Pääsküla rabaloterii KP

Selle saadana loteriiga läksin ma ikka ropult rappa ja nii korduvalt. Mõnda punkti jõudsin juba kolmandat korda, mõni jäi vaid kahe külastusega. Ei noh, kena raba, siin võib ju jalutamas käia küll, aga muid kenasid kohti on ju küll ja veel, kaua ma ikka ühes kohas kondan. Kusjuures seda kohta, kust aare lõpuks välja tuli, oli ikka kohe korralikult inspekteerinud, aga natuke valest kohast ja teise nurga alt. Seekord siis lõpuks ometi saab selle saaga lõpetatuks lugeda. Eks selle karbi kättesaamine oli ka ooper omaette. Kontrollisin küll järgi, et ega keegi kuskiltpoolt ei lähene, aga end püsti ajades olin siiski ühe koeraga tädi vaateväljas. No mul ka ju koer, tõmbasin ta endale lähemale ja asjatasin temaga.
Tänud loteriitama panemast, ilma selle pikale veninud otsimisajalooga aardeta poleks tänast leiurõõmu kogenud.

Esiteks tuleb öelda seda, et meil polnud mingit plaani täna pikalt jalutada, sest seda sai juba eile korralikult tehtud ning plaaniks oli veidi veemõnusid Männiku karjääris. Kui eile oli sealne ümbrus vaikne, siis tänase esmaspäeva puhul olid kõik karjäärihullud järsku kohale ilmunud ja meid ei tahtnud enam keegi oma meepoti kallale lasta. Mõtlesime siis, kuhu edasi ja välja sai valitud Pääsküla raba lähedasemad ja mitte nii pikka jalutuskäiku nõudvad aarded. Seda multit polnud isegi avanud enne vist, aga pilk sai peale ja no mõtlesime, et loterii - äkki läheb kohe õnneks. Ma ei tea, mis lootust meil oli, loteriiga pole iial edu olnud va see üks kord lapsepõlves kui ma mingi täiskasvanute ürituse peaauhinna - mitmeliitrise viskipudeli - võitsin. Suured onud vaatasid kõik kadeda pilguga, aga endale küll muljet ei jäänud, et midagi võitnud oleks...Igatahes läks siin ka absoluutselt nii nagu eeldatud - muudkui läbisime neid vahepunkte, aga ikka jäime pika ninaga. Ühte punkti väga ei õnnestunud tabada ja mida vähemaks neid punkte jäi, seda kindlam oli arvamus, et raudselt seal see karp end peitiski. Kuni siis lõpuks ikka see päris viimane, ja seda ka mitte esimesel vaatamiskorral, meile karbi kätte andis. Vot see oli küll meeldiv üllatus, et ei kapanudki kogu seda teed ilmaasjata! Mitte et teel miskit viga oleks olnud üldse - palju ilusat loodust, palju erinevaid liblikaid ja muud vaatamisväärset, lihtsalt jalad olid lõpuks ikka korralikult väsinud. Suur aitäh peitjale selle laheda kontseptsiooniga aarde eest!

Mina loteriid teadlikult ei mängi. Olen küll paar korda loteriis võitnud, nii et mul polnud aimugi, et tast osaolin võtnud. Aga vat nüüd on, siin hakkasin teadlikult loteriitama ja pekki ta läks. Mingi paar aastat tagasi trampisin kõik kohad peale ühe, kuna juba läks pimedaks ja hakkasin koju tahtma, ja ei leidnud. Aasta tagasi tulin taas loteriitama ja teatud asjaoludel ei pääsenud ma sellele veel külastamata kohale ligi. Nii, täna siis uuesti rajale. Sain aru, et ma ei mäleta enam midagi, mis mind siin rajale oodanud oli, ja kus need siiski aaret peita võivad kohad kõige suurema tõenäosusega on. Käisin siis kolm kõige lähimat läbi. Tegelikult oleks rohkemgi käinud, aga mu kutsa hakkas lonkama ja seekord tuli vaid vähesega piirduda. Sain märjad põlved ja ringi vilavad silmad, kuna mugusid liikus päikeselisele päevale vastavalt lademes, aga ei muud. Nutu ajab see loterii peale. No tegelikult ei aja, aga... Ehk tänavuse suvega saab sellele asjale ikka joone alla, kuigi mine tea. Ma ikka arvaks, et olen kõik kohad läbi otsinud, aga vahest siis mitte või hoopiski kehvasti otsinud.

Nojah ja nagu arvata oligi ei läinud uue visiidiga väga kaua. Eriti veel peale seda tõsiasja et olin nyyd ysnagi 120% kindel kuhu otsima suunduda. Lisaks oli mul täna jalgratas kaasas, ei olnud enam lund laudteedel ja yleyldse meel ysnagi kindel. autost haarasin veel igaks petteks mitmesuguseid abivahendeid kaasa ja tõmbasin siis varrukast selle vana hea rebitava trukiga kiirloterii pileti. Seda et ilm on palju m6nusam ja lihtsam kulgeda olid avastanud ka mugud. nii et otsimine kulges esialgu rytmis 2-3 minuti otsimist, 5-6 minutit mugusid mööda lastes. Kuni siis yhel hetkel oli mugusid nii palju nagu oleks solarise kõrval sebra ees autoga s6itmist oodanud ja iga natukese aja pärast tilgub keegi ülekäigurajale. Sekunditest saavad minutid ja minutitest saavad... Ühes6naga otsustasin pisut selga sirutada ja veidi eemale jalutada kuni muguhordid laiali valguvad. Ja nii puht juhuslikult hakkas mulle ca 50-60m eemal midagi tuttavlikku silma. lähemale j6udes imestasin et ohoo see on ju aardekarp. karbi sisu oli kyll pisut vesine, aga topelt minigripis olev logiraamat täiesti kuiv. Logiraamatus oli veel 1 maiga üks nimi ees. Aga kuna veebis siiani yhtegi logi pole, siis v6ib olla tegemist ka juhusliku möödujaga. Kuivatasin käepäraste vahenditega ka ylejäänud karbi sisu pisut kuivemaks ja pakkisin ta sama moodi kokku tagasi. Aga karppi ennast ma siis suvaliselt metsa alla küll ei tahtnud jätta. Eks mul oli ju aimdus olemas ka kus ta originaalis olema oleks pidanud. ja sama korralik aimdus ka miks ta yldse oma peidukast jalga oli lasknud. Aga fortuuna salapära huvides ma siis ki täpsemalt ei räägi. ytleme lihtsalt et emake loodus võtab ja annab kui ta ise heaks arvab ;P Õnneks olid ka ilmastikuolud eelmise visiidiga v6rreldes pisut rahunenud ja aaret päris allvee kursustele saatma ei pidanud. Sai igastahes oma pessa tagasi ja panin talle oksa ette et ta uuesti oma peasast välja ei "kukuks" ;) Peitjale igastahes tänud selle vimkaga ja õnneliku lõpuga loterii eest B)

Ai kui kaua ma olen seda loteriid edasi lykanud. Ega ei tea ju kunagi nende multidega, et kas ta koosneb kahest või enamast punktist. Ja antud aarde puhul ei olnud ju ka abi sellest, et teadsid ette, et ta koosneb 8 võimalikust punktist. Kuna pärastlõuna oli vaba, siis lootsin et saan ehk asjanduse paari punktiga purkki. Esimeses netu, teises ka netu, kolmandas... Igastahes jõudsin vahepeal ka mitu teist aaret üles noppida ja kui ka viiendast võimalikust punktist midagi ei leidnud vaatasin kella. Veel oli poolteist tundi vabat aega ja ega siis polnudki muud kui andsin jalgadele kuuma. Lõppkokkuv6ttes v6in õelda et sain kõikvõimalike rajal paiknendus puust, plastist, kivist jms objektidega s6braks, aga vot aaret ennast ei suutnud ma üheski tuvastada. Et siis selle loteriiga läks hoopis nii. Vähe sellest, et tõmbasin kaheksa piletit ja osasid ka korduvalt naeratas fortuuna mulle hoopis üllatuslikult yhe teise aarde näol. Egas midagi tuleb roostet maha kraapida ja v6ibolla julgen kunagi uuesti seda loteriid proovima tulla, aga siis juba pigem jalgrattaga. Aga ega kurta pole ju midagi, vähemasti teraapia läks asjaette. Sai ju mitmetunnise värskeõhu doosi ja lisaks määrati veel korduvvisiidile ;) Aitähhid

Karp oli esimeses punktis mida vaatasime aga me ei leidnud,siis vahepeal võtsime teisi aardeid ja vaatasime ka teistesse punktitesse.Kui teekond meid siia tagasi tõi vaatasime uuesti ning märkasime midagi kahtlast.See oli vist me päeva kõige seikluste rohkem karbi kätte saamine ning tagasi panemine,ega mugud asja ka kergemaks ei teinud.Tänud seiklema kutsumast.

Ilmad on muutunud kuumemaks ja kuivemaks ning peitjagi oli juba kuklasse hinganud, et millal karp siis tagasi omale kohale saab. Seadsimegi siis sammud taas tuttavale rajale ning asetasime karbi kõigi rõõmuks täpselt sinna, kust me ta leidsime. Ega seal palju niiskusevaesem ei olnud, aga vähemalt karp peaks nüüd kuiv olema ning lisasime paar niiskuseimajat ka sisse. Edu järgmistele. Aitäh!

Paar kuud tagasi olime aarde hoiule võtnud, sest aare oli täitsa suplemas olnud. Kuivatasime kodus karbi, ootasime kuivemat aega ja viisime nüüd tagasi. Aitäh Paavole aarde eest!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Mirjam & Märten võtsid märja aarde kaasa, kuivatasid ära ja peitsid nüüd tagasi. Suurimad tänud neile heateo eest! Koos jõuamegi rohkem aardeid korda teha ja korras hoida :-)

Kui Bransoni ronimise käigus olime jutustanud ka veidi vanematest aaretest, siis Paavo küsis seltskonnas kohe, et kas keegi satub Pääsküla rappa lähiajal. Mõtlesime, et vaatame siis üle, mis seisus aare on. Meie jaoks teisest punktist tuli karp välja, aga oma peidukast kättesaamiseks tuli seda läbi vee tõmmata. Karp on tõesti talisuplust teinud ja kohe palju. Tegime kõne Paavole ja võtsime siis tema lahkel nõusolekul karbi endale koju. Kuivatame sisu ära ja ootame, et väliolud muutuks peitmise jaoks sobivaks.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Tänud Mirjamile ja Märtenile, kes aarde kuivatusse võtsid!

Võtsime tänaseks eesmärgiks pääsküla raba jalutuskäigu. Lisaks noppisime selle aarde. Leidsime kuuendast vaadatud kohast.

VIIMANE PUNKT! :D Kui alguses oli frustratsioon, et me ju kaotasime nii haledalt kui vähegi võimalik, siis tegelikkuses oli see ju täielik võit, sest kaks ja pool tundi värskes õhus ning peaaegu kümme kilomeetrit jalutamist - kuidas veel vaimset ja füüsilist tervist koos võita. Sekka veel paar loogilist tornikaru ning üleüldiselt võib ülimaks kordaminekuks päeva lugeda. Oleks päikeseprillid, jope ja pudel Fantat ka olnud ning geokott korralikult energiabatoonikesega varustatud, oleks kõik ideaalne olnud. Ja kellel ei vea kaardi- või lotomängus, sellel pidi ju armastuses vedama :) Väga omapärane kontseptsioon, suur aitäh ja FP kah.

:D VIIVAMNE PUNKT ja seal oli aare. Õnnestus kõik punktid läbi käia. Nägime pardikesi ja konna. Väga mõnus jalutuskäik. Aitäh!

Paar nädalat tagasi märkisin punktid kaardile ja tulime õhtusele jalutuskäigule. Käisime läbi vist 4 punkti, kui suuremal lapsel sai isu otsa ja suundusime hoopis mänguväljakule. Täna jätkasime sealt kus pooleli jäi, kaaslasteks parmud, kes sõid meid õhtusöögiks. Õnn muidugi ei naeratanud kiirelt ja leid tuli alles eelviimasest kohast aga ega meil polegi kunagi loteriiga õnne olnud. Aitäh vahva aarde eest!

Võib öelda, et tegu oli jackpotiga. Kuu tagasi sai sõita läbi Pääsküla raba ühe teise aardeni. Rabas olles meenus ka see aare ja mõtlesin mõnda punkti kontrollida. Võtsin kaardi ette ja esimene punkt oli 30m kaugusel. Loomulikult seal see aare pesitses. Täna sai siis nimi ka kirja pandud.

Panime punktid kaardile ja asusime teele, õnn naeratas kolmandas punktis :) Täname!

leitud

Tänase geoõhtu peamine aare. Leidsime alles neljandast kohast aga nagunii oli siia metsa asja veelgi.
Tänud

Kuna kodutöö oli tegemata, siis toimus punktide järjekorra valimine puhtalt lemmiknumbri järgi :) Leidsime teisest külastatud punktist. Kahe punkti peale kokku läks oma 1,5 tundi ja omajagu kilomeetreid. Oli tore, täname!

Tahtsin õhtul kuskil samme teha ning kuna Kaupol oli soov loogilisi hooldada, siis läksin lotot mängima. Üldiselt ma lotofänn pole, s.t ,,Rooside sõda" on vahva aeg-ajalt jälgida, aga endal lotopiletite ostmise harjumust pole. Siin olin eelnevalt eeltööd teinud ja saanud aru, mida mitte vaadata. Armas oli see hetk, et kui mingitesse kohtadesse läksin, siis tundusid need kuidagi tuttavad. Hiljem Kaupoga arutades selgus, et enne, kui ma kunagi üldse Tallinna kolisin, oli ta mulle geopeitust tutvustanud just natuke selle aarde kaudu. Ja siis meenus tõesti, kuidas sai kontsades otsitud ja kuidas Kaupo tõdes: jah, siin tõesti pole aaret. Tänks! :) Täna läks üpris hästi ning suur karp andis lootust, et PET kuskil kahe silma vahele ei jääks. Lõpus oli kiire tuvastamine, külmunud karbi kättesaamine võttis aega, kuid ei midagi hirmsat. Nimed kirja saidki sammud tehtud.

Leitud. On saanud tavaks jalutada seda rada tavaliselt 1.01 suurema seltskonnaga. See aastavahetus oli veidi teistsugune ja rajale sai tulla veidi hiljem, seekord kahekesi. Hops, loterii-allegrii, meil vedas kohe teises punktis. Puust asja peal kohtasime väikest vaprat koera, kel hambus oks, mis oli vähemalt 3 kolm korda pikem kui ta ise. Ajasime koera perenaisega juttu, logisime aarde ja jätkasime matka. Ah jaa olin nahaal, Pärdi võtsin kaasa (aitäh Speedy)panin teise mehe asemele, muidugi mitte sellise kaliibriga.

No jalutuskäigul sai see karp oma pesast välja tõmmatud kolmandast kohast. Mõtle, kuidas tahad, tundus ka loogiline asukoht. Eelmises kahes ei suutnud isegi midagi puidust tuvastada. Ega teda kerge märgata polegi, Eneli sai tükk aega siis ka otsida, kui ma ütlesin, kuhu vaadata. Arvo Pärdiku CD tundus väga ahvatlev kraam, mida oleks väga vaja. Aga midagi head asemele polnud panna ja sinna ta jäi. Kui aga leiab mingi samalaadse hea asja, millega vahetada, siis võiks küll seda teha. Tänud, üsna mõnus rabaaare!

Võtsin üle nelja aasta taas ette jalutuskäigu oma ammuse aarde juurde. Sest Ahto kommentaar aarde kohta tabas. Leidsin rajalt vaid peotäie prahti ja ja suitsukonisid, mis kõik prügikasti korjasin. Samuti sain ühest punktist ühe 10-sendise taara, mille eest paraku aardekarpi ei jaksanud osta. Sestap võtsin Marje tagant ühe analoogse karbi. Saab näha, kas see peab paremini vett või mitte. Mõlemad karbid on pealtnäha korralikud ja peaksid ju ometi vett eemal hoidma, isegi kui niiskust ei pea.

Logiraamat ja muu sisu kuivasid päikse käes umbes tunni. Ideaalis tahaks veel paari tundi, aga seda täna enam polnud. Sisu sai purukuiv, kaks uut pastakat, kiles Arvo Pärdi CD. Keegi hea inimene on lamineeritud juhendi toonud - suur tänud tundmatuks jäänud aitajale! Logiraamat sai kahte minigrip-kotti, et aarde oluliseim osa ei niiskuks (paraku ei saa ka üleliigne niiskus sealt välja, aga vast hallitama ei lähe). Maskeeringuks lisasin lõhki lõigatud musta kilekoti, millesse karpi mässida ei õnnestu, aga mis võiks sel lihtsalt ümber-peal olla, et roosakas kaas välja ei paistaks.

Rada on aastatega tõesti muutunud ja tootemilaadsed rajatähised kenad. Nagu ka üks neidis, kes istus nii minu rappa minnes kui tulles sama pingi peal. Tore oli lugeda kõiki uusi ja vanu logisid ja kellel mitmendas punktis lotoga vedas. Vahva oli leida ka juhuslike leidjate logi ja paar venekeelset viisakat tervitust. Head jalutamist, rattaga veeremist või peagi ehk suusatamistki! (-:

Tulime lastega rabasse seiklema ja selle käigus otsustasime mõned vahepunktid läbi käia. See kord lotoõnn naeratas meile ja saime nimed kirja panna. Väga laheda ideega aare!

Tegelikult on ju kõik need punktid läbitud ja mitu korda. Aga aaret otsides leidsin kolmandast punktist vajaliku. Rattaga oli päris vahva sõita kolmelaualise tee peal. Hoia keskmist ja kõik on korras, veidi võid isegi eksida. Igatahes ühelaualise pealt oleks mitu korda alla käinud. Aitäh!

Pärast 10 km rattasõit+jalutuskäiku Mõigu rabas tekkis plaan teha veel üks rattasõidu ring. Pääsküla raba sobis ideaalselt. Oli väga mõnus päev rattaga, alustasime sõitu kusagilt Männiku tee äärest ja tegime mõnusa tiiru punktist punktini. Saime teda, et lotoõnne meil pole, sest karbi leidsime eelviimasest otsitavast punktist, tegelikult isegi viimasest, sest ühes punktis ei jõudnud mugude lahkumist ära oodata ning liikusime edasi, et hiljem naasta. Meile sobis, kuigi niikuinii olime kokku leppinud, et sõidame kõik punktid läbi, niimoodi muudkui otsides jätkus põnevust teekonna lõpuni, igas punktis oli väike ootusärevus, kas nüüd siin? Pärast 10 km ringi ja edukat aardeleidu jõudsime autoni, Ahto ettepanekul otsustasime aga autost mööda vurada ning võtsime suuna Sakule, rattaretk jätkub. Aitäh peitjale! Oli tore.

Otsisime mõnusaks rattasõiduks aaret ja see sobis ülihästi. Teed olid isegi harjumatult head ning imetlesin ka Merle oskusi laudteel sõitmisel. Aarde leidsime vist eelviimasest kohast, enne saime küllastuseni uurida prügi ja taarat, mida peidukohad täis oli. Kui nüüd muidu tubli koristustalgute organisaatorist peitja oma aarde peidukohad ka ilusti korda teeks ,saaks kindlasti taarast nii palju raha et lõppu ka veekindel karp saab. Karp ei pea vett ja aare oli seest märg. Muidu oli mõnus teostus ja nägime palju kenasi kohakesi. Aitäh.

Valisime Indyga jalutamiseks täna selle aarde. Väga mõnus astumine oli ja kuuendas punktis saime preemiaks logi ka kirja. Kuivatasime karbi kondentsveest ka ära, järgmistele puhtamaks, kuivemaks, muretumaks. Aitäh rabaloteriile toomast ja ma arvan, et viskame seda ringi edaspidi üsna tihti ka aardeta, lihtsalt jalutamise pärast :).

Leidsime teises punktis, vedas.