PKT 15

Tftc

Vt PKT 1

Leitud, logitud, tänud! Rohkem muljeid PKT1 logi juures.

Leitud ja logitud. Tore 9 tunnine kanuumatk. Sõidumuljed PKT 1 juures. Tänud peitjale.

Veematka muljeid pisut pikemalt PKT #1 logis. Selle uue potsiku kinnitasin puusse üks jalg SUPil, teine kaldal - nagu kapten Morgan. Aitäh veeaarde eest!

Pikem jutt esimese PKT 1 juures!

Leitud ja logitud – põhjalikum ülevaade PKT1 juures!

Thank you Kristel ja Laur
For cache GC8XP1K Logged 31 May 2025 15:07 by kaits747. Kilepaber

Üks hetk hüüdis Laur netis välja, et on plaan minna jõele PKT seeriat hooldama. Muutuv Ilm aitas vahetada päeva meile sobivaks. Tegime oma kohustusliku ringi varem ära. Olin kindel, et meid on osalemas rohkem kui kaks aga koolilõpetamiste graafikud on teistsugused. Korjasin külapealt kokku 3 SUP lauda, vaatasin kanuud ja „piiluparte“ -väikseid kajakke. Mõtlesime stardis vaadata jõe poole ning otsustada oma liikumisvahendi. Kaks kajakki mahtus ilusti salongi. Mahuks 4+2. Kokkulepitud stardipaika jõudsime esimestena. Otsustasime kajakke kasutada. Karjaga kulgemisel sellel seerial hea valik, kui logijaid on teisigi. Me saime olla „kogumiskastiks“ rajalt kokku korjatavatele topsidele, Sup laudade saba tõstjad takistuste juures, vajadusel rammijad, raskused ujuvatele rontidele ja remondibrigaadi ankurdajad.
Kokku olime teel 4 tundi esimesel osal kümnekesi ja 3 tundi teisel osal üheksakesi. Keskel vahetus osa tiimi. Jõgi oli kenasti läbitav. Sääsed mida varem nähtud polnud olid olemas ja maitsesid meid mõnes kohas.
Kajakiga sai sujuvalt ka vastuvoolu millegi poole püüelda ja olime ainsad languse läbijad. Saime võimlemise asemel palju istuda. Ühe korra kui SUP seltskond oli eest jalga lasknud avastasime logimata hooldatud aarde. Hulk aega upitasime seal end paadist välja aga kätte saime. Samuti tuli meil ainult ühes kohas lõpupoole oma piilupartidest välja tulla, et üle palgi saada. SUP oli juba kiire lõppu ja teises pooles polnud enam kedagi koos sõitmas või teisi järgi ootamas või teistega arvestamas. Nagu sõbralik pere oleks tülli läinud. Kõigil oli oma asi ajada.

Leitud ja logitud – põhjalikum ülevaade PKT1 juures!

Leitud ja logitud, pikem jutt esimese topsi juures!

Leitud, tänud!

Tehtud! Pikem logi on PKT 1.

Jutt koos piltidega esimese aarde logis.

Pikem jutt PKT 1 juures. Aitäh!

Pikem logi PKT #1 juures. Aitäh!

Uus sisemine toos.

Pikem jutt esimeses PKT aarde logis. Lahe ja meeldejääv elamus :) Aitäh peitjale!

Mõnus kevadine kulgemine jätkus. Aitäh peitjale.

Leitud

Aitäh! Pikemalt PKT1 logis.

Leitud. Tänud. Pikemalt kirjutasin PKT 1 logis.

Ei hakka PKT 1 logi ümber kopeerima.

Aitäh. Seeria koondlogi siin.

Oleme ammu tahtnud PKT-rajale hullama tulla, aga plaaniks see seni jäänud oligi. Eile õhtul Emumäe jalamile telkima jäädes oli see plaan aga vägagi teoks saamas. Loomulikult oli meil plaan läbida raja esimene osa vaid, aga suur oli me üllatus kui hommikukohvi kõrvale hakkasid saabuma teated selle raja uutest aaretest. Selgus, et saame siin jõel kohe kauem aega veeta ja oma lemmikhobiga tegeleda.

Riburadapidi algusest lõpu poole kulgedes, kuuma ilma trotsides, end aeg-ajalt kas kogemata või meelega märjaks kastes sai kogu rada kenasti läbitud. Aitäh kogu raja eest!

Seda jõe rada oleme ammu kiibitsenud. Küll on käinud mõtted kanuudest, isegi sellele kanuuteenuse pakkujale oleme helistanud. Samas jälle on kogu aeg teadmine, et paljudele on see rada ikka seni neitsilikult puutumata ja suurema seltskonnaga läbides on ikka nagu turvalisem, huvitavam ja kindlasti naljakam (et kui endaga miskit ei juhtu, siis mõni kaaslastest äpardub kindlasti) Küll on saanud ajastada nii ja naamoodi. Nüüdne nädalavahetus nagu sobis kõigile, vaid mina pidin tööandja nõudmisel laupäeva Tallinnas viibima, seega sai paika siis pühapäev. Samas jälle oi kui masendav oleks olnud pühapäeval geolehti avada, kui me oleks laupäeva valinud.

Hinge täitis rõõm kui laupäeva õhtul saime end Emumäe parkla poole liikuma sättida. Väike õhtune vestlus, grilli joogi ja sääskede peletamisega nagu ikka, hommikune valmistumine, rõõmus üllatus geoppeituse lehelt, väike logistika ja juba saimegi järjepanu enda lauad vette lükatud. Algus oli muidugi ja õnneks petlikult paljutõotav. See paks roheline orgaanika kust miski nagu läbi ei mahtunud, kuhu aergi kinni jäi ja mis rapsimise korral lahkelt ka lausa sülle kippus pugema ja lõhnas see minu jaoks nagu suvine mitu nädalat tühjendamata prügikast. Küll oli tore, kui see seljataha jäi. Edasi oli küll puhas rõõm kulgemisest jahedal veel. Paljud olid kindlad et just mina olen see, kes kipub kiirsukeldumisi tegema (küllap taheti mulle meenutada selle varakevadist kolmekordset riietega ujumaskäiku Suitsna rabas)Mingil imetabasel moel püsisin ma seekord siiski taeva ja vee vahel. Igavust tekkida ei saanud, ikka tuli kas laualt maha tulla et madalas vees lauda edasi liigutada, või end üle ettesattunud takistuse kiigutada, alailma käis tagumisku alt läbi mõni kivi pannes kahtlema kas kapitalistid ikka toodavad tänapäeval vastupidavaid tooteid. Kõvemad meist tegid seda Tõldu, Leigerit või Kalevipoega ja puhastasid jõge. Mingil ajal tekkis lausa selline rattagrupi karussellitamise rütm, kus teatud põhjusel pidevalt vahetub ees sõitja, aga ei see tuli muust põhjusest mitte kihutamisest. Lemmikuks oli küll raja teine, uus osa. Muidugi tekkis lõpuks tüdimus ja suutsin isegi hakata lõpetamist ootama. See mis põrgukatel tabas meid siis kui olime jõelt välja astunud...Palusime ja käskisme üksikuid pilveräbalaid taevas, et nad seisaksid päikese ees. Kuumus oli nii meeletu et isegi parmud olid jehhat teinud ja autost väljavõetud pudelit ei saanud nagu tulisuse tõttu peoski hoida ja sealt võetud lonks... noh las olla Suure tänu raja ehitajale ja loomulikult päevakaaslastele. Oli ilus aeg

Mõne aja eest tuli plaan, et tagumine aeg PKT rada ära teha. Enam ei saanud ka öelda, et SUPpi pole või ilm on külm ;) Kuna keegi pidi ka laupäeval tööl olema, sai plaan laupäevalt pühapäevale lükatud ja see sobis ideaalselt.

Imeilus õhtu Emumäel koos sõprade ja Anna sünnipäevatordiga! No mitte ei raatsinud seda lõpetada, et oleks ehk hommikul varem vee peale saanud.

Hommikuse ärkamise ajal oli kuulda, et ilmselt tuleb pikem sõit. Ja algsed plaanid veel mõnel Eestimaa kaunil veekogul SUPituur teha, tundus tulevikku lükkuvat.

Eks algul oli ikka väikseid kõhklusi, et mis seisus jõgi ja kas ikka saame oma sõidukitega selle läbitud. Mida aeg edasi, saime aga aru, et see rada oli sellise leitsakuga ainuõige valik. Nii kui palavus pääses üllatama, sai üle SUPiserva kohe jahutust. Oikuimõnusseeoli!!! Ei hakanud ka lootuses esmaleiud võtta, oma plaane muutma. Tuleb, mis tuleb. Nii, et võtsime kogu kulgu puhta naudinguga.

Üks lõbusamaid kohti oli peale 27.-ndat punkti kui kõik oma munad märjaks said :D. Kes vähem, kes rohkem ;) Veidi maad edasi aga avastas Anna, et tema Ray-Ban-id olid oma teed läinud :( Lauri logi juures on küll näha, et üks põder just sealkandis toimetab ja ilmselt Anna prille otsib. Meile on teadmata, kas ta ka leidis. Kallo enne neid igatahes ei leidnud. Nii, et kui keegi leiab siis... :)

Tunnid möödusid nii kiirelt, et juba paistiski viimane aardetops ja tuli jahutavast veest kõrvetava päikese kätte tulla.

Rivistasime oma SUPid üles, tegime kibekiirelt oma toimetused, et siis kiirelt oma konditsioneeridega autodesse põgeneda :)

Tõeline kvaliteetaeg heade sõpradega:) Suured tänud!

Aardest aardeni. Nii see rada kulgeb.

Tore kulgemine ja aitäh aarde eest.

Selles raja osas läheb juba asi põnevamaks. Tuleb hakata trenni tegema - püsti, istukile, põlvili, kõhuli, selili jne. Tänud tänud aarde eest.

Aitäh aarde eest!

Helen, tubli tüdruk, tegi kogu orgunni. Leppis paadimehega kokku ja kutsus meid kampa. Suur tänu talle, sest muidu oleks minust see tripp tegemata jäänud. Lisaks tundub, et Helen suutis isegi ilmataadiga kokkuleppe saavutada, sest ilm oli imeline, mitte vihma poegagi.

Me Helgega suutsime ilmselt kaks korda pikema maa maha aerutada, sest kumbki meist ei teadnud kuidas õigesti tüürida ja nii me mättast mättasse käisime, aga seda lõbusam oli. :D

Rada ise oli ka igati nauditav, nii suuri „pokusid“ pole ma varem näinud ja vesi oli juba nii soe, et mine või ujuma. Väga tore retk toredate kaaslastega. Tänan.