Kuidas uut aaret peita?

Uute aarete kvaliteedi tagamiseks peab olema aarde peitja varem geopeitusega tegelenud ja leidnud ning loginud geopeitus.ee lehel enne oma esimese aarde peitmist vähemalt 25 aaret. Ainult kogemus annab peitmisel aimu, missugused on aarde jaoks head või halvad asukohad, peidupaigad, konteinerid ja peitmisviisid. Selleks, et sinu peidetud aarded kaua kestaks, rüüstatud ei saaks ja ka lihtsalt teistele mängijatele otsimis- ja leidmisrõõmu pakuks, soovitame sul enne peitmist mõned aarded leida ja nendest järeldused teha. Õpime me ju kõik enne käima ja alles seejärel lendama

Erandid on võimalikud, kuid ainult väga mõjuvatel põhjustel. Sellisel juhul tuleb oma mõjuvatest põhjustest kirjutada administraator Märdile [mart].

Sarnaselt kinnisvara soetamisele on ka uue aarde peitmisel kõige olulisem sobiva asukoha leidmine. Siinkohal toome välja mõningad asjaolud, mida peidupaiga valikul arvestama peab.

• Kui lihtne on aardeni jõuda? Kui aare on peidetud maanteest vaid mõne meetri kaugusele, keset avalikku linnaparki või -tänavat, on üsnagi suur võimalus, et keegi selle (juhuslikult) üles leiab ja rüüstab või nt tänavapuhastaja teadmatusest minema viskab. Soovitav on leida aardele selline asukoht, kuhu jõudmiseks on vaja veidi vaeva näha - kasvõi pisut jalutada, piiluda või käega kobada.

• Kas aaret on lihtne leida või ka juhuslikult avastada? Kui aare asub liiga nähtavas kohas või on peidetud teedele või matkaradadele liiga lähedale, siis on samuti suur võimalus, et keegi sellele lihtsalt otsa komistab. Samas ei tasu peitmisega ka üle pingutada, eriti mittekäidavates kohtades. Peidukohta valides on hea teada:
  • kui läheduses vedeleb taarat, süstlaid, muud prügi või on seal omavoliline lõkkease, võid olla kindel, et see koht on tihti „asustatud“ ega sobi heale aardele.
  • kui sinna on võimalik ja mugav prügi toppida - asustatud kohtades olevad seina- ja müüripraod, käsipuu otsad ja muud käeulatuses olevad pilud - ei ole see aardele hea peidukoht.
  • kui seal käivad lapsed-noored mängimas-hängimas, on neil tihti kombeks kõikjale ronida, piiluda ja käsi toppida ning nad leiavad tihtipeale ka ebavajalikke asju - aardeid - juhuslikult üles ja jällegi võib see aarde olemasolule hävitavalt mõjuda.
  • kui peidukohast võib koristaja kasvõi vahel üle käia, võib ta aarde prahi pähe või teadmatusest minema visata.
  • püüa ette kujutada kõiki nelja aastaaega: kas kevadel-sügisel võib aare vee alla jääda või vesi selle ära uhtuda; kas suvel kasvavad siin rohked väädid, nõgesed vm ebameeldivat; kas talvel võib siin libedusest ohtlik olla või aare või maskeering kinni jäätuda (kõik on reaalsed näited).

• Aarde peitmise juures kontrolli, et aarde konteiner oma peidukohas kindlalt püsib ja välja ei kuku, uju ega hõlju.
• Ega aarde peidukoht asu eramaal? Taolisel juhul peab kindlasti küsima maaomanikult peitmiseks nõusolekut, selgitades talle ühtlasi mida taoline tegevus endaga kaasa võib tuua - nii öösel kui päeval peidukoha suunas mõtliku sammuga liikuvaid isikuid, kes vaheldumisi vaatavad ühes käes hoitavat seadet, teises käes olevaid pabereid ja pobisevad arusaamatult minutitest ja asimuutidest
• Kui aarde asukoht on ajalise liikumispiiranguga paigas - näiteks mõned sood, rabad, väikesaared, kaitsealad vm - või aardeni jõudmiseks läbitakse tõenäoliselt piiranguala, peab aarde omanik piirangud ka aarde kirjeldusse märkima. Soovitav on lisada silt „liikumispiirang“. Aarde omanik peab ka tagama, et veebilehel selline aare piirangu perioodil ajutiselt kättesaamatu on.
• Ega aarde peidukoht asu mõne muinsuskaitseobjekti vahetus läheduses? Reeglina ei suhtuta taoliste objektide juures eriti tervitatavalt isikutesse, kes kangutavad lossiseinast lahtiseid kive, piiluvad hauaplaatide alla või laovad kivimüüri oma suva järgi ümber. Vältigem taolisi olukordasid juba eos!
• Aarde peidukoht või peitmisviis ei tohi sundida või kutsuda loodust, rajatisi-hooneid või muud ümbritsevat kahjustama!
• Aarde peidukoht ei tohi olla ka otsijatele ohtlik - näiteks voolu all olev elektrikapp, varisev hoone, kõrge müüri tipp, klaasikildude ja süstalde lähedus vms. Kui aarde läheduses on ilmselgelt mittemärgatavaid ohuallikaid, mis on aarde petjale teada või millele otsijad tähelepanu juhivad, tuleb aarde omanikul vastav hoiatus kirjeldusse lisada.
• Uut aaret või aarde füüsilist vahepunkti (nii konteinerit kui peitja poolt lisatud infot nt. kleebise vm tähistuse kujul) ei tohi peita olemasolevale aardele või multi-/mõistatusaarde füüsilisele vahepunktile lähemale kui 160 meetrit. Reegel ei kehti sama multi- või mõistatusaarde vahepunktide kohta või objektidele, mida peitja pole ise lisanud/muutnud (nt aastaarv ehitisel, loendatavad objektid vms). Piirang ei kehti ka asukohata, sündmus-, virtuaalsete ja veebikaamera-aarete kohta - neile võib „päris“ aardeid ka lähemale peita. 160 meetri reegel aitab välistada, et juhuslikult leitakse ja logitakse hoopis teine aare ning ka seda, et kitsas piirkond aaretega üleküllastatakse. Reeglile võib (aga ei pea) administraator väga mõjuval põhjusel erandi teha.
• Multi-aarde vahepunktid ei tohi asuda nullist või teineteisest kaugemal kui 2 km, kui selleks pole väga mõjuvat põhjust. Põhjendatud vajadusel peab see asjaolu aarde kirjelduses ära märgitud olema - näiteks „aarde kolmanda ja neljanda vahepunkti omavaheline kaugus jääb piiridesse 15-20 km.“
• Mõistatusaarde nullpunkt peab asuma samas maakonnas. Soovitav on see sättida mõnda veekogusse, et otsijatel oleks kohe selge, et nulli pole mõtet otsima minnagi. Mõned mängijad otsivad vahel aardeid kirjeldust lugemata ega teagi, et tegu on mõistatusaardega - null selgelt ebaloogilises säästab nende vaeva ja aega. Kui aarde kontseptsiooni jaoks on hädavajalik, võib nullpunkt asuda ka mujal, ent siiski sellises asukohas, kuhu ka kohale minnes aaret otsida tundub ilmselgelt ebaloogiline. Kui mõistatusaarde nullpunkt asub mõistatuse kontseptsiooni tõttu Harjumal, Tartumaal või Pärnumaal, aare ise aga Tallinnas, Tartus või Pärnus (või vastupidi), tuleb valida asukohas ikkagi linn e. lõppaarde asukoht.
• Vahe multi- ja mõistatusaaretel. Kuna aardetüüpi multi-mõistatusaare ametlikult pole, siis kui järgmise punkti või lõpp-aarde asukoht pole üheselt määratletud, on see mõistatusaare. Kui aare sisaldab kasvõi ühes punktis mingitki mõistatust, on see mõistatusaare. Kui tekib kahtlus, kas tegu on multi- või mõistatusaardega, on tegu mõistatusaardega. Kui tegu on nö. seikleja-tüüpi ja/või mitmest punktist koosneva multi-mõistatusaardega, on soovitav see ka aarde kirjeldusse lisada.
• Sündmusaarded tuleb ette teatada vähemalt kaks nädalat enne sündmuse toimumist. Sündmusaarde kirjeldus peab sisaldama ajavahemikku, mil logiraamat kättesaadav on.
• Kui tegu on raskesti ligipääsetava asukohaga - näiteks ümberringi on eramaad-teed, raba, soo või ees ootab muidu pikk jalgsimatk - on aarde kirjeldusse soovitatav märkida sõiduvahendi parkimiseks mõeldud asukoha koordinaadid.

• Aarde koostamisel on vaieldamatult kõige olulisemaks komponendiks aarde konteiner. Konteinerile pole palju nõudmisi, piisab et see on vee- ja lumekindel. Traditsiooniliselt on konteineriks kasutatud plastmassist tugevamaid säilituskarpe. Erinevate võimaluste hulk on aga piiramatu - klaaspurgid, kuivainekarbid, kanistrid, sigaritoosid jne. Peamine, nagu öeldud, et niiskus ligi ei pääseks.
• Olenemata konteineri tüübist või materjalist tuleb see väliselt korralikult märgistada (v.a. ainult nano-aarded), et mõni juhuleidja aru saaks, mille ta leidnud on. Enamasti viidatakse konteineritel geocaching.com ja geopeitus.ee veebilehtedele, lisatakse aarde nimi ja koordinaadid - ehk siis mida rohkem infot, seda parem. Lisaks välisele markeeringule peab ka aarde sees olema (http://www.geopeitus.ee/stuff/aardejuhend_EST_ENG.pdf) mängu tutvustav tekst ehk geopeituse juhend.
• Aare peab sisaldama vähemalt nelja füüsilist eset: sobiv konteiner, geopeituse juhend (v.a. nano-aardes), sobiv logiraamat ja sobiv kirjutusvahend (v.a. nano-aardes ja ka siis peab kirjutusvahendi asukoht või selle puudumine aarde kirjelduses märgitud olema). Logiraamatuks soovitame valida mõne aardesse mahtuva märkmiku, kuid ka siin puuduvad otsesed reeglid - peamine, et logide kirjutamiseks piisavalt vaba pinda oleks ning üldiste eetikanormidega vastuollu ei mindaks. Kirjutusvahendi valikul tasub meie kliimavööndis eelistada pliiatsit pastakale, mis külmakraadidega töökõlbmatuks muutuda võib. Pliiatsi olemasolul lisa aardesse kindlasti ka teritaja.
• Nüüd kõige huvitavam osa - aarde sisu! Kõikvõimalikud lelud, meened, vidinad jmt - kuid pane aardesse siiski vaid sellised asju, mille leidmise üle sul endalgi hea meel oleks. Aare pole prügikast! Samuti ära pane aardesse maiustusi ega toiduaineid (loomadel on märksa parem haistmismeel kui geopeituritel , selliseid asju, mida lapsed leida ei tohiks (alkohol, tubakatooted, alla 18a keelatud temaatika) ja vedelikke (laetud veepüstolid, mullitajad vms) või muidu ohtlikke esemeid (žiletid, terad, nõelad vms).

• Uue aarde avaldamiseks kodulehel geopeitus.ee täida vorm http://www.geopeitus.ee/?p=460 ja rahvusvahelisel geocaching.com kodulehel vorm http://www.geocaching.com/hide/report.aspx Mõlemal juhul on vajalik eelnevalt sisse logida. Aarde avaldamine ka kodulehel geocaching.com on vajalik, et travelbugid ja geomündid saaksid korrektselt logitud. Kui peitja ei soovi aaret ise geocaching.com lehele üles riputada või ei tee seda geopeitus.ee lehega samaaegselt, võivad teda aidata teised vabatahtlikud kasutajad, kes aarde kasutajanime www.geopeitus,ee all geocaching.com lehele üles riputavad. NB! Kui peitja ei soovi oma aaret ise rahvusvahelisel kodulehel avaldada, palume sellest juba aaret peites geopeitus.ee administraatorile [Mart] koheselt märku anda!
• Aarde peidupaiga ja maastiku raskusastmete hindamiseks lähtu aarde raskusastme hindamise juhendist.
• Aarde kirjeldus olev info peab sisaldama kõike aarde leidmiseks hädavajalikku. Aarde vihje olgu vaid leidmist lihtsustav - selle lugemine ei pea olema aarde leidmiseks kohustuslik. Veel vähem peaks aarde leidmiseks lugema varasemate leidjate logisid, mis siis, et need võivad tihti aardeleidu oluliselt lihtsustada (vahel ka vastupidi). Aarde vihje olgu võimalikult lühikene, et selle vajadusel paberil dešifreerimine poleks aeganõudev.
• Pärast uue aarde vormi täitmist edastatakse aare enne avaldamist administraatoritele ülevaatamiseks. Siintoodud tingimuste täitmisel avaldab Märt [mart] või Enn [enn] aarde reeglina 48 tunni jooksul või saadavad sulle täpsustavaid küsimusi/soovitusi geopeitus.ee postkasti. Kui oled küsimustele ammendavalt vastanud ja/või vajalikud muudatused sisse viinud, avaldatakse aare. Rahvusvahelisel lehel Geocaching.com avaldatakse aare sealsete moderaatorite poolt üldjuhul sama kiiresti ja sa saad sellest e-kirja teel teada. Suhtlus geocaching.com moderaatoritega toimub inglise keeles.

• Kui oled kord aarde peitnud, on sinu kohus seda edaspidi ka hooldada, külastades aaret piisavalt tihti - veendumaks, et konteiner on terve ja aare kuiv ning logiraamatus veel vaba lehepinda. Samuti pööra kindlasti tähelepanu logiteadetes märgitavatele teadetele aarde seisukorra kohta ning toimi vastavalt.
• Kui sa peaksid kunagi loobuma oma aarde hooldamisest või üldse geopeitusega tegelemisest, võib tekkida vajadus, et sinu aare adopteeritakse mõne aktiivsema kasutaja poolt, kes saab aarde uueks haldajaks. Soovitatav on, et sa sellisel juhul ise taotled aarde adopteerimist mõnele aktiivsele geopeiturile.
• **Kui aare on muudetud ajutiselt kättesaamatuks ja seda ühe aasta jooksul ei taastata, kuulub aare arhiveerimisele. Ikka selleks, et vabastada asukoht uuele aardele ja et motiveerida aardeomanikke oma aardeid taastama. Soovi ja sobivuse korral saab ka arhiveeritud aardeid taastada ja taasavada. Selleks peaks aga kindlasti algse aarde idee, peidukoht ja teostus võimalikult palju originaalilähedasena säilima. Arhiveeritud aaret saab taasavada administraator Märt [mart].

Teksti koostas: Katsulas. Märdi mõtetega täiendas: Speedy