LK 110: Pärna talu

Siia jõe taha ikka mitmeid kordi sattunud ja peanorgus tagasi autosse läinud kuna üle ei saa. Seekord ei saanud arugi, et siin jõgi oleks olnud.
Ühtegi inimese jälge peale jõge ei kohanud mis on üllatav aga see eest mõlema aarde juurde läksid karu jäljed mida mööda oli hea astuda aga muidugi mitte kõige meeldivam tunne :D Igatahes tehtud said need lõpuks ja toiduks ei langenud seega läks hästi :D Aarded väga heas seisukorras, aitäh :)

Leitud,hoolimata miljonist sääsest!Lahe koht,tänud peitjale!

Pargivahi juurest tuli parem või kehvem tee taluni. Midagi on siin korda tehtud, nii et matkaja leiab siit peavarju ja geopeitur logimisvõimaluse. Pluss emotsioonid. Tänud peitjale

Elektrikarjus oli seekord lahti võetud, ju polnud karja sellel maatükil. Pargivahile end esitletud, võis juba suuna talule võtta. Tee väheke nadi oli, aga maja täiesti asjalik veel. Kohale jõudsin kenasti kuiva ilmaga, aga majas ringi vaadates läks asi täiesti käest ära. Päris padukas just polnud, aga ikka täiesti asjalik sadu siiski. Kuigi oli teada, et varsti see vihm ka möödub, polnud mõtetki oodata, sest kogu rinnuni ulatuv loodus oli juba ju jumalast märjaks saanud, nagu hetk hiljem loomulikult meiegi. Nii lirtsuv pole ma ammu olnud. Isegi kummikud olid tänu mööda pükse alla jooksvat vett täiesti märjad. Aga vähemalt oli soe.
Tänud peitjale seda vana talukohta aardega tähistamast ja seega meid ka siia kutsumast.

Ruttu metsa ja tagasi, muidu jäädki sääskede toiduks.

Siia jalutasime edasi, lobisesime ja mina sain jälle mõned vajalikud seened. Koht õõvastav, mina üksi siia ei tuleks, eluilmaski mitte. Aitäh Aive nii head geoplaani tegemast. Teostus väga hea, aitäh!

Pargivahi juurest jalutasime siia.Aitäh!

Nädala pärast õitsevad siin kullerkupud. Hea, et sel talul veel mingigi funktsioon on. Aitäh!

Tänud peitjale!

Sügispäev Soomaal. Aitäh!

Leitud! Aitäh!

Karjuses voolu polnud ja sissetallatud rada viis auväärse talukohani. Karbi peiduka leidsime ka kiirelt. Logisime külastuse ja eemaldasime aardekarbist sigaretid. Meie lahkumisel astusid hoovile neli detektoritega kaevurit :(

Leitud.

See koht tekitas nii mõnegi ebamäärase tunde. Tänud tutvustamast.

12043.

Ilus rahulik koht, kui ainult sääsed ei oleks kiusanud.

Tänud siia kutsumast!

Geopeituseta poleks siia viitsinud kuidagi tulla. Jälgi mudas oli küll piisavalt, aga malts oli kõik rajad kinni kasvatanud. Sain ikka kogu täiega nautida seda jalutamist.

Ahaa, ahaa, see ongi siis A.. Selline suur ja uhke ongi Pärna talu. Siia toov tee oli üpris pehme ja pidi hoolega vaatama, kuhu astuda, sest kummikuid polnud me ülbikud ju jalga pannudki. Ülbikud, sest kes siis ometi loodab Soomaal päeva veeta ja ilma kummikuteta hakkama saada? Ja veel loota, et varbad kuivaks jäävad?

Kesk varsakapju ja ka kullerkuppude tutte laveerides õnnestus siiski peaaegu see käik ära käia. Tossud porised ja niisked, varbad niisked, kuid siiski vaid niisked. Sokke ei pidanud välja väänama. Õnneks, kuigi olin mingit ettenägelikkust ilmutanud ja teised sokid ja tossud kummikute kõrvale autosse visanud.

Maja oli uhke, õu oli võluv ja taas võis mõtted uitama lasta, kas ja kuidas keegi siin justkui jumalast hüljatud paigas elada-toimetada võis. Mulle meeldivad sellised kohad, kus ajalugu justkui veresoontest läbi tuiskab. Pidulik ja samas väga kurb.

Seinalt sain aru siis selle Kadri-Andrese loost, kuid Mariast lugesin nüüd internetist. Seega pea 50 aastat on loodus siin omatahtsi toimetanud ja ikka veel on talumaja püsti. Nii lagunenud küll, et kui just väikeseid poisse ja pussnuge taevast alla ei saja, siis siia ma jääda ei tahaks. Kuidagi nii rottide pärusmaa tundus. :) Ja kummitab ka kindlasti, sest pererahvas on kurb, et talu hääbunud on...

Siin oli taas karbil kõrv puudu, kuid asukoht nii kuiv, et sellest küll vähimat pahandust ei sünni. Tahtsin siit kilekoti pargivahile hoopis viia, aga kahjuks oli siingi see kilekoti tõmblukk katki. Jäi siis ikka nii nagu oli.

Peep kirjutas maja logiraamatusse ka meid ja et olime siin Soomaal rännates üht teatud kolmekümnendat aastapäeva tähistamas...

Kuidas siin mõmmikutega on, see käpa-ja muidu jälgedest ei selgunud, kuid põtru paistis hulgi elavat siinkandis. Nende priskeid "rosinaid" vedeles hunnikutena teel. Nähtavale ei ilmunud ühtegi.

Tagasitee läks kiiremini nagu alati. Hämmastav nähtus...

Aitäh siia kutsumast! EVEJ

Väljast uue katusega ja igaveste vägevate seinapalkidega päris suur maja. Sees ei olnud kohati põrandaidki. Ja lõhnas nagu istuks kartulikeldris. Nagu Kadri ütles, et ööbima siia küll ei jääks. Ei jäänudki. Aare korras igati. Aitäh.

Pargivahi juurest jätkasin jalutuskäiku ja varsti olingi talus väljas. Täitsa kobe maja siin. Teekond oli pehme küll, aga õnneks oli matkasaabas korralik ja see väike vesi ei häirinud. Aitäh peitjale.

Tänud juhatamast,geopeitus näitab igasugu põnevaid kohtasid!

Milline tore ajahambast puretud maamajake. Tänud tutvustamast!

Vägev majake ,rohtu kasvanud. Läbi pidi murdma erinevatest taimedest, ohtralt oli ka muda. Tossud said märjaks ja poriseks aga ei midagi hullu.
Tänud siia juhatamast

Pargivahi juurest suundusime edasi Pärna talu poole - oleme orienteerujatena igasuguste radadega ja ka nende puudumisega harjunud, nii et siin väike muda, kõrge hein ja sõbralikud nõgesed ei heidutanud meid mitte üks raas. Sääskede vastu olime nüüd juba kaitstud ja nii sammusime vapralt aardeni - päris huvitav koht, tänud!

Andsin koertele võimaluse olla nagu päris koerad. Hullata vees ja poris ja heinas. Tagasi jõudes olid nad isegi üsna puhtas vormis kuna üsna enne lõppu saab ju veidi vees plädistada ka ja autosse tagasi jõudmise ajaks olid nad veidike ka kuivada jõudnud. Jalutuskäik oli üsna seiklusrohke. Kirjelduse lugemine on ju nõrkadele ja eks ilmselt seda lugedeski poleks ma kummikuid jalga tõmmanud. Ühel hetkel vaatas vasakult otsa tume metsavaim, tegin ruttu sääred ja tõttasin edasi. Pärna talu oli üsna ootamatu leid, kui pererahvale midagi etteheita, siis et väike heinategu paha ei teeks. Mina ja Exe jõudsime puugivabalt koju, Jassult saime neid päris mitu korjata. (807) Aitäh! EVEJ

Kustutada

Kui juba Pargivahiga kohtutud, ei saanud ka Pärna talu külastamata jätta. Nii ma sinna kõndisin mööda rohtukasvanud metsateed. Üksi oli pisut kõhe, aga peale sääskede kedagi ei kohanud. Kohati oli rada päris kitsas ja veidi porine, aga jalad jäid kuivaks, lõpuosas rohi rinnuni. Aarde asukoht oli aga taas imetlust väärt, nii korralikult kaitstut vist polegi näinud, katuse all ja veel eraldi peidik - heas korras. Logiraamat täidetud, vaatasin veel natuke ringi. Aitäh peitjale siia juhatamast ja aarde eest!

Minu teine päev Soomaal. Sama kuum kui eelmine. Jalgsi enam ei jaksanud. Sain laenuks võõra jalgratta. 25 km rattaga ja 5 km jalgsi. 6 aaret. See viies aardeleid pärast natuke hirmutavat musta kuju metsas. Siia majakesse oli mind toonud ka 5 aasta tagune Tipu Looduskooli matk. See oli väike üllatus peale natuke keerulisi olusid teerajal. Aitäh aarde peitjatele toredate elamuste eest!

LK 110 kümnes aare Soomaal leitud. Kõige ekstreemsem lähenemine täna aardele. Praktiliselt kogu tee oli vee all. Algul ikka valisime kuivi kohti, aga kui jalad juba märjad, siis pladistasime mööda vett. Pärast ojas sai puhtaks pestud. Aitäh.

Leitud!