Lemuselja

Tänud!

18210.

Nii põnev kohanimi, millega meie jaoks kaasnes täpselt paras jalasirutuspaus. Aitäh!

Trampida sai omajagu nii vees kuivas

Kui kuu aega tagasi Pardikannu aaret taas otsimas käisin (seekord siis lõpuks ometi edukalt), vaatasin ka siin alguse üle ning liikusin siia sinna, aga eriline entusiasm puudus ja nii ta jäi. Tänase päeva lõpetuseks sobis see siinne multi aga ideaalselt. Pealegi asjaolu, et nüüd need kaugused tublisti konkreetsemad, andis ikka tubli portsu lootust edukaks saada, juurde. Nii ka läks, kõik selge ja konkreetne. Lõpus sai täna kenasti kuiva jalaga, kuigi üks samm tuli selle saavutamiseks kaunikesti pikk teha. Tänud peitjale toreda multi eest

Koordinaat töötab nii valges kui pimedas.
Tegin aarde leidja-sõbralikumaks.
Mehiste elevantide sammude asemel on nüüd meetrid.

Teise punkti jõudmiseks läks kolm katset nagu ka paljudel teistel. Mis sellest, et vahemaad polnud suured, oli aardeni jõudes tunne nagu oleks korraliku matka läbinud. Kirsiks tordil sai lõpus veel piisavalt nõgesemõnnat saadud, kuid patt oleks olnud asi ka pooleli jätta. Aitäh!

Väga kihvt! Aitäh

Leitud. Aitäh!

Pimedus pressis peale, aga jõudsime konteinerini ilma probleemideta. Samme ei hakanud lugema, rohkem lootsin visuaalsele kontrollile. Aitäh!

Meie jaoks küll lihtne ja kerge ei olnud :D
Kui on valida nelja suuna vahel, siis loomulikult tuleb õige leidmiseks kõik läbi käia.
Lõpp-aarde leidmine tuli väga kobalt. Olime juba alla andmas.
Praegusel aastajal valgeid papusid ei soovita :D kummik on kindlasti asjakohasem

Kästi võtta mehised sammud. No võtsin. Teine punkt paistis kenasti ära, muidu oleks mööda pannud - 8 sammu oli veel varuks. Järgmise punkti suunas sai siis sammupikkust veidi korrigeeritud, aga ega see tähtsust ei omandanud, sest koht oli poole maa pealt juba näha. Lõpus oli õnneks aastaajale kohaselt suhteliselt kuiv. Aitäh sammuma kutsumast!

Sammusime ja sammusime ja sammusime, kuni jõudsime kohale :) Tore vaheldus, täname peitmast!

Millegipärast pole siiani Koljaku ja Korjuse vahelise kolmiku otsimiseni jõudnud kuigi neis metsades uitamas käidud küll.
Tänagi tekkis soov siin mõnusas kohas veidi ringi tuterdada. Krista tuli kampa ja koos jutustades oli veelgi toredam uidata. Silmadega seeni otsides kippusid sammude lugemised küll vahepeal sassi minema, aga punktid said leitud, omapärane koht avastatud ning suuremat ringi tehes ka pannitäis seeni leitud.

aitäh peitjale.

Juhised kontrollitud, hakkasin samme seadma. Kõigepealt loogilises suunas, täitsa mehiselt, muide - siiski sammudes ja mitte hüpates. Kuna sealt kohe jätku ei leidnud, siis sai nullist uuesti mõõtma hakatud, igas neljas võimalikus suunas. Ligemale tunni aja pärast pidin tõdema, et targem ei olnud sugugi. Unustasin siis loendamised lihtsalt ära ja proovisin vahelduseks muudele juhistele vastavalt ringi vaadata. Niimoodi jõudsin lõpuks edasi. Tohho tonti, Halliki mõõtis sammud vist Kalevipoja järgi! :D Järgneval teekonnal läks pisut puntrasse vihjes sisalduv numeratsioon, see siiski ei takistanud logi kirja saamist. Kõige esimene etapp jäi ikka ülekaalukalt kõige ajamahukamaks.

Rahula on midagi erilist! Tõtt-öelda pole ma neile märkimisväärselt tähelepanu pööranud. Kuskil kiriku kõrval või mujal massilise matmispaiga juures, no lihtsalt ei tunneta mitte mingeid hingi. Vahest oma viga. Aga siin justkui mõjus see kohake. Ei tea, kas võis tegemist olla ehk maetute lemmikpaigaga? Igatahes justnimelt sel moel leian praegu veel oma 7 aastat tagasi lahkunud vanaema, külastades Pääskula metsas ja rabas neid kohti, kus talle meeldis männijuurtel istuda, vanu jutte rääkida ja kasevihtu köita või minu seenekorvi sisu üle vaadata. Aitäh paiga tutvustamise eest!

Olime juba paar aaret tagasi hakanud tundma, et kõht ootab väikest lõunapausi. Siia metsavahele sisse keerates ja rahulikul metsateel parkides haarasimegi esimese asjana võileivad hambusse. Neid nosides hakkas kohe ka aarde esimene punkt silma. Võtsime saadud info teadmiseks, kuid erilist selgust see edasise osas ei pakkunud. Kui seisad keset ristmikku, siis on võimalusi ju rohkem kui üks. Proovisime alustuseks ühte kõige paljulubavamat varianti. Kahjuks edu see ei toonud. Olime juba valmis loobuma selle aarde otsimisest, kui Salme arvas, et katsetab veel ühte võimalust. Mul polnud ka samal ajal niisama auto juures mõtet passida ja võtsin ette kolmanda võimaluse. Ja see meid õigesse kohta viiski. Edasi läks juba õnneks lihtsalt, järgmised punktid olid ilusti leitavad. Lõppu viis väga korralik georada, polnud gepsu vaja vaadatagi. Jalad jäid ka täitsa kuivaks. Tore, et tehtud sai ja otsustasime nüüd edasi liikuda järgmistesse metsadesse.

Tegelikult oli plaanis hoopis ühe teise aarde poole suunduda aga täpselt neli aaret jäi enne seda teekonnale, mis hõikasid tee ääres: "Palun otsi mind!" No kuidas sa siis nii armsale kutsele vastu saad panna?

Algus meenutas mulle mu enda Alice nimelist aaret, mille ma kogemuste puudumisel peitsin palju aastaid tagasi veelgi kehvemini, kui see siin. Esimene punkt pani kohe kukalt kratsima, et mis suunas küll liikuma peaks. Valikuid oli ju lausa neli ja kui suur on tõenäosus esimese korraga õiges suunas astuda? Igatahes see mingi ime läbi õnnestus ja kõik vahepunktid, kui ka lõpp said üllatavalt kiirelt leitud, kuigi ülesehitus oli selline, et siin oleks võinud end vabalt siniseks vihastada ja otsimine katkestada. Läks õnneks. Vastavalt eelnenud kuivadele ilmadele oli lõpp küll niiske aga sai plätuga kenasti hakkama. Leidsime ka koha, kust kirjeldusse saadud read on pärit. Aitäh!

Kus häda kõige suurem, seal abi telefonikõne kaugusel. No mitteleiu logi järel vaatasin, kes leidnud ja leidsin sealt hiljaaegu külastanud ohvri. Sai õige suuna kätte ja kuigi mul pole teps mitte lühikesed jalad, siis mina seda sammude arvu välja kuidagi ei võta, mis ette antud. Lõpu osas ka hea, et koordinaat oli, muidu oleks raudne mitteleid tulnud. Edasi kuuldavasti sama peitja veel rängema väljakutse poole.

Tänud peitjale!

Tore rada ja mõnus jalutuskäik.

Selle multiga läks mul õnneks suht kiirelt. Esimene suund oli küll vale, aga teine juba sobis täitsa hästi ja nii lõpuni välja. Tänan.

No ei olnud pimedas selle aardega lihtne. Aga visadus viis sihile. Tänud!

Viimane punkt oli veidi mõtlema sundiv, sest koordinaadid näitasid kaugele aga tegime numbrites väiksed korrektiivid ja sumpasime aardeni.
Tänud

Esimese punkti järel tegime paar valepõiget, aga lõpuks jäi tops silma. Kolmanda punkti vihje on GCs olemas, siin puudu. Lõpp oli üllatava koha naabruses, jalad väga märjaks ei saanudki. Aitäh!

Ei ole suurem nende aarete fänn, mis ütlevad, liigu nüüd mingis suunas, jättes aga ütlemata mis suunas. Eriti kui veel on lausa neli potentsiaalset suunda. Õnneks teisel korral läks õnneks. Kolmandas punktis enam käbisid pole, lõpus on suurem mikro.

Leitud ning logitud. Täname!

Leitud

Mõned aastad tagasi juba käisime siin Lemuseljal, tookord jäime leiuta. Kolm punkti leidsime kenasti üles, aga lõppu enam mitte. Seekord võtsime taas täisprogrammi ette. Kõik vahepunktid olid heas seisukorras ning erinevalt eelnevast korrast oli seekord ka lõpp olemas. Tänud aarde eest!

Kolmanda vahepunktis toimus just metsaraie ja ühtegi kuuske seal enam püsti ei ole. Tänu abiinfole sai siiski aare leitud.

Käisime lõpus ja käisime punktid läbi. Vana konteinerit ei leidnud. Aitäh Karlile taastamast! Ma ei hakka rahu rikkuma. Lõpp jääb sinna, kust ta on.

Lõppaare

Uus vihje: kuusk

Suurus: small -> micro

Kalmistu jääb vasakut kätt valli/mäe otsa kui minna kolmandast punktist lõpp-punkti. Seal nüüd uhked sildid.

Tore väike multi.