt on nullis) vahepunktist 130 m kaugusel edelas loogilises kohas.
Leitud.
Miaga olime siin koos juba seda aaret poolteist aastat tagasi otsinud aga siis jäi teises punktis otsimine pooleli kuna väljas läks pimedaks ja lampe meil kaasas polnud. Nüüd jätkasime poolelijäänud kohast. Mõnus jalutuskäik jõe ääres möödus kiirelt ja peagi oli ka aare leitud.
Mõnus jalutuskäik mööda seda multi rada. Polegi kunagi varem sinna sattunud ja huvitav oli mööda jõge kulgeda. Ühes kohas oli vesi raja natuke keerulisemaks teinud, kuid tänud kõrval olevatele saetud puudele saime ikka kerge purde teha ja pääsesime piisavalt kuiva jalaga sellest üle. Lõpp oli täielik üllatus :) Enamus punkte tuli lihtsalt v.a. eelviimane ikka võttis väheke aega. Millegi pärast oli seal Elisal üpris korralik leviauk ja maaameti kaarti ei saanud ka abiks võtta, et äkki oleks teinud elu lihtsamaks. Läbi häda saime ikka info kätte ja saimegi lõppu minna vormistama :) Tänud!
Vasalemma kalakaitse aarded on millegipärast tundunud palju keerulisemad võrreldes teiste jõgede omadega samast seeriast, võttis aega siia jõudmine. Täna otsustasime ühele neist julgelt otsa vaadata. Auto juurest lahkudes tundus veel üsna valge, aga juba teises vahepunktis saime aru, et ilma korraliku lambita on keerulisevõitu, kuna algus läks siiski ludinal, lootsime naiivselt sama reipalt jätkata. Kolmandas vahepunktis jõudsime õelust kiruda, aga saime lõpuks siiski edasi. Lõpus, juba pimedas, tuhisesin mina hoogsalt konteinerist mööda, ise targutades, et siin on hea peidukoht, Tanel õnneks hoidis silmad lahti ning leidis otsitava. Koht oli huvitav ja jalutuskäik mõnus. Tänud peitjale.
Andis ikka jalutada ja tuuseldada. Kõige rohkem võttis aega kolmas punkt, üsna õel teine ja koordinaat ka polnud just kõige täpsem. Omajagu vürtsi lisas muidugi asjale ka see, et korralikud lambid olid kilomeetri kaugusel autos ja vahepeal oli pimedus maad võtnud. Aitäh peitjale
Lisasin uued Kalakaitse Seltsi puumündid. Tere tulemast jõe äärde loodust nautima ja kalu kaitsma!
Üks hea temaatiline video. Kuderahu massidesse! Link :)
Esimesse punkti jõudmine oli paras julgustükk. Püüdsime küll jõe ligi hoida, aga ikka sai vist läbi kellegi hoovi mindud. Märke õnneks ees ei olnud ja väga halvasti seetõttu ka ei tundnud. Kaupol oli esimene punkt juba varem leitud, aga ülejäänute juures saime ikka mõlemad oma panuse anda. Paaril korral käis küll lähenedes peast mõte läbi, et siit tuleb vist leiuta lahkuda. Õnneks hirmud olid asjatud ja leiud tulid endalegi üllatusena üsna kergelt. Samas sai paraleelselt ka jõel stabiilselt pilk peal hoitud. See vulises niisama hoogsalt, peale meie polnud siin hingelisti. Teekond oli mõnus kulgemine ja missioon sai selleks korraks lõpetatud. Tagasiteeks valisime vähe teise tee, aga see viis meid otse võssa. Märg olemine sai veel märjemaks ja taevastki keerati aina rohkem kraane lahti. Päeva esimese jope võis auto juurde jõudes välja vahetada.
Tänud.
Eelmine kord +20 kraadi ja "talveriietes", sääsed ümber pea otsides ei olnud tore. Täna aga läks kõik sujuvalt, kui välja jätta lõpust parklasse saamine. Panime otse läbi märja metsa/võsa. Lootsime küll otsemat ja kiiremat teed, aga tegelikult oleks mööda vana ja kindlat teed kiiremini saanud. Koht oli huvitav ja natuke nukker on neid pilte vaadata, mis kõik siin olnud on.
Kui esimene vahepunkt sai kiirelt läbitud, siis teises takerdusin kohe tükiks ajaks. Ei aidanud ka eelmisest punktist korjatud vihje. Olgem ausad, see on kõige kuulsam, ent samas enamasti kõige kasutum vihje Eesti geopeituses :D Ok, poole tunni pärast sain taas liikuma - Erko kaitseks tuleb öelda, et peidukoht oli pigem otsijasõbralik ning isegi mitte mingi nanosilt. Mõnevõrra heidutas järgmise punkti jaoks antud sama vihje :D Kuid tegelikult sujus edasine teekond juba üsna kenasti ja suhteliselt kiirelt. Mõnus teekond ja lõpu piirkond pakkus mulle mõndagi uut avastamiseks, polnud varem käinud, aitäh kutsumast!
