LK 110: Pargivaht

Siia jõe taha ikka mitmeid kordi sattunud ja peanorgus tagasi autosse läinud kuna üle ei saa. Seekord ei saanud arugi, et siin jõgi oleks olnud.
Ühtegi inimese jälge peale jõge ei kohanud mis on üllatav aga see eest mõlema aarde juurde läksid karu jäljed mida mööda oli hea astuda aga muidugi mitte kõige meeldivam tunne :D Igatahes tehtud said need lõpuks ja toiduks ei langenud seega läks hästi :D Aarded väga heas seisukorras, aitäh :)

Vesi liiga kõrge, ei pääsenud üle oja.

Esmapilgul tundus,et peitja on saanud inspiratsiooni Mehis Heinsaare "Kadunud hõimust",mille tegevus toimub ju siinkandis,kuid aare on peidetud vast paar aastat varem romaani ilmumisest.Aga sobib nii ägedalt siia.Tänud peitjale!

Geps juhatas veidi edasi. Pargivaht jäi juhuslikult silma. Pargivahil läheb hästi.

Kui juba siin kandis olin siis tulin olukorda kaema. Ei saanud üle, vett liiga palju, eks jääb jälle ootama :)

Veetase silla peal oli parajalt nii kõrge, et kummikud päästsid seekord päeva. Parajalt ehmatav tegelane seal sirgete ridadega tihedas kuusikus. Logi kirja ja edasi Pärna talu poole

Tsiisas küll, niimoodi võib ju kreepsu saada. Igatahes mu geoloom põrnitses eemalt ja oli valmis otsust vastu võtma, et kas põgeneda või rünnata. Tegelikult ei teinud ta kumbagi, vaid järgnes mulle tasapisi.
Tänud peitjale selle valvuri siia sokutamise eest. Las siis muudkui valvab, kuigi vaevalt talle seda seltsi eriti pakutakse, teekene niisugune kehvake siinkandis, aga eks geopeiturite jalad ikka siin rada sisse talluvad.

Tagasiteel Pärna talust sai ka vahile tere öeldud.

Ei saanud üle jõe. Eh siis suvel vb uuesti.

Mina vahtisin muudkui omale seeni ja no aaret ei leia. Saime naerda teostuse eest ikka täiega, aitäh, oli lõbus!

Pargivaht oli korraliku raja rajanud,et ikka kõik hivilised saaksid teda külastada,nii meiegi käisime teda tervitamas.Aitäh!

Pargivahile olin varemgi lehvitanud, kuid seekord oli aeg ka patsu talle lüüa. Peale aarde leidmist jalutasime tagasi Meiekose rajale ning edasi grillimiskohani. Jassu sai oksale järgi ujuda ja Triinu loodust uudistada. Kes veel siin käinud pole, siis logimiseks tasub suur kogus OFFi kaasa võtta! Aitäh! EVEJ

Pargivaht pani võpatama, ehkki siin varemgi jalutatud. Tänud vahimeistrile!

Tänud peitjale!

Sügispäev Soomaal. Aitäh!

Leitud! Aitäh!

Arvanuks, et tardunud seeneline, aga korvi käevangus polnud. Meie geokoerale jäi see tegelane korralikuks mõistatuseks. Erinevate hääleharjutuste peale ei teinud see tüüp kuulmagi, liigutamisest rääkimata. Täname kohtumise eest! Tore, et see ei juhtunud hämaras ja üksi olles :D Lahe teostus!

Leitud.

Jailbreak 22

12044.

Lahe teostus.

Aitäh korraliku teostuse eest!

Pimedas metsas ootamatult sellise peiduka kohtamine ei pruugi kõige mõnusam olla. Nimeks pakun sellele hoopis Darth Vader.

Pärna talust olin varem lugenud, pilte näinud, kuid päris selgeks ei olnud enda jaoks teinudki, mis ja kus asub. Nüüd asusime parklast teele ja millegipärast arvasin, et toreda keldri juures ka ikka mingi aare asub. Kelder, mida kuulu järgi on kasutatud ööbimiseks ja mingil ajal ka saunatamiseks. Mälu järgi astusin ma joonelt selle suunas. Aastate eest käidud koht ja jälle on loodus ümbrust muutnud ning veidi sattusin juba segadusse. Õnneks nina ei petnud ja keldri ma üles leidsin. Seesama nina aga andis keldriukselt sisse piiludes teada, et kuskil seal sees on kellegi maine teekond otsa saanud ja üpris kole laibalehk lõi ukselt ninna. Niipalju kui ukselt telefoni taskulambiga näha sai, siis inimhing see vist ikka polnud, sest see oleks vist nähtaval olnud. Kas ja kes kuskil lavatsi all olla võis, seda mina lähemalt näha ei tahtnud. Nii hoidsingi sõrmedega nina kinni ja taandusin. Ja üks on kindel, et sinna ma küll ööbima minna ei tahaks.(Kummalisel kombel oli seda tunnet sel päeval nii mitmeski kohas. Ilmselt olen pirtsakaks muutunud ümbritseva keskkonna suhtes. Kui ikka päris raju kaelas pole, siis valiks veidi, kuhu külje maha paneks ja öö mööda saadaks.)

Eks nüüd oli siis koht, kus lähemalt maa-ameti kaarti uurida ja veenduda, et mingi jõeületuskoht on lähedal. Ega kirjeldust ju nii hoolega ei olnud lugenud.

Kalpsasime üle kivide ja sain aru, et kunagi olime me siit ju kummipaadiga suurvee ajal üle sõitnud ja siis sellesama kummipaadiga vbl isegi pargivahi metsasihist läbi kulgenud. Oli sürr kogemus kummipaadiga kuusikus sõita. Toona pargivahti veel ametis polnud.

Täna paistis ta juba kaugelt silma. Ja kurvastuseks ta küll end Kadrina ei tutvustanud. Üldse oli vähese jutuga tüüp. Õlgade laiuse järgi oleks oletanud, et Andres oli... Maria küll mitte.

Tont teab siis, kes ta oli...

Nimed said kirja ja astusime edasi. Hea, et siia öösel ei sattunud. Kreepsu või südari võiks sedasi saada või olematu vererõhk pilvede alla kerkida.

Aitäh! Oli vahva kogemus taas! (Kui aroomiemotsioon välja arvata.)
EVEJ

PS. Aare pmst korras, aga neil karpidel on mitmel kõrvad ära murdunud. Seni pole sellest lugu, sest kuivad ja kuivas kohas neist enamus. Siin oli kilekott väga katki ja peidukaski ehk üks märjaks saavamaid. Kaasas nii suurt polnud, seega mässisin olemasoleva kindlamas olekus karbi ümber. Loodetavasti püsib kenasti kuiv jätkuvalt.

Kaardi järgi vaadates jäi see üle jõe. Kuidas veel sinna peaks saama? Aga tuli välja, et täitsa kivist sild kohe on. Vaht ise oli kulgenud vähe kummalisse kohta. Ja nagu Kadri ütles, et hea, et pimedas ei olnud siin. Ega see vaht oli rohkem nagu metsavend või nagu Darth Veder tähesõdadest. Aitäh.

Proovisin ühelt ja teiselt poolt, õnneks enne ragistama hakkamist taipasin vaadata, kas peitja äkki soovitusliku lähenemissuuna on ära märkinud. Oligi. Ja täitsa viiskas see viis kohale. Veidi küll pehme ja märg, aga see ikkagi soomaa. Pärast pargivahi tervitamist jätkasin teekonda Pärnale. Aitäh peijtale.

Väike matkake ning järjekordne vahva aare leitud.Aitüma

Igavesti äge pargivaht, tânud peitjale!

Päris hirmus sellises metsas kohata sellist tegelast. Enne tuli meile vastu seeneline, huvitav, kas ta ka uudistas seda.
Tänud aarde eest

No mis park, siin ju suured kuused ja korralik mets. Vaht oli muiudgi aus ja vahtis väga kohusetundlikult. Logiraamatu täitmise vastu polnud tal midagi ja kõik nimed said kenasti kirja. Tänud peitjale vahva aarde eest!

Jätsin auto parklasse ja kõndisin aarde poole. Algul kena jalutuskäik, üle jõekese saab kergesti, edasi läks asi tüütumaks, need sääsed... Tee viis suht pimedasse kuusemetsa, üksi veidi kõhegi. Valvurit märgates mõtlesin, et kui oleksin juhuslikult siia juhtunud, oleksin ehmatanud. Ümbrus selline süngevõitu, polegi vist sellist metsa näinud, valvur ka eemalt vaadates. Tegelikult oli valvur ikka päris muhe ja osutus rahulikuks, ei pahandanud üldse, kui peidikust logiraamatu võtsin ja seda täitma asusin. Mida aga ei saa öelda sääskede kohta. Sain siiski logitud ja läks oma kohale tagasi. Väga vahva aare! Aitäh peitjale!