Vär Ava

Aare oli omal kohal ja kiiresti leitav. Teekond aardeni oli pohli täis niiet matk kestis kauem kui planeeritud. Tänud peitjatele.

Aare automaatselt avatud.

Aare automaatselt kättesaamatuks märgitud.

Peale majakat siis siia. Surnuaed nägi igati hoolitsetud välja. Tundus esimese hooga selline ammustest aegadest unustatud aga kividelt tuli välja et lausa sel dekaadil on siia inimesi sängitatud. Aardega kõik hästi. Aitähhid

Majaka juurest tulime mööda rada siia. Surnuaed oli üllatavalt väike, aga see-eest armas. Poistel läks aardega kiiresti. Aitäh!

Kena väike surnuaed! Tänud peitjale!

Aukudega väravaga kõik korras.

Kolmanda Rammu saarel veedetud päeva viimane leid. Oli meeldejääv nädalavahetus. Kaks ööd äikest, mis lõi telgi valgeks. Esimesed söödud kukemarjad. Kuuliaugud surnuaia väravas. Aitäh!

Kena vaikne paik siin saarel tõesti, eeskujuliku aia ja uhke väravaga. Peidukoht on loogiline, aga väga hea. Saime isegi algul väikese tünga, aga kauaks ta me eest peitu ei jäänud. Aitäh!

Selline asi metsa sees peidus! Huvitav, miks sellele väravatornile katuse luuk on tehtud?

Tänud!

Siin läks jälle natuke aega. Millegi pärast oli vaja käsi esmalt toppida palju keerulisemasse kohta. Aare oli aga palju lihtsamalt peidetud. Nimed kirja, natuke uudistamist ja edasi. Tänud!

Mööda jalutusrada edasi liikudes jõudsime peagi kalmistu väravasse. Katsusime ja filmisime Lauriga mõlemalt poolt kogu värava osa läbi aga ei midagi. Otsis ka varemleidnud Paavo ebaõnnestunult mitu minutit. Paavo suutis siiski konteineri ära tabada ja andis meile väikese vihje. Päris õnnestunult peidus :) Pärast edukat aardeleidu sai uudistatud ka kalmistut ennast. Peaaegu nagu perekonna kalmistu, sest nii palju haudasid just sama perekonnanimega. Ootamatu oli leida ka paar võrdlemisi värsket hauda. Aitäh saare vaatamisväärsust tutvustamast!

Taas möödus teekond aarde juurde retkejuhi jutustusi kuulates kui linnutiivul. Huvitav lugu küll, kuidas kahest perest sai mõnekümne aastaga kaks suurt hõimu. Aaret otsides jäi ilmselge koht miskipärast esimese hooga kõrvale, aga välistamistaktika tõi selle juurde tagasi. Igatahes huvitav koht, kuhu sattuda. Aitäh!

Aarderikas süstamatk. Aitäh :)

Nelja saare tuur oli meil väga äge saime nii suuremaid kui ka väiksemaid laineid tunda.Päike oli ka meiega väga armuline ja soendas meid igal saarel.Tänud kaaslastele,paadimehele ja paadinaisele.

Peale adreka laksu Rammu majaka sees ja peal ronides jalutasime siia, et pulss saaks taastuda. Aitäh!

Peale aarde logimist vaatasime ka hauad üle. Ühe juures põles küünalgi.
Tänud

Leitud, logitud, tänan!

Vene sõdurite märklauaks olnud objekt üle vaadatud. Eks tõesti siin peale sõda polnud saarel pea ühtki puud. Ühtegi mändi kohe kindlasti mitte. Saime juhuslikult saarel kokku ka siin sündinud vanahärraga, kes oma järgneva põlvega siia suvilat rajab
Ja ta rääkis ka, milline saar välja nägi. Surnuaia ümbrus oli totaalselt lage, paar üksikut puud saarel olid külas. Siin ikkagi heinamaad.

Murdunud majaka juurest tulime siia. Surnuaed on kindlasti koht, mida tasub vaadata. Suur osa sellest oli ühe pere viimne puhkepaik. Silma jäid ka värskemad daatumid. Ilus oli vaadata, et aed oli ümber ja oli ilusti korras. Tänud kohta tutvustamast!

Mõnusa saarteretke käigus leitud. Aitäh!

Üllatuse pakkunud koht oma kuuliaukudest puretud sissepääsuga ja luugiga sellel, ei osanud viimasele otstarvetki anda… Proovisin siis enne logimist netist oma küsimusele vastuse leida aga jäin ikka pigisse, samas tuli välja selle käigus teisi põnevaid fakte. No näiteks, et siinne männik ei ole saare algne looduskooslus vaid 50-datel istutatud (Pedassaarele ka) ning et nood punased marjad, mida linnutorni juures vaatasime aga maitsta pelgasime (Rootsi kukits) ei olevat siiski mürgised…

Huvitav ajalugu on sellel maatükil siin kui põhjalikumalt süüvida, aitäh aardega näitamast :)

Rammu teine aare. Omapärase väravaga mõnusalt hubane kalmistu. Aitäh!

Kodus aarde nime vaadates, tundus see üks pagana imelik nimi. Kohapeal enam nii imelik polnudki :) Koht valmistas mulle meeldiva üllatuse. Selline "kodune", just sobiv sellele väikesaarele. Tänud Rammule kutsumast!

Jalutasime mööda kena looklevat ja kiviaedade ääres kulgevat rada aarde poole. Tee peal põikasime ka järvekaldal oleva vaatetorni juurde. Üsna kummaline, et nii väikesel saarekesel lausa mitu järve. Surnuaiale jõudes oli aardeleid kiire, muidugi vaatasime üle ka kõik ristid ja hauakivid. Tõesti, ainult kahte perenime oli siin märgata. Nagu ühe pere surnuaed. Aitäh peitjatele!

Torni juurest on mõnus siia jalutada mööda üllatavalt kenasti säilinud kiviaega. Ekskurseerides väga meeles polnudki aare aga ühtäkki jäi pilk pidama ja käsi juba haaras õige objekti. Nimi kirja ja sammud teise maja(ka) juurde tagasi.

Aarde koht Rammu saare külastusel üle vaadatud! Kõik tundub korras olema. Kleeps on osaliselt lahti. Midagi kinnitamiseks seekord kaasas ei olnud.

Hei, Kuna peidukas sai omale uue värvkatte siis oli aare läinud natuke rändama. Leitud sealt lähedalt, pandud minivihikusse nimed kirja ja peidetud arvatavasti originaal asukohta tagasi. Seisukord hea, vutlar vajaks uut klepsu!

Leitud, aitäh!