Ada, Eda ja Ida

Selle aarde mõistatuse lahendamine ja otsimine oli keeruline, aga kokkuvõttes supertore ja positiivne emotsioon.

Mõistatust lahendasin kuskil suve hakul, nii umbes 3 nädalat. Rehkendasin, mis ma rehkendasin, vead olid sees ja geokontroll ei olnud üldse nõus. Aga lõpuks suutsin ülesande tekstist piisavalt täpselt aru saada, ebatäpsused likvideerida ja sain pikapeale ikkagi geokontrolli rohetama.

Algul oli plaanis siia tulla laulupeo ajal. Mitte, et ta lauluväljakule ülilähedal oleks olnud, aga meil oli kooriga plaanis siiakanti matkama tulla ja ma mõtlesin, et äkki... Aga kuna me nii nõrgad oleme ja lausvihmas läbitud rongkäigu järel vabatahtlikke matkajaid järgmisel päeval enam polnud, siis see jäi ära.

Nii siis jäidki välitööd novembrisse. Ida leidsime tänu edukale rehkendamisele peaaegu ilma vaevata kätte. Tema vanema õe juurde minek tundus küll palju keerulisem - suuna hoidmise mõttes just. Aga kuidagi õnnestus mul siin ka väike rehkendus ette võtta ja lõpp kirja panna. Ja nii ma endalegi üllatuseks Edaga ühel hetkel tõtt vaatasin. Ada juurde tundus siit vaid väike üle koera saba astumine, aga võta näpust - suutsin tee peal ikka päris korralikult soperdada, valele poole minne jne. Kui Ada peidukoha arvestuslikku lõppu saime, siis siin kiilus meil tükiks ajaks kinni. Arvasin juba, et sinnapaika ta jääb, aga tänu Kristjani nutikusele õnnestus siiski plika üles otsida, oli teine ikka ülihästi peidus. Nüüd jäi üle vaid lõpp üles otsida. Peitja petuvihjetega olin juba tuttav, nii et enam end vihjest lollitada ei lasknud ja lõpus tuli leida kiirelt.

Suur-suur tänu peitmast ja meelelahutust pakkumast! Üliäge mõistatus, ülitore lahendus ja visuaal!

PS. Aardekarbist leidsin paari titesokke. Väga kaunid. Need jäid minust sinna, aga kui aardekarpi peaks kuidagi niiskus sisse pääsema (hetkel oli kenasti kuiv), siis need sokid ligunevad läbi, hakkavad hallitama ja rikuvad terve karbi sisu ära. Võibolla peaks need sealt siiski ära võtma? Ma ei saanud aru, kas see on varanduse osa või kellegi lisatud nänn, jätsin hetkel sinna.

Lugesin ka kunagi mõistujutu kohusetundlikult läbi aga sinnapaika see tookord jäigi. Nüüd kui Ingal oli raskem töö ära tehtud tulin ma loomulikul appi asja ära vormistama. No minu arust kaldusime meie Ida näidatud suunast kohe alguses natuke kõrvale aga kuidagi me Eda ikka üles leidsime. Matemaatikaga oli mul täna kehvasti, isegi lihtsamate tehetega läks vussi ja ajasin numbreid sassi, korduvalt. Eda juures sain korraks kasulik olla kuid seejärel ei suutnud järjekordselt lihtsat tehet õigesti teha (Inga on süüdi! Miks ta ei kontrollinud?!). Kui algklasside matemaatikaga järje peale aidati siis vihjele vastava koha leidsin juba kiirelt. Kokkuvõttes oli lõbus poolteisttundi metsas, kus pole ammu käinud. Tänan! :)

Võib vist öelda, et leitud kirvega! Kohtasime üht neiut metsa vahel ja kuigi ta ennast ei tutvustanud, siis tekkis idee, kellega tegemist ning otsustasime tema näidatud suunda järgida. Erilist lootust ei hellitanud, sest eks neid kaski oli siin ju päris mitmeid, aga ühel hetkel turgatas pähe, et seisan vist täitsa õiges kohas ning siis ei jäänudki üle muud kui uhke kast peidukast välja võtta. Täitsa uskumatu lugu! Kastist sai head inspiratsiooni, mida endale tätoveerida, kahjuks endal see tegevus plaanis pole, aga kellel on, siis otsige aare üles! Tore boonusleid tänasel täiesti etteplaneerimata geomatkal, kus nii mõnigi muu kergemana tundunud aare erinevate takistuste tõttu leidmata jäi. Aitäh aardemeistrile toreda teostuse eest!

Pääsküla rabas on väga tore jalutada.Varsti hakkavad ka käpalised pead tõstma.Aitüma

Ada, Eda, Ida sai otsitud ammu. Ammnu käisin ka lõpus ja ei midagi. Korra käisin veel, no midaei näe, seda ei näe. Täna oli silmapaare mitu, leitud, Tänud!

Päris tore pusimine oli. Tänud!

See matemaatikamõistatus polnudki kõige keerulisem. Üks nüanss vajas küll korrigeerimist, aga üldjoontes lahenes asi kenasti.
Välitöödel tundus, et Ida polnud meiega täiest aus ja seetõttu sai Eda mõnda aega valest kohast otsida. Kui aga korrektuurid tehtud, siis edasi kulgesime juba ilma suuremate probleemideta. Kokkuvõttes täitsa tore teostus. Aitäh aarde eest!

Mõistatuse osa sai suht kohe peale avaldumist ära lahendatud.. selleks tuli lihtsalt kirjeldust lugeda, mis ju kõik selgelt välja ütleb.

Kohale jõudsime alles täna ja Ida juurest edasi liikudes komistasime ootamatu takistuse otsa, milleks võib nimetada vallatut tuult, kellele meeldib Idaga mängimas käia. Eks selle tulemusel saime Eda otsimiseks rohkem aega kulutada ja kaart joonistada.. Õigesse paika jõudes tuli ka ikka topelt ring teha, enne kui Eda lehvitamist märkasime. Sealt edasi kulges kõik õnneks lihtsalt ja selgelt ning peagi saime ruune ja muud põnevat uurima asuda.

Tore teostus.
Tänan peitmast.

Tubaste töödega just kõige kergemini ei läinud, aga välitöödel läks seevastu lihtsamalt, vähemalt alguses. Ada juurde jõudes olin nagu pimedusega löödud, lõpuks siiski jäid juhised silma ja nii sain varanduselaekale ka küüned taha. Igati tore värk, tänud aarde eest!

Kodus tegin jupi tööd ära ja asusin enesekindlalt välitöödele. Natuke mingite puude all tatsamist ja sain aru, et kuskil on midagi valesti läinud. Läksin siis vahepeal kiiremat, kaugemat ja tugevamat otsima. Üsna kiirelt suutsin ka plikade tekstist oma eksimuse üles leida. Seega kui sport tehtud, asusin taas Idat otsima. Kuna see hetk polnud mul vähimatki aimu, mida ma üldse otsin ning ka geps hüppas korralikult, siis jõudsin seal puude alla ikka mitu head ringi teha enne kui märkasin. Järgmise tüdrukuga läks aga veelgi raskemalt. Lausa nii, et selleks päevaks loobusin ja läksin koju kaarti vaatama. Järgmine hommik olin siin tagasi, aga geopimedus ei olnud ikka veel taandunud. Kui siis lõpuks nägijaks sain, oli ikka tobe tunne. Pole ju rohelustki veel ja mina ei suutnud seda ilmselget paika leida. Õnneks siit edasi läks palju kergemalt juba ja peagi sain aardelaeka juures uudistada. Oli alles seiklus! Suurimad tänud järjekordse hästi läbimõeldud mõistatuse ja rännaku eest!

Nojah selle leiuga läks nüüd küll omamoodi lihtsalt. Eks mul oli tegelikult ka teada kuidas see asjandus hargneb ja kui veel k6ik kontrollid aktiivsed olid sai ka algust tehtud. Hiljem siis m6tlesin et kyll millalgi jõuan ka välitöödele ja nii ta unustusse vajus. Täna oli mul aga kange loteriimängu isu ja teatud asjaolude kokkulangevusel naerataski fortuuna hoopis selle aarde näol :D Täitsa varandus missugune :D Päästsin yhe ränduri ka ära mis juba mitu kuud edasiseiklemist ootas. Peitjale aga tänud järjekordse omanäolise pärli eest ;)

Täna oli vaja pead tuulutada ja tuleviku plaane teha. See aare siis sobis hästi. Parkisime auto ja jalutasime metsas. Siinsetes metsades olen palju jalutanud ja ringi sõitnud, väga mõnus paik. Ka täna oli meil hea olla, eriti kui suurte pingutuste tulemusel ka aare leitud sai. Lahedalt kvaliteetne aare nagu peitjalt ikka oodata oli. Loodetavasti ei jää mugudele ette ning teostused kestavad.

Päev otsa magistritööga piinlemist lausa kisendas jalutuskäigu järele ning see täpp sobis ideaalselt. Esimeses punktis probleeme polnud, teises läks väga vaevaliselt (ei teagi, kas pimedus või lausa kurikuulus geopimedus), kolmas punkt ja lõpp tulid samuti kiiresti. Nii-nii ägeda teostusega tükk taaskord! Sildid külje ja respekt peitjate suure töö ees :)

Lugesin kirjeldust ja meenutasin, et 6 aastasena oskasin ma 100 piires arvutada ja malet mängida enne kui esimesed tähed selgeks sain. Hiljem olen ükskord eksamil pidanud isegi integraali laksust moodustama. Seega pole probleemi - lahendame kohe ära. Aga ajad on muutunud, malet enam ei armasta ja ega üle saja arvutamine ka väga nauditav pole. Siis meenus, et viikingiaegadel loeti münte vist vaid kõrtsus või lõbusas asutuses tasumisel. Natukenegi suuremate tehingute puhul kasutati ikka kaalusid, sest nii oli lihtsam ja müntidel oli nagunii aegde jooksul servasid maha lõigatud. Kaalumisel oli tulemus täpsem ka. Seega lahendus -lähene teisiti. Teisiti tuli ka lahendus ja nautides säravat päikesesära ning kõndimisel libeda jalgealuse tõttu pidevalt breiki tantsides jõudsime ka aardelaekani. Ja taaskord - selles polnud raha ega see sisaldas rikkuseid, mida tuleb kaaluda, mitte mõõta.

Aitäh.

Tänase pidupäeva puhul ei saanud me ju kuidagi jääda lihtsalt koju kiluvõileibu sööma (kesse nii palju jaksab!) ning telekast terve päev kestvat pidupäeva programmi vaatama (kesse jaksab!). Seega küpses plaan tulla jalutama. Õigemini sai plaaniga algust tehtud juba eile, kuna oli vaja ju teada, kuhu minna. Ei saa öelda, et see lahendus nüüd ludinal oleks välja jooksnud, kuigi suure plaanis oli teada, kuidas seda matemaatikat teha. Mõistatus on siiski ikka täitsa peitjalik. Vahepeal sai isegi nõu küsitud ning lastud geokolleegi abiga oma mõtteid korrastada ning siis sai kõik klaariks ning õiged numbrid jooksid ludinal välja.
Looduses oli asi juba lihtne. Parklas omale naelad alla ning krõbistasime nigu põrssad küünte krõbinal mööda jääteid, lausa lust kohe. Ühe tüdruku juures olime küll veidi hämmingus ning kui hetkelisest takistusest üle saime, mõtlesime, et kas selline viis ka on peitjalik ning otsustasime, et on küll ja meile sobib :) Aardekirst ise tuli välja lubatud kohast ning saimegi selle seikluse tehtuks lugeda. Tänud aarde eest!

Küll neid erinevaid puid oli seal palju ja ühte neist pidi ikka kaua-kaua otsima, aga lõpuks need plikad kõik üles said leitud ja ka Udo aardelaegast katsutud.

Vahva ja meeleolukas otsimine oli.

No see oli üks kergemat sorti jeebus küll jah :D
Aga ilma Mari takka kiirustamata, ilma Jüri terava silmata, ilma Tarmo kaine mõistuseta ning ilma Triinu ja tema mugude tähelepanu eemale juhtiva koerata seadistaksin ma oma c:geo'd seal Ida juures veel praegugi.

Ühesõnaga mõnus väiksema seltskonnaga afterparty pärast suuremat sorti seltskonnaga 4km läbimist.

Mõistatus oli selline mõnusalt tu(mm)|(nk)ine, kogu teostus aga suurepärane. Minu poolt douze points!

Tänud aarde eest!

Jeebus, jeebus, ilma Liivota oleks meil see vahva aare leidmata jäänudki. Saime südamest naerda "männi all" ja "kaskede vahel" üle. Seiklus kulges suht libedalt, sõna otseses mõttes :)

Tunki mõistatused on ju imelihtsad - kuigi veidi kogemusi on juba omandatud nendega, on protsess siiski enamasti üsna samasugune - avad, loed, ei saa midagi aru, teed ah-möh-mis ja paned kinni. Mõne aja pärast kerkib teema taas üles - ohid, hädaldad, kirud. Vahel aitavad ilusad värvilised sokid, paned jalga, leiad kannas augu, sõrm kipub vägisi sinna ja kui korra lõngaots hargnema hakkab, siis jääb see muudkui näpu otsa ja auk läheb suuremaks ja suuremaks, kuni lõpuks kand väljas. Kasuks tuleb muidugi ka sõber, kel veel ilusamad sokid, milles temagi juba kasvõi imeväikse augu leidnud on ja see lausa ise meelitab end aina suuremaks venitama.

Ah, mis matemaatika, mis loogika... mõnusad soojad värvilised villased sokid jalga ja lumehange sumpama - ja saabki leitud. Aitäh.

Kuna ma ema rõõmuks pikemalt Harjumaale jäin ja pühapäeval aknast välja vaadates kusagile minema ei kippunud, siis piiksatasin Merlele ja küsisin, kas me viitsime. Üksi ei viitsiks, aga koos võib, oli ühine otsus. Ja läksime päeva kirja panema. Metsas oli väike segadus, mis lahenes positiivselt ja aare sai leitud.

Täna enne logima hakkamist lugesin kirjeldusest need sõnad ka välja, millele oleks juba enne tähelepanu pöörata võinud. Aga mis käes, see käes. Aitäh!

Selle põhikooli matemaatikaülesande sain ma esimese korraga lahendatud. Ida koordinaat sai väga täpselt välja kalkuleeritud. Välitöödel oli esialgne plaan meil ajalooseeria 1976. aasta aare logida, aga kuna sellel lumisel ajal logisid polnud ees ning atribuudid ütlesid ka, et pigem talvel kättesaamatu, siis asusime hoopis aardelaegast otsima. Ida juurest panime sihi paika, välja arvutatud punkt tundus loogiline. Eda juures sihti sai ka natuke otsitud, aga leidsime ka üpris hästi. Ada peitis end kõige paremini. Lõpplaegas oli turvalises peidukas. Jube palju rahvast vooris täna rabas. Sai päris paljudele inimestele head uut aastat soovitud. Minu meelest on see mõistatus täitsa mõnus. Väga selge lahendusviis, edasised juhised ka väga arusaadavad. Lõpulaeka teostus igati viimase peal. Täname! Uus aasta algas väärt emotsiooniga. Hiljem tegime tiiru veel rabatorni.

Tõele aru andes pidime Märteniga eile oma suure eesmärgi saavutatuks lugema ja täna end radiaatori külge kinni aheldama, et sügelevad näpud karpide poole ei püüdleks, aga tegelikult on nii, et vaatasime numbritele natuke peale ja no ei ole ilusad need veel. Pisut on veel puudu, aga ainult õige pisut! Lisaks kohe vägaväga tahtsin kuskile pühalikult 01.01.2024 kirjutada :)

Ilm oli meeletult kena, pakun, et esimene tõeliselt mõnus ilm selle talve jooksul. See kohe kutsus loodusesse. Algne plaan oli Heleni mõistatust vaadata, aga enne rappa suundumist taipasime vaadata, et asi pole talvel kättesaadav. No olgu, õnneks oli siin ka teine täpp.. veidi keerulisem (loe: lahendamata) küll, aga äkki on hea õnn? Proovisime järgi. Täna läks nagu lepase reega - kõik kolm õde said ilusti leitud ning nad soostusid isegi müntide asukohta jagama. Peame tunnistama, et osaliselt oli see ka tänu eilsetele jälgedele, mis veel uue lumekihi alt natuke paistsid.. kui teadsid, kust ja mida otsida. Ühesõnaga, hästi üles seatud aare ja kena karp. Hirm peale kolmikvendade (loe: Deedu, Eedu ja Feedu) aarde lahendamist oli suurem, kui asi väärt oli. Aitäh - ootame "seeriale" lisa, ja ikka head uut geoaastat kah!

Aitäh, varandus leitud.

Ma ei olnud nii naiivne, et oleksin arvanud, et tunk sel oma advendipäeval raskusastme suhtes mingit alet, super sale´i või musta reedet (loe:neljapäeva) teeb. Ei teinudki. Kirves selga - nagu ikka - ehk sama protseduur, mis igal aastal - tuli pingutada ja loota, et miski lahendus ka veel selle aastanumbri sees tuleb. Cada, Hada ja Tada (Christine, Herki ja Tiiu) panid siis oma pead kolinal kokku ja hakkasid mõtlema, et mis need teised kolm õde mõtlesid või tegid või ei teinud. Lõpptulemust arvestades ma võin öelda et ma olin selle Ida tasemel - lällasin ja mängisin oma 2 kahtlase ideega. Lõpuks tulime suure kaarega tagasi mõttekäikude üsna algfaasi ja nii need õiged numbrid ilmnesid.

Täna olime just perejõulusöömingult tagasi tulnud ja veeresime mööda hoovi koduukse poole, kui Wingmän tegi ettepaneku kuskil mujal ringi veereda ja muuhulgas ka Ada, Eda ja Ida üles otsida. Loomulikult ütlesin kõva ja selge häälega oma JAH-sõna. Viskasime oma röövsaagi ja muu ebavajaliku nodi üle koduukse ja sõitsime siis Udo tütreid otsima.

Väga ilusas kohas tuli nende jälgi ajada. Oli väga nauditav jalutuskäik kuuvalges looduses ning hakkas kergem nii füüsiliselt kui vaimselt. Eks neid inimesi liikus seal ikka siin-seal ringi, aga lõpus tuli meile vastu üks võõras mugupaar ja soovis meile häid pühi.

Häid pühi teilegi ja aitäh selle pühadeaegse virgutuse eest!

Avaldamise hetkel nentisin, et tuligi mõistatus, nagu arvasin ning kimasin Kose suunas. Nii kerget lahendust tunki poolt poleks lootnudki. Siiski mässasin kaks õhtut sellega kodus. Sain aru, et olin lähedal, samas midagi oli puudu. Lõpuks loksus kõik paika ja lõpetasin rännakud eksiteel. Oleksin võinud ju kohe paberi appi võtta, arvasin et saan ilma hakkama. Ida külastasin kohe järgmisel päeval ära – rohkemaks polnud aega. Nõustun täielikult Heleniga, et mõistatuse tekstist avastad hiljem detaile, mille peale alguses ei oska mõelda.

Tänasest õhtust ideaalsemaid olusid oleks patt olnud tahta. Tegime mõnusa jalutuskäigu. Vaatasime mida Edal ja Adal meile on rääkida. Vihjetest oli kasu, tegi otsingu kergemaks. Aare kus on kõik maitsed olemas. Kõik oli tore peale selle, et catiberg tõmbas mulle lume peale. Mine veel kassiga metsa! Aitäh!

Keegi tulla võib, kui öö matnud endasse kõik.

Mööda uduniisket maad, keegi tulla ju võib.

Pole tulemiseks teed kõik head,

kuid mis sellest, kui sa tead, et tead.

Täna peale lumesadu oli Hiiu raba jõulule kohaselt valge lumega kaetud. Rahvast oli rabaradadel päris palju liikumas. Kuna kodutöö oli eelnevalt tehtud, siis astusin läbi vaid Ada juurest kes juhatas mind otse aardekarbini. Värske lume alt paistsid veel eelmiste otsijate jäljed välja aga ka ilma selleta oli selge kus aarelaegas end peidab.

Sanderil on õigus - tegelikult sai neid geokontrolle siia alguses liiga palju. Ida on ainus, mis päriselt kasulik, kustutasin ülejäänud ära. Pole vaja midagi kodus kaardi peal mõistatada ega huupi laksides geokontrolli piinata, mine parem metsa jalutama :o) Kui oma telefoni või gepsu asimuudinäitu ei usalda, siis võta igaks juhuks päris kompass kaasa. Näiteks isiklikust kogemusest tõden, et alates Android 13-st ei suuda ükski non-Google app (kaasa arvatud c:geo) enam eriti kiiresti anduritelt õiget infot kätte saada. Pikapeale näitab põhjasuunda sinna, kus ta tõesti on, aga enne tuleb ligi pool minutit lukustamata ekraaniga kohapeal muneda (hoolimata sellest, et turvasättungites on c:geo jaoks kõik erandid tehtud).

Kodus raja alguse geokontrolli pihta ei saanud aga autos kaasas olev geokontroll andis teada kui lähedal aga mitte täpne. Nii me siis seal kulgesime tüdrukute radadel. Tänud aarde eest

Ida asukoht sai teisel päeval paika pandud.Välitöödel olid tüdrukud väga tujukad ning info mis andsid oli väga minimaalne aga varanduseni me jõudsime.Aitäh!