1976: Citius, Altius, Fortius

See on üks tore aare. Kena teostus ja väike võsas roitamise võimalus väärivad kiitust. Kuiv ja korras, aitäh peitjale.

Leida rabametsas üles kasepuu, tekitas minus teatud eelarvamuse. Sai leitud. Ülesanne oli tore ja lõpus sai ka käidud. Mulle meeldis.

Viimane vahepeatus enne pannkooke. Vaatasin küll kaardilt, et tuleb veits metsas rassida aga ei osanud ette aimata, et see võsa nii tihe on. Andis ikka läbi pugeda sealt aga kohale lõpuks jõudsime. Kast tuli lõpuks lihtsalt lume alt välja. Mingi pesa moodi koht seal küll oli aga liiga väike, et aaret mahutada, seega peitsime samamoodi tagasi nagu leidsime.
Karbis olev meene oli kahjuks küll katki aga muus mõttes oli kõik korras. Tänan.

Vahepunkt sai paika juba ammu ammu, aga polnud sobivat hetke siit läbi põikamiseks. Tänane päev sobis ideaalselt, vaid loetud tunnid vaba aega, millega kaugele ei jõua, aga natukeseks liikumiseks paras. Raba on ikka kummaline koht. Nädalaid on sadanud, aga tema muudkui mahutab endasse kogu selle pakutava vedeliku ja praegu saab jumala kuiva jalaga siin kulgeda. Kohale jõudes võttis see kullane sära esiotsa vaat et pimedaks (hea, et päikest ei paistnud, siis oleks see sära kordades veel äkilisem olnud), aga tasapisi siiski lõpu koordinaadid välja koorusid. Vahepunkti ja lõpu vahel oli üllatuslikult täitsa raja moodi rada, mis kuskiltmaalt küll kaunikesti vaevumärgatavaks kahanes, aga abiks ikka. Nii suurte kastide leidmine õnneks probleeme ei tekita, nii et nimi kirja ja saigi edasi kulgeda. Tänud peitjale mõistatuse ja aarde eest.

Täna siis tulime kahe mehega aaret vallutama, kaks pead on ikka kaks pead. Kuigi mulle tundub, et Joosepile see võsas ragistamine väga ei meeldinud. Õnneks osa teekonnast oli hea rada, aga teine osa oli rada, aga vist mitte inemestele mõeldud. Aare oli igati väärt avastamist. Väga suured tänud.

No ma ei tea. Ragistasin kohale. Lugeda oskan. Arvutada oskan. Aga vist kaotasin mõistuse kuhugi võsa vahele ära.

Päevasel ajal ilusa talveilmaga on kogu teekond ilusti läbitav.
Aitäh aarde eest!

Kuna üks sinine lõust sai juba ilusaks, mõtlesin ka sellele uue võimaluse anda. Teisel katsel vahepunktis. Seekord oli lihtsam siia tulla, koera polnud kaasas :) Äge vahepunkt, õnneks siin aju rehkendas kohe ära. Lõpp muidugi norm võsa, tagasitee leidsin õnneks lihtsama. Tänud :)

Ei saa öelda, et oleks aastajaale vastavat eeltööd teinud. Ühel hetkel mõtlesin, et ah läheks lihtsalt otse ja nii tegimegi. Selle tulemusena sain selja märjaks ja koerad said korralikult sumbata. Seda, et "lumega_raske" silt on juures, märkasin kui telefon näitas aarde kauguseks 6 meetrit. Õnneks oli rasket lund vähe. Aitäh! EVEJ

Niivõrd ilus ilm oli eile, olime rõõmuga nõus, kui jalutama kutsuti. Alguses läksime pontoonrada ja vaatetorni vaatama, siis ma nägin, et üks lahendatud aare ka seal kuskil. Rapsisime mööda metsa, kuniks leidsime täiesti korraliku raja ja ka aarde. Päris vahva tükk, aitäh põhjuse eest veidi matkata.

Rabas jalutades avastasime, et seal on üks koht mis vajaks külastust. C oli omale koordinaadi salvestanud. Ma nüüd kodus logi kirjutades vaatan, et vastus on käes kuid andmed edasi püüdlemiseks sisestamata jäänud. Olime just punase raja lõpetanud kui ründasime uuesti suvalisest kohast rabametsa. Ragistasime metsas veidi kuni jõudsime rajale. Rada läks soovitud suunas kuni kopra tegutsemise alani. C koordinaat oli täpne. Leidsime kena asjakese. Ragistasime veidi ajusid. Tulemus sai rahuldav. Nüüd otsustasime kasutada rajakest ja siis veel teist rajakest ning olimegi endale üllatuseks jõudnud aardeni. Kõik oli igalpool kenasti korras. Kaasa haarasin igavleva ränduri. Aitähh!

Leitud, tänud toreda mõistatuse eest. GK ei kiitnud tulemust heaks aga aare oli õnneks seal ikkagi olemas.

Seekord oli aare lahti sulanud.
Tänud aarde eest.

Alguse susserdasin kodus valmis. Kunagi talvel käisime Merlega vahepunkti kaapimas, nüüd siis otsustasin lõppu nime kirja saada. Sain hakkama. Pohli oli veidi. Võsa oli õnneks vähem kui pelgasin. Aitäh!

Kunagi talvel sai alguspunktis käidud, ilm oli külm ja vihmane. Kohapeal ma kontrolli roheliseks ei saanud. Salvestasin vajaliku info ja seadsin suuna kodupoole, kodus nähtu peale mõeldes sain ka õiged numbrid. Täna logima minnes oli paras ikaldus, pidasin plaani mitmeid kordi logimine kuhugi tuleviku jätta aga ei, parem aeg on vb sügisel alles. Tänan

Mõistatuse lahendusele õige vastuse leidmisega läks ikka päris pikalt, kuigi justkui olid õiged vastused teada. Pärast mõningasi minu poolseid korrektuure tunnistati aga vastused õigeks. Aare ise jäi siiski veel sobiva otsimispäeva ootele.

Vahepunkt oli toreda teostusega. Tiimitööna tulid numbrid kiiresti ja leidsime pärast võsas ragistamist aarde kenasti üles. Aitäh aarde eest!

Mõistatuse osa õnnestus isegi mõistliku katsetamiste arvuga roheliseks saada, kuid siis oli liiga palju lund ja jääd. Nüüd oli vaja eelnevatel linnas käimistel tiikide kaugemale jäävad punktid ära külastada, et ikka tulek võimalikult kasulik oleks.
Eks vaiksel võsa tiheneb, kuid veel õnnestus läbi pääseda. Eriti meeldis mulle vahepunkti lahendus ja sealt saadud naeratust ei röövinud isegi lõppu mineku võsandus.

Tänan peitmast.

Uhh ja puhh kuidas m6ni v6ib ikka nii lihtsa asja nii keeruliseks m6elda. Just nii läks mul certiga. Üritasin nii ja üritasin naa ja kuna miskit ei paistnud siis kaevusin muudkui interneti avarustes edasi, genereerides muudkui uusi ja uusi v6imalikke lahendusi. Takkajärgi tuli muidugi välja et kohe esimene m6te oli 6ige olnud, aga vot kirjutamisoskus jättis soovida :D Igastahes see selleks ja täna suundusin siis vahepunkti poole. Ise veel kirusin endamisi et on ikka alles v6ssi peidetud. Seal oli hetkeline peataolek, aga õnneks siin haakis samuti kohe esimene mõte ja seekord ka edukalt. Ega seda ei osanud ma kyll ette näha milline v6ss mind nyyd ees ootas, eriti peale seda kui olin otsustanud vahepunktist otse väikese loteriipeatusega lõppu liikuda :D Igastahes lõpp eha k6ik hea ja sealt suundusin juba otse tsivilisatsiooni poole tagasi kus ka v6ss oli pisut leebem. Peitjale igastahes tänud selliste tummiste vahepunktide eest. Selliseid on kohe rõõm leida. ja eks tuleb nentida ka t6siasja et mugufaktori neutraliseerimiseks tulebki selliseid just sellisesse v6ssi peita ;) Aitähhid

Kõigepealt proovisin tunki neiudega tegeleda, aga sellest ei tulnud midagi välja ja suundusin selle aarde vahepunkti. Paar minutit tiirutasin kuni otsitav silma jäi. Midagi hullu õnneks seal ees ei oodanud ja peagi oli lõpu asukoht teada. Kui siiani ei olnud ma veel aru saanud, et kus see võsa on, siis poolel teel aardeni läks veits kitsaks jah. Samas üsna kiirelt leidsin aimatava raja ning siis oli juba lihtsam. Jõudsin isegi mõtiskleda, et kus siis olen kõige vastikumat võssi kogenud. Meenus seik Saaremaalt, kus kadastikus sai mööda (ilmselt) metssigade loodud tunneleid roomatud. Ja siis muidugi antud seeriasse kuuluv Muuga sadam, mis jääb küll igaveseks meelde.

Igatahes, oli vahva aare ja minul hea meel, et siia lastega ja rohelisemal ajal ei sattunud. Tänud!

Esimene mõistatus oli kerge ja kuigi vahepunkt tuli kodu lähedale, siis kuidagi ei jõudnud otsima. Siis tulid teated, et aare jäätunud ning lükkasin otsimise edasi. Ühel hommikul oli jalutusisu ja see oli parajal kaugusel kohale tatsamiseks. Õnneks kraav oli veel jäätunud ja ligipääsuga polnud probleemi. Filmisin nähtu üles ja kodus lahendasin ära. Täna siis oli ilus ilm ja tulime jalutama. Vähe võsane oli lõpp, aga konteiner hea ja mets mõnus. Aitäh huvitava aarde eest.

Ühes vägavaravalges tegeles Kaupo möödaminnes eeltööga ja sai täpi kaardile õiget aega ootama. Täna, kui hambad ristis oli omajagu makatööd tehtud, läksime preemiaks jalutama. Ei hakanud lähimasse võimalikku paika rammima, vaid jätsime auto teadlikult eemale ja tegime mõnusa jalutuskäigu. Aitäh toreda aarde eest!

Sõpradelt saime soovituse, et mõnes mõttes tasuks vast see aare üles otsida pigem talvel kui suvel. Võtsime hüva nõu kuulda ja nii talitasimegi. Ilm oli kena, jalutada mõnus ning peale mõningasi pingutusi saimegi tõdeda, et leitud. Täname aarde eest!

1976 - mina olin 6 aastane ja mida ma sellest mäletan. Üksikud pildid, kuidas läksin lasteaeda, kotis malemäng ja seda, kuidas ma kõigiga seda mängida tahtsin ja et teised jällegi ei tahtnud.

Äkki kuskile sinna aega jäi ka mõistmine, et tüdrukutel on lisaks pikematele juustele veel miski, mis neid poistest teistsuguseks teeb. Olümpiamänge ei mäleta. Montrealis olen küll hiljem käinud aga ka sellest ajast on meeles hoopis teised kohad - näiteks Habitat67 või sealne ööelu.

Aga aardeni liikumine oli küll aardedeviisile sarnane. Täna lumes ukerdades midagi sellist - "aeglasemalt, raskemini, libedamalt". Kuna aga lõppkonteiner oli lahtisulanud siis suutsime tänu pingutustele ikkagi rõõmsalt lõpetada

Aitäh.

Õhtune jalutustiir. Auto sai kuskile parklasse jäetud ning rõõmsalt astuma hakatud. Üsna kiirelt muutus see astumine rohkem- prooviks mitte kukkuda/uisutamiseks (hea, et jalutuskepp sai kaasa haaratud, isegi koeral oli keeruline püsti püsida). Kui õige koht kätte jõudis muutus see võsas ragistamiseks. Lõpuks jõudsime nulli, otsin ja otsin ei leia midagi. Okei lund liiga palju, lähme minema. Ja siis koer näitab ette kus otsitav asub. Kahjuks oli see nii jääs, et ligi seekord ei saanudki. Eks tean, et tulen varsti tagasi :)

Ohjummel. Muidu toredad ja rõõmsad preili-proua, kus nüüd keerasid õeluse kokku :D

Mõisatus sai läbi häda lõpuks lahendatud, vastuste saamine polnud ju keeruline, aga peitjate mõtteid lugeda ei osanud, nii oli certitudega tükk aega mässamist, kuni rohelise tule andis.
Järgmise sammu jaoks oli võtsin alles hoogu, koht ja logid ei andnud innustust.

Täna tunki tüdrukute jälgi ajades tekkis mõte, et vaataks olümpiarada ka. Kõhklesime, kahtlesime, aga kuna võss+lumi kombo tundus ikkagi parem kui võss+märg, siis hakkasime rammima. Oleks taibanud lumega raske atribuudile tähelepanu pöörata ja seda tõsiselt võtta, poleks ilmselt üritanud ;). Aga oma lollus. Lumega raske täna = võimatu. Vihjest polnud kah abi. Loobuda ka ei tahtnud, sest siis tuleb ju uuesti tulla ;). Kui lõpuks tuvastasime peiduka, siis selleni jõudmine tundus täna lootusetu. Aga kuklas kummitas: uuesti ka ei tahaks tulla :). Vettinud kinnaste ja hellade sõrmedega lõpuks õnnestus peidetu päevavalgele saada. Õige vastuse saamisega oli pusimist, loendamine pole teadagi kõige lihtsam (loe: meeldivam) ülesanne ;) (urr, väike kriitika ka - miks ei ole gc lehel ka geokontrolli, nagu gp omal).

Lõpuks õnnestus ja saime rohelise tule. Vaatasime üksteisele otsa - tänan, ei. Aitab tänaseks, jätame teise korra magustoiduks ka võssi.

Ega sport ei ole kerge, mõistatuse pealkirja väärilised ka mitte, nõrgad ja aeglased... kogume kodus jõudu ja teinekord tagasi. Ja tagasi me kindlasti tuleme :D

Meeldejääv aare igatahes, juba praegu, olles alles poolel teel...

Aitäh peitjatele!

Ei olnud võimalik kätte saada

Igati mõnus jalutamine, vahepunktis sai aega veedetud omajagu, aga lõpuks ikka jõudsin tulemuseni, mida kõlbas ka geokontrollile pakkuda. Et kontroll oli tulemusega rahul, siis polnudki muud, kui väike jalutuskäik lõppu ja nimi raamatusse. Tänud aarde eest!

Seda aaret olen jahtima läinud vist kokku juba 5el või 6el korral, vahepeal on juba lugemine sassi läinud xD
Esimene kord tahtsin autoga männiku poolt läheneda aga peale suurt tormi ootas jäme pikali kukkunud puu tee peal ees ja rohkem ei viitsinud.
Teine jord lähenesin laagri poolt ja sain juba veidi kaugemale kui esimene kord aga ka siis oli pikali kukkunud puu ees.
Kolmas kord läksin näidatud parklasse aga siis tundsin, et ei viitsi ikkagi autost välja minna.
Neljas kord sai vahepunktis ära käidud aga kuna teed midagi polnud ja ees ootas täielik võsa siis lõppu minna tahtmist polnud.
Viies kord ehk siis nüüd jupp aega hiljem võtsin suuna lõppu. Taaskord täielik võpsik ja ainus mida natuke näha oli oli kujutletav tee. Pool maad maha ragistatud siis tahtsin kaarti lahti võtta ja vaadata kas suund on ikka paigas aga selgus tõde, et pole netti seal xD Olin juba peaaegu loobumas kui peale 10 minutit võpsikus istumist keegi lusika täie netti saatis ja sain kaardile enda asukoha ja lõpu asukoha. Nii siis peagi olin aarde kõrval.
Teostus väga tore ja viisakas algusest lõpuni aga asukohtadega läks veidi pahasti, aitäh :)

Madis meelitas mind kunagi varem juba siia, aga siis hakkas vihma sadama ja jalutuskäik jäi ära. Täna olin parajasti ühe teise aarde juures logimas kui Madis jälle helistas. Ilm ju imeline, miks mitte teha väike jalutuskäik rabas. Nii me kokku leppisimegi kohtumise poolel teel koju. Kähku väike outfiti vahetus ja juba me olimegi rabas. Rada viis kenasti sihtpunkti ning olimegi probleemideta kohal. Tänud toreda aarde eest!

Eelmine kord külmetasin end nii ära, et olin tükk aega põletikus ja palavikus ja krõbistasin antibiootikume. Täna aga oli kena ilm ja parasjagu vaba aega, seadsime sammud rappa. Lõpp oli kenasti leitav ja väga temaatiline. Aitäh peitmast!