Friedrich Schiller (1759-1805) oli silmapaistvamaid saksa poeete ja draamakirjanikke, kelle "Ood rõõmule" on tänapäeval saanud ühendatud Euroopa hümniks. Meloodia pärineb Ludwig van Beethoveni 1823. aastal loodud 9. sümfooniast. Schiller ülistas oma teostes vabadust ja Inimese parimaid omadusi, mõistis hukka türanniat ja alatust, mis on talle toonud koguni «inimkonna õilsa advokaadi» hüüdnime. Schilleri-vaimustust Baltimaades märgib see, et kui poeedi sünnimaal püstitati esimene mälestussammas talle 1830. aastal, siis Eestis oli selleks ajaks jõutud neid püstitada juba kaks. 1805. Helmes ja 1813. aastal Puhtu mõisapargis.
Soovituslik parkla: N58 33.803' E023 32.924'
NB! NULLIS ASUVAT KIVIST VUNDAMENTI EI OLE VAJA ÜMBER LADUDA!
Aare asub looduskaitsealal, kuid aarde juures liikumispiiranguid ei ole.
Friedrich Schiller (1759-1805) oli silmapaistvamaid saksa poeete ja draamakirjanikke, kelle "Ood rõõmule" on tänapäeval saanud ühendatud Euroopa hümniks. Meloodia pärineb Ludwig van Beethoveni 1823. aastal loodud 9. sümfooniast. Schiller ülistas oma teostes vabadust ja Inimese parimaid omadusi, mõistis hukka türanniat ja alatust, mis on talle toonud koguni «inimkonna õilsa advokaadi» hüüdnime. Schilleri-vaimustust Baltimaades märgib see, et kui poeedi sünnimaal püstitati esimene mälestussammas talle 1830. aastal, siis Eestis oli selleks ajaks jõutud neid püstitada juba kaks. 1805. Helmes ja 1813. aastal Puhtu mõisapargis.
Soovituslik parkla: N58 33.803' E023 32.924'
NB! NULLIS ASUVAT KIVIST VUNDAMENTI EI OLE VAJA ÜMBER LADUDA!
Aare asub looduskaitsealal, kuid aarde juures liikumispiiranguid ei ole.
Laura treavad silmad tabasid kiirelt
Rõõm, et õnnestus aare üles leida :)
Mõnus looduses kulgemine-olemine. Täname!
Leitud.
Leitud
Leitud
Hakkas juba mitteleiuks muutuma, mõttes vägisõnu leidma, õnneks geojumal halastas.
Eks Läänemaa on mulle alati olnud suhteliselt tundmatu, aga siia ei oleks kindlasti ilma aardeta sattunud. Sildid natuke selgitasid asukohta, kuid praeguseks oli kohati sürr tunne sellisest kohast monument leida. Aitäh!
Siiani tundub uskumatu, et selline mälestusmärk justkui eikusagile pandud on. Matka ajal oli meile truuks õukonnaks parv satikaid, kes miskipärast end intensiivselt meite külge proovisid pookida. Oh seda oodi rõõmule, kui aare leitud sai ja tagasi autoni jõudsime.
Väga huvitav koht kuhu muidu ei teakski tulla. Vaatasime ka linnuvaatluse torni üle. Teostus suurepärane. Tänud!
Jätsin auto parklasse ja tegin väikese jalutuskäigu. Kohapeal läks ikka natuke aega kuna kamuflaaž oli väga tõetruu. Tänan.
Hämarpimedas ei leidnud.
Saarelt tulles on hea kohe kolonnist maha keerata ja rahuliku rütmi juurde naasta. Õhtupäike, loksuvad lained aardeni kostmas. Puhtulaid on alati imeline! Aarde teostus väga äge, pool-looduslik kooslus :) Aitäh peitjale, ood rõõmule!
Imeilus koht ja peidetud oli ka vahvalt ei hakanud kohe silma.
Külastanud linnuvaatlejat, tulime ka oodi rõõmule vaatama. Imetore jalutamine karulaugu hõngulises metsas. Iga natukese maa tagant tuli vastu kotikesi selja taha peitvaid inimesi. Sildid olid küll väljas palvega lilli mitte noppida vaid metsaaslust säästa, kuid karulaugu korjajatele ei ühtegi manitsevat sõna. Imeilus päikeseline ilm koos tärkava loodusega oli täpselt see, mida puhkuseks üks inimeseloom vajab. Aare ise oli ka vahva. Mu mugust sõbranna juhtis kohe tähelepanu "sellele kahtlasele kohale", mis varjaski aaret. Igati tore teostus, meile meeldis.
Leitud, logitud, tänan!
Põnev koht ja tore aare. Tänud ja tervitused!
Vau, milline poolsaar! Käisin ära tamme juures, nuusutasin metsa omapärast lõhna ning vaatlesin hoopis teistsugust taimestikku, imetlesin ausammast ning otsisin tükk aega aaret, käisin torni ja maja juures ning pildistasin kõikvõimalikke ausambaid. Kokkuvõttes oli väga äge matk ja uue paigaga tutvumine. Suur tänu!
Kui olin linnuvaatleja juures pikalt kuuma suvepäeva nautima, otsustasin lõpuks edasi liikuda. Kuna tõeliselt naudin Eestimaa 30 kraadiseid päikeselisi päevi, siis oli algul kerge pettumus, et siin tuleb kõrgete puude vahel vilus jalutada;) Tegelikult oli aga väga tore väike matk, esialgu pani muigama, et keset metsa on suunaviidad "mänd" ja "tamm", aga nendega tutvuma minnes oli pilt selge, sellised uhked puud tasub viidastada küll :).
Infotahvel väitis, et Puhtulaid olevat Läänemaa ja võib-olla kogu Eesti kõige looduskaunim paik. Kas nii on, eks otsustab igaüks ise, ilmselt kauneima paiga osas on igaühel oma arvamus. Tore koht igal juhul. Aare paljastas end ruttu, saingi ümbrusega pikemalt tutvuda, jalutasin mere ääres, istusin ja nautisin tükk aega, lõpuks võtsin suuna tagasi parkla poole.
Aitäh! Mõnus jalutuskäik.
Auto termomeeter näitas 32 soojakraadi. Lootus oli, et tee aardeni paikneb metsas. Nii ka oli. Päris päikese käes poleks tahtnud jalutada. Peidik on jah veidi väsinud.
Tänud aarde eest
Leitud üsna kiirelt. Peidik hakkab vist oma algupärast hiilgust kaotama, mis teeb leidmise lihtsamaks. Pärast käisin torni juures ka, kuid paistab, et keegi on sellelt redeli ära varastanud. See on küll inetu tegu.
Leitud ja tänud
Teel ausamba poole tuli meile vastu üks mugu noore koeraga -see tahtis meid surnuks limpsida - ometi nägi kedagi selles pea inimtühjas kohas. Õnneks pääsesime. Aarde juurde keerasime loomulikult meile omaselt esimesel võimalusel kohe metsa, kuigi oli ju arvata, et saab rada mööda ka - eks tagasi tulime seda mööda. Siis nägime ka infotahvlit. Päris huvitav lugemine sellest, mis siin kunagi on olnud. Vaatasime üle ka võimsa Puhtu tamme. Männi juurde küll ei jõudnud. Aare on toreda lahendusega, midagi analoogset oleme korra ka enne näinud, vahva. Aitäh aarde eest ja siia kutsumast!
Leitud. Hästi tehtud. Aitäh :)
Leitud.Tänud aarde eest.
Leitud, logitud.
Parkisime Maaülikooli suletud aia taha teise auto juurde ja mõtlesime kas hakkame sealt jalgsi edasi minema ja kas üldse tohib minna. Ilm kiskus ka pilviseks. Eemal, suletud territooriumil paistis olevat teadetetahvel, mis justkui viitaks, et sinna võib minna aga me ikka kõhklesime. Territooriumilt väljunud mees aga ütles, et minge-minge, seal käiakse kogu aeg ning jalgsi võib minna küll. Paarsada meetrit enne aaret hakkaski sadama aga see oli isegi hea, sest leevendas seda tapvat kuumust. Schilleri ausamba nägime ära, aaret aga ei leidnud ja kahjuks jäi ka vaatetornis käimata kuna teele tagasi jõudes hakkas müristama ja vihm tugevnes veelgi. Autosse jõudes olid riided küll läbimärjad aga vähemalt polnud enam palav :)
Teekond selle aarde juurde osutus vajalikust pikemaks, kuid kenal suveõhtul ju rõõm kõndimisest. Nimelt kõigepealt käisin valel pool lahesoppi maaninal eemalt vaatamas, et jah teisele poole vaja saada. Maaülikooli territooriumile oli aed ja keelumärk ees. Kaardilugemisega on mul nagu on, et ei ole seda oskust. Sõitsin tagasi, vaatasin kaartija ei saanud aru, kust ma peaksin minema kuni lõpuks üks kõndija selgitas, et sealt Maaülikooi territooriumi keelumärgi juurest saab jalgsi edasi küll. Nii et tagasi ja ennäe, nüüd märkasin ka avatud jalgväravat! Edasi oli kena jalutuskäik Puhtulaiul. Kui sinna satute, käige ära ka Puhtulaiu tipul, seal on kena vaade ja mälestusmärk Kumarile ning linnutorn. Schilleri mälestusmärk sai ka leitud, aaret aga ei paistnud. Uurisin veel paari lähedalasuva puu ümbrust, aga sääsed hakkasid liiga tegema ja helistasin abi saamiseks tütrele, kes andis suuna, kuhu vaadata. Edasi läks üsna lihtsalt, aga väga tore peidik ikkagi. Aitäh peitjale!
Hea meel, et see üks päeva pikemaid jalutuskäike sel palaval päeval leidis aset just sellises varjulises metsatukas. Kannatas isegi olla. Aeg on küll siin seda aardekest korralikult räsinud, kuid samas ei midagi hullu, küll ta veel kestab.
Tänud.
Imeline jalutuskàik. Tore peidukas! Aitàh!
Leitud, logitud, aitäh!