Vahase

Julgelt läbi värava ja otse aardeni välja. Läheduses silmakoht ja kohalik pullivaatluspunkt.

Aardele lähenedes märkasin kauguses lehmakarja, kuid õnneks nad vaatasid mind korraks ja jätkasid omi tegevusi ega tulnud lähemale. Aitäh peitjatele ja hooldajatele, aare korras.

Abruka viies, leid tuli ruttu ja kuna kuivatasime alles Vahaselt tulnud jalgu oli aega aaret remontida. Uus karp, logi kuivatus plus silica lisamine. Aare korras.

Kolm päeva Abrukal. Teise päeva esimene, leidsime teel Vahasele. Aitäh!

Aardekonteiner hakkab ära väsima ning logiraamat niiske. Ei olnud asju kaasas, et asja parandada.
Vahepeal oli aardeni tee väga märg kuid ühel hetkel läks seis paremaks. Veisteparv piiras null punkti, kuid lähenedes tegid meile tee vabaks.

Logiraamat oli praegu kuiv.

Katki on aga nii karp kui natuke ka kott, nii et hoopis need vajavad välja vahetamist. Kuid mul polnud kaasas. Panin need praegu nii, kuidas võimalikult vähe vett võiks raamatuni jõuda.

Pärast retke saare keskele, pidime uuesti Musta Pärli juurde tagasi tulema ja matka Vahase saare poole alustama. Päris palju teed oli metsa sees, kust siis hiljem saime niidu peale. Aare ise oli kuidagi liiga nähtaval ja vajaks uut logiraamatut. Asendust mul kahjuks kaasas ei olnud.
Siit alustasime oma minekut Vahase saarele.
Tänud peitjale siia juhatamast.

Et saabuva jaanipäeva saginast ja melust eemale saada, oli Vahase aare täpselt õige ettekääne. Tänud selle aarde eest!

Sile tee, sile tee, künkad, künkad, auk - vot täpselt selline oli tee jalgrattaga aardeni! ;) Püüdsime ka veidi logiraamatut tuule ja päikese käes kuivatada!

Leitud ja logitud

Leitud, logitud, tänud peitjale!

Kahjuks Vahasele ei jõudnud, Vahase silm oli küll kutsuv. Karbike leitud ja süda rahul.

Abruka saare viimane! Vähemalt nii kauaks kui keegi jälle mõne aarde kuhugi peidab. Üks julge pundist käis ka Vahasel ära, teised nautisid viimaseid kodust kaasa võetud sööke, ilma ja loodust. Aitäh Abruka olid võrratu!

Pilliroo vahelt hakkas äkki inimesi välja tulema. Ei saanudki aru, kust nad tulid. Keerasime peale logimist otsa ringi ja läksime tagasi.
Tänud

Aaret valvas eriti suur neljajalgne, kes mõõdetud sammul pisut kaugemale soostus astuma. Karjamaa tee oli veidi porine, aga metsatee rattaga väga mõnus. Aitäh!

Leitud

Väga huvitatav ajalugu aardel. Kohapeal ei tundunud just palju peidukaid olema, aga siiski võttis otsimine aega. Ma otsisin täitsa valedest kohtadest, õnneks Liis päästis päeva. Vahasel endal võiks ka aare olla, aga iseasi kas kohalikud seda sooviksid. Täna igastahes kostus sealt tümpsu. Meie kuulasime selle peale Abruka valssi.

Tee peal nägime toredaid loomi ja taas oleks tahtnud mõnda kaasa võtta, aga Kaups polnud nõus. Logiraamatut avades üllatusime, kui tänase päeva logi ees nägime. Kusagil mujal selle leidja nime ei kohanud. Küllap mõni varasemalt kohatud tore loom jõudis aardeni.

Autoga ringreisi tehes anti meile 10min, et aarde juurde kapata ja tagasi tulla. Maamõõtja sammudega raske järge pidada, pooleldi jooksin. Uku pistis käe õigesse kohta üsna kohe, tegime logi ja tulime autoni tagasi.

Leitud, aitäh!

Vaatasime selle silmakoha ka üle, kust siis kõige hõlpsamini Vahasele peaks saama, aga meile ei tundunud see siiski just kuigi hõlbus. Kuna vaikselt hakkas juba hämarduma ning tahtsime valges telkimiskoha välja vaadata, siis me sedakorda sinna sumpama ei hakanud – põhjust jälle tagasi tulla.

Aarde leidmisel oli abi eelmise leidja Heleni logiteatest. Tõesti, saart hooldavate veiste tegevuse jäljed on siin näha üsna mitmes võtmes – üht-teist on siit-sealt puudu, ühte ja teist on samas kohati jälle ülearugi – kõndides peab silmad lahti hoidma.

Aitäh peitjatele!

Seda aaret otsima minek oli meie jaoks natuke küsimärk. Kuna algul üldse ei kujutanud ette, kui kaua nende pikemate matkade ja kahe esimese aarde otsimisega reaalselt aega kulub, siis olime valmis sellest aardest isegi loobuma, sest kõndimist on päris palju. Kodus plaane tehes oli ka mõte, et saame kuskilt läbi metsa lõigata ja ehk ei pea peaaegu küla keskele tagasi kõndima, et saaks Vahasele viivale teele. Kohapeal selgus muidugi, et laialeheline mets on eilsest paduvihmast eriti märg ja mingit tahtmist polnud teeradadelt kõrvale astuda.

Õnneks olime oma liikumisega ilusti ajagraafikus ja võtsime rõõmsalt suuna ka sellele aardele. Karjaaeda jõudes olime valmis kohtuma ka kohalike neljajalgsetega, kuid õnneks meie teele nad ei sattunud. Natuke enne lagedale jõudmist tabas meid hoopis esimene vihmahoog ja aarde otsimine toimuski kerges vihmasajus. Põõsaid mida uurida olid mõned ja aardekarbi leidsime kõige närituma juurest. Ühtegi rohelist lehekest sellel vaesel isendil küll enam küljes polnud. Aardekarp oli õnneks terve, loodame et kohalikud seda järgmisena pintslisse ei pista.

Kuna ajaressurss oli väga piiratud, siis Vahasele jäi meil minemata, heitsime vaid pilgu sinnapoole.
Aitäh aarde eest!

Natuke tuulamist piirkonnas ja aare leitud. Tänud peitjale!

Võttis küll aega, aga nimed said kirja. Aitäh!

Eemalt paistva Vahase saarega on minul oma merehäda lugu kitkuda ja selle tõttu tahtsin kindlasti tulla kurja juurt ise üle vaatama. Jalutades lähenemine on küll hoopis teisest küljest ja selgema sihiga..

Aarde otsimine võttis siin ilmatuma aja sest kohalikud sarvilised on ikka mõnuga neid puukesi sügamiseks kasutanud ning lõpuks selgus, et poole aastaga on kõige kõrgemast hoopis kõige madalam jäänus alles jäänud.

Tänan peitmast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

Abrukal rattaga sõitmiseks paremad teed kui Pranglil. Selle aarde juures olid väga armsad mägiveised. Algul oli nats hirm, et äkki tulevad järgi, aga ei vaid vaatasid korra. Tänud peitjale.

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

Suur tänu Priidule, kes aardele parema pesa leidis! Eelmistest koordinaatidest umbes 20m kaugusele... Uued koordinaadid on 58 08 29.4 22 28 49.3. Kõrgeim taim ümbruses hetkel. Loodan, et loomad hoiavad seda...

Talgugrupiga kadakate vastu edukalt 2 päeva võideldud, siis kolmas päev oli puhkepäev. Tulime siis ka muuhulgas jala Vahase saarele. Ausalt öelda olin siin 5 aastat tagasi käinud ja üldse ei mäletanud Abrukast suurt midagi. Ei teagi, miks. Ei tolle korra talgutööst, mida mitu päeva tehtud, majutuskohast ega Saarest. Aga Vahase kivid olid ainukesed, mis meeles. Ja jälle ronisime siia otsa ja binoklitega jälgisime 3 merikotka tegemisi. Aitäh aarde eest, kaitsvat puud enam pole, karp maapinnal, kuid veel kenasti ok veised pole ära tallanud.