EK17: Evelin Samuel

Ei noh, see raamatuteseeria on ju tore asi küll, aga mul selle valikuga väikene probleem. Tahaks lugeda küll, aga no mitte lasteraamatuid. Toredad ja armsad, kuid väheke nagu üle kasvanud neist. Kui mõni lapselaps satub õigel ajal näppu ja raamat ka muidugi olemas on, eks siis saab kaks asja ühildada, aga muidu hea meelega loeks midagi eakohasemat. Kuid õnneks on lasteraamatutel üks tore omadus, nad on lihtsalt kirjutatud ning ah jah, teine tore asi veel, üldreeglina on nad lühikesed. IOgatahes said siinsed küsimused mingil ajahetkel endale vastused külge ja kuna lõpp on nagu natuke ronimise värk, siis muudkui ootas ja ootas, et kas ja kuidas ning millal siia küll tulla. Millalgi proovisin, keelumärk oli ees, ei hakanud seekord pahalaseks ning ei sõitnud edasi. Nüüd mõtlesin, et tulen hiilin, äkki saab niisuguse nurga alt märgist mööduda, et oleks võimalik nagu tähelepanuta jätta. Sõidan mina kohale ja vahin mis ma vahin, no ei näe ühtegi märki. Tulin kohe autost välja, et kuidas pole, peaks ju olema. Polnud. Seega veeresin koos oma abivahendiga lõppu ja võtsin selle ronimise ette, kuigi puu oli sile ja tatiselt libe. Kuigi ma ei saanud aru, miks ta libe oli, vihma pole ju ammu sadanud, aga oli. Kuid sain ikkagi ühes tükis üles ja samati alla kah.
Tänud peitjale mõistatuse ja aarde eest

Pühade ajal sai raamatut sirvitud ja geokontroll roheliseks pommitatud esimese korraga. Jäi üle abivahend autosse sikitada ja metsa minna. Panused: Merle luges ja lahendas, Tiit ronis. Aitäh, tundus tore raamat.

Kui juba eelmise aarde juurede selle redeli vedasin, siis siia ka, no nii igaks juhuks. Tänud peitjale aarde eest.

Leidsime. Tänud peitjale

Seda raamatut hakkasin kohe suure huviga lugema. Teiste raamatu aaretega ei ole mul üldse soovi kokku puutuda, lihtsalt ei ole minu teema.
Lõpus tuli öko-geomobiil täitsa kasuks ning vähese näitlemisega oli nimi kirjas ja karp tagasi omal kohal.
Aitäh!

Õhtune ilm oli mõnusalt päikseline ning läksime koeraga jalutama. Jätsime auto parklasse ja tatsasime rõõmsalt aarde poole. Kohapeal oli üllatus suur, kui aare asus hoopis kõrgustes.
Uks oli lukust lahti nagu eelmine mitteleid kirjeldab, aga mitte pärani lahti. Mõtlesin, mis siis teha. Jäi plaan, et kui kätte saan, küll siis tagasi ka saan. Ja kui ei saa, siis auto abivahendiga pole kaugel. Natuke püsimist ja saime oma nimed üles märkida. Karp sai kenasti oma asukohta tagasi, uks sai kinni ning lukk kinni :)
Tänud!

Mõistatuse osa lahendasime koos Ingaga hiljuti ära, täna jalutasin käed taskus objektile ja nentisin, et seekord jääb Evelinile autogramm andmata. Majakese uks oli pärani lahti ja karbi nägin ära aga ei viitsinud ümbruses leiduvatest abivahenditest midagi kokku kompunnima hakata. Loodetavasti ei kuku karp pesast välja.

Tegime õhtuse motikatiiru. Mõistatuse lahendasin eelmisel suvel ära, aga koht oli selline, kust niisama mööda ei jaluta. Nüüd käänasime tee siit läbi ja Kaupo juba hoiatas ette, et mis siin toimuma hakkab. Turnisin talle õlgadele ja põhimõtteliselt ulatusin aardeni ära ja saime nimed kirja. Aitäh, kas Evelini-seeria saab jätku ka? :) ;)

Täna oli redeli päev. Aitäh!

Sellised lihtsad raamatud mulle sobivad. Üheksa kuud on selle lugemisest märkamatult mööda läinud. Nüüd tundus, et võiks selle täpi lõppude lõpuks kaardilt logi kirja pannes eemaldada. Ma logisin, Margus oli seni niisama ilus või imetles tähti taevas. Täitsa tore oli seal pimedas metsas toimetada. Aitäh!

Ühel õhtul olin vahetult enne raamatukogu sulgemist endale uut lugemist võtmas, kui meenus, et mingi Evelin Samueli raamat oleks ka vaja läbi luegda. Avasin kiirelt aarde tutvustuse ning laenutasin kirjelduses mainitud esimese raamatu. Kodus asja süvenema hakates sain aru, et võtsin täitsa vale raamatu. Mis seal ikka, lugesin seda siis paar päeva lapsele ette ja suundusin raamatukokku õige teose järgi. Seega aitäh, sain ühe raamatu asemel 2 loetud. Täna õhtul pakkisin pere ja redeli autosse ning suundusime logima. Aitäh!

Leitud, logitud, tänan!

Ammu ootas täpp kaardil.
Redel kaasa ja tehtud.
Tänud

Selle aarde juures sai kokku väga hea lasteraamat ning minu üks lemmikutest eurolauljatest. Kui Mai võttis raskemad raamatud, siis mina valisin laste omad. Väga aus diil :D Täna läksime pimeduses seda aaret otsima. Loomulikult ununes geokott koos lampidega koju. Õnneks telefonist piisas ja saime aarde leitud. Mai käis logiraamatu järgi ja mina jälgisin, et ta uperkuuti ei käiks. Aitäh!

Sai mõnda aega seda lahendust raskuastme tõttu kaardil hoitud, sest auto oli pidevalt kraami täis ning abivahendite jaoks ruumi polnud. Lõpuks saime aga geovarustuse jälle peale laadida ning pimedas ja mitte enam kõige soojemate ilmadega kohale sõidetud. Ligikaudu 300 meetrit aardest otsustasime luurava jalutuskäigu teha ning auto juurde tagasi jõudes raske südamega autoga lähemale kulgeda. Umbes hää vana lasteka rütmis “ikka edasi, ikka edasi, mitte sammukestki tagasi”. Raskelt tuli, aga asja sai ning Kärdi muskli ja minu hämmastavalt julguse abil kööbakas abivahend käis küll. Raamat mul küll lugemata, ei leidnud aega selleks, sest veidi mahukamaks teoseid samal ajal läbi nautisin, aga ehk jõuab, sest minugi puhul tegemist ühe Eesti lemmikeurolaulikuga. Peitjale aitäh, ei olnud teadlik sellest raamatust ning tore, et ka lihtsamaid (kiiremaid) raamatuid selles seerias on

Selle karbi koordinaadid said juba pikka aega tagasi järvest välja õngitsetud. Nüüd ka logitud. Tänud!

Ah et lasteraamatu (autori) mõistatusel selline maastiku raskusaste... Õnneks oli abivahend kaasas.

Teadsin mida vaja on, sain hakkama. Aitäh!

Üllatuslikult polnudki siin väljakutse-täpike, aga abivahend kulus ikka marjaks ära. Aitäh!

Otsustasin kasutada veel võimalust, et Carolysi abivahend minu autos pesitseb ja suundusime seda täppi värvima. Eks see koorem natuke raske oli, mida autost aardeni ja tagasi pidin tassima, aga vähemalt oli Kasparil hea tuju ja teekond läks kiirelt. Tänud!

See kala oli viimane, mis veel Ülemiste järvest püüdmata oli jäänud. Jalutasin nulli, tõin autost sobiva abivahendi ja nii see vormistatud saigi. Aitäh peitjale.

Selle aarde otsimise lugu oli meil nagu üks peatükk raamatust. Oli selle kevade üks vähestest vihmastest päevadest ja meil just plaan selle aarde juurde minna. Seega märjaks saamine garanteeritud. Lisaks olime ühe eelmise aarde juures veetakistust testides saanud ka jalad kuni põlvini märjaks. Egas midagi, kummikutest vesi välja valatud, abivahend kaenlasse ja rännakule. Tänu ilmale oli paik inimtühi ja me ei pidanud taluma imelikke pilke, miks lisaks koerale ka veel ühte atribuuti jalutame. Suure hooga panime alguses aardest mööda aga kiiresti sai viga parandatud ja aare leitud. Ei kujuta ette, kuidas seda seal ilma abivahendita logitakse, kas paljudel geopeituritel on ka tiivad lisavarustusena? Täname toreda raamatu juurde juhatamast ja tänu sellele meile ka pisukese seikluse organiseerimast.

Siin tuli veidi võimelda ja loota, et kõik läheb hästi. Läkski ja sai nime kirja, tänud :)

Aasta lõpu poole sai raamat laenutatud ja sain koordinaadid kokku. Kohapeal gps keeldus õiget kohta näitamast, küll ühele poole siis teisele poole aga raskusaste näitas lõpuks aarde asukoha kätte. Aitäh.

Mõtlesime endid hästi pehmeks ja puhvi ja kergeks, ning vähema määgimisega kui esimesel korral, sai logitud. Aitäh.

See aare ootas lahendatud mõistatuste riiulis juba mitu kuud oma aega. Nüüd peale pikemat reisi sattusid selle kandi aarded jällegi huviorbiiti ja kaua oodanud vormistus sai lõpule viidud. Tänan.

Leitud

Suvepuhkuse ajal vedasin raamatukogust koju hulgi lastekirjandust ning sain mitu mõistatust lahendatud. Täna oli see päev kui läksin aardele järele. Logidest oli juba selge, et abivahend oleks tungivalt soovitatav, seega toppisin selle autosse ja minek. Kohale jõudnud, hetkeks kõhklesin, kas võib edasi sõita. Kuna ühtegi märki ei olnud, siis läksin. Päris nulli ei trüginud vaid tegin abivahendiga väikese jalutuskäigu ikka ka. Seega kõige rohkem närvikõdi pakkus tee autost aardeni ja tagasi. Õnneks ükski jalgrattur sel hetkel mööda ei kimanud ning abikas oli ka aarde juures napilt piisava suutlikkusega. Tänud!

Natuke närvikõdi ja tehtud. See raamat oli selline, et jätsin ta pikalt tähelepanuta. Siis ükskord võtsin kätte ja lugesin mõnuga. Aitäh!

Ütleme nii, et mina seda geokontrolli roheliseks ei saanud, aga kirves oli terav ja aare sai logitud. Tänud.