Tallinnas napib T5 raskusega aardeid, nii et see aare pakub ronimisrõõmu ja pisut adrenaliini neile, kes tahavad oma statistikat vürtsitada. Aarde leidmiseks ei ole vaja lahendada mõistatusi ega otsida salakoode – piisab, kui kohale tulla ja võtta suund otse üles.
Redelit siit ei leia – nimi ütleb kõik! Kui ronid, võid end hetkeks tunda kui orav, kes kiirustab jõulukingitusi peitma, või kui metsavaim, kes valvab oma saladusi.
NB! Aardekarbi kättesaamine on igaühe omal vastutusel. Ole ettevaatlik ja kasuta sobivat ronimisvarustust ja pea meeles: gravitatsioon ei tee jõuluimet, kui sa ise ettevaatlik ei ole!
Tallinnas napib T5 raskusega aardeid, nii et see aare pakub ronimisrõõmu ja pisut adrenaliini neile, kes tahavad oma statistikat vürtsitada. Aarde leidmiseks ei ole vaja lahendada mõistatusi ega otsida salakoode – piisab, kui kohale tulla ja võtta suund otse üles.
Redelit siit ei leia – nimi ütleb kõik! Kui ronid, võid end hetkeks tunda kui orav, kes kiirustab jõulukingitusi peitma, või kui metsavaim, kes valvab oma saladusi.
NB! Aardekarbi kättesaamine on igaühe omal vastutusel. Ole ettevaatlik ja kasuta sobivat ronimisvarustust ja pea meeles: gravitatsioon ei tee jõuluimet, kui sa ise ettevaatlik ei ole!
Tänud aarde eest!
Ups nüüd tuli meelde, et käisime seda aaret suurema seltskonnaga otsimas. Poisid võtsin kaasa . Mina käisin kiirelt üleval ära. Oi mulle meeldib see kiire alla tulek. Ja pärast sai ka Johannes varustust proovida. Igatahes suured tänud Margusele varustust paika sättimast ja omanikule tänud aarde eest.
Suures osas sama kamp oli puu all nagu avaldumispäevalgi. 11. detsembri õhtul passiti niisama ja ohati, siis ohati veel kord ja lõpuks mindi nuuksudes koju piparkooke sööma.
Seekord oli tuju ülev. Redeli jätsin targu koju. Oravaklubi kutsus köiemeistri appi. Pikalt planeeritud üritus, õnneks vedas ilmaga. Kolm tundi läks lõbusas seltskonnas nagu niuhti. Aitäh kergema viieka eest!
Iga aarde jaoks on oma õige aeg ja täna oli just sobiv hetk seda logima tulla. Ei, keegi polnud puud maha saaginud ega topsi alla pillanud. Ikka ise tuli aardele puu otsa järgi ronida aga kõik olud olid ideaalsed selleks. Margusel oli ka aeg talvega kogunenud tolm ronimisvarustuselt pühkida ja nii läkski kõik imelihtsalt. Puu on meeldiva võrastikuga ka, nii köie ülesseadmiseks kui ronimiseks. Esimesena sibas üles Salme, siis oli käes minu kord. Kasutasime erinevaid tehnikaid aga puu otsa jõudsime ilusti mõlemad. Täitsa tore aare, rõõm oli natuke end sirutada. Tunniga oli kõik tehtud ja varustus taas kokku pandud. Aitäh Margusele tehnilise abi eest ja peitjale seda vahvat topsi üles seadmast!
Selle aarde otsimine oli kuidagi eriti chill. Hea lihtne viiekas, pigem selline 4,9. Esimese katsega sain tamiili ideaalsess kohta, nööri ei hakanud üldse välja otsimagi, meelitasin tamiiliga köie otse paika ja saingi üles ronida. Üleval ootas veel üks üllatus, aga õnneks oli käe peal olev käevõru aitas ka logiraamatuni jõuda ja asja ära vormistada. Aitäh peitjale.
Advendiseeria arutelud võiks jätta foorumisse. Miks eeldatakse, et advendiseeria peab olema kiire skoorimine? Antud aare võimaldas just advendiseeriale omaselt mängijatel koostööd ja kui see ei sobi, siis ei pea seda aarde juures kommenteerima.
No ma ei tea kui mõistlik on advendiseeriasse selliseid aardeid panna. Vanematel seeriatel oli soovituslikud asjad kirjas, aga tundub, et nii kui unustatakse need kirja panemata hakatakse kohe sellist jama tegema.
Kui yksk6ik tiim kutsus õhtul kaasa, siis pikalt ei mõelnud. Sips ja valmis. Aitäh, mulle meeldis!
Kuna värske aarde peale jõud ei hakanud sai siia tuldud, aitäh :)
See oli nüüd küll jah veits ootamatu, et pisikeste tegelaste peaaegu juba legendiks saanud "Pahkla - meie (geo)sünnilugu" esimene peatükk nende vanemate poolt ümber kirjutati :):D , aga ega nad sellest ilmselt pääse, küll see kauaoodatud-paljuräägitud Pahkla neil ka peagi vallutatud saab. Praegused kiirtormajad ja vallutajad - skoorige, kuni saate, sest võite saada kõvad konkurendid ;), siin mõned tegelased alustasid oma geokarjääri 5.0 leiuga ja nõudsid täna korduskülastust koos 4.5 aardega. Lühidalt - kaks ülinunnut kaksikut "nõudsid" õhtust geotuuri ja neile juba vastu panna ei saa, tegimegi redelivaba talipüüki. Puu alla jõudes oli rõõm eest leida Sander, kel oli kõis juba peaaegu paika pandud, tuli vaid astuda traksidesse ja end latva sikutada. Aitäh, oli tore.
Juba avaldumis õhtul uuris Kaupo et mis plaanid mul on. Ütlen ausalt et tänase veebruari seisuga kui lõpuks sain mahti ka logisid kirjutama hakata on kodus remont kestnud ca 3-4 kuud. Sellest lähtuvalt olen ka geopeitunud ca 1-2 aaret kuus. Ja selletõttu ei olnud ka sel õhtul esimese hooga erilist indu. Palju rohkem virvendas silme ees et saaks kodus dussiruumi uuesti kokku ja pessu. Viimase kuu jooksul kui ei ole viitsinud Leanne vanamate juurde sõita, mitu korda 6ues basseinis end loputamas käinud :D Mõte jäi aga peas kajama ja tundsine et viimane hetk oleks remondi vahele ka väike tuulutus teha. Nii pakkusingi välja et mis oleks järgmise päeva lõunaga. Plaan sobis, puhusin ronimiskolalt tolmu maha ja tõstsin autosse. Kohale jõudes ei hakanud pikalt mõtlema. Tegevus oli teada ja ajasin slingid jalga. Sain vaevalt nati maad minna kui objektile jõudsin ka Kaupo ja Liis koos kahe tuttuue NKT liikmega ;) Ja nii me seal siis korda mööda vaadet nautimas käisimegi. Kõige parem vaade oli muidugist seal samas maa peal kahe pambu näol ;). Peitjale tänud värske õhu doosi ja sirutuse eest. Daunole vabandused: Üldiselt olen alati lugu pidanud vähemasti esmaleiud esimiesel võimalusel ära logida aga seekord eksisin rängalt selle iseenda põhimõtte vastu ja login alles veebruaris. Luban et rohkem sellised asjad ei kordu ;)
Pahkla angaariga läks jah veidi vett vedama, aga küll ka see aeg kord õuele saabub. Kui aaret paar tundi pärast avaldumist märkasime, siis oli selge, et mida kiiremini reageerida, seda suurem tõenäosus on leida kambalisi. Selgus, et Tarmol on järgmisel päeval aega ja nii me siis siin kokku saime. Kui me kambaga kohale jõudsime, siis Tarmo juba slingitas ja viis köie üles. Kasutasin ka võimalust köiega ronimiseks, ei mäletanudki millal viimati seda tegin. Mulle selline kõrgus väga meeldib, saan oma ronimise-isu täis ja rohkem polegi vaja. Hea puu ka välja valitud. Aitäh peitmast, oli tore seiklus.
Kujutage ette, et olete juba väga rase ja kallis abikaasa ütleb: ,,Liisu, lähme Pahkla angaari tegema" või olete parasjagu sünnitamas ja kallis abikaasa on jälle hea sõnaga toetamas: ,,Kui tehtud saad, siis lähme koos lastega Pahkla angaari" ja kui tohid lõpuks esimest korda lapsed sülle võtta, et siis esimesel perekondlikul nõupidamisel on teemaks: ,,Millal minna Pahkla angaari".
Niisiis pidi värske papa soovi kohaselt saama laste esimeseks aardeks Pahkla angaar. Läks aga nii, et olime just haiglast välja saanud, kui kodu lähedale tuli ka üks põnev täpp. Polnud küll angaar ja ei asunud Pahklas, aga samas on tegu sihukese paraja 5.0-ga, millega lastele geopeitust tutvustada. Samuti on aare ideaalne, et tutvustada lastele multitööriist Tarmot.
Seega kogunesime suurema kambaga aaret vallutama ja esmalt käis Tarmo üleval ja näitas ette, kuidas asjad käivad. Olime kuulnud, et peitja ei soovi, et üks käib üleval ja paneb kõigi nimed kirja, mistõttu käis ka papa üleval ja siis oli lastel asi selge ja polnud neilgi pääsu.
Aitäh, oli tore! :)
(Igaks juhuks kinnitame, et üles jõudsid ainult hällid ja lapsed manageerisid olukorda emme sülest)
Eile jäime puu all leiust ilma ja täna sai logide puudumisel õhtul kiirelt plaan tehtud.
Käisime kordamööda üleval ja sai sel külmal õhtul tükiks ajaks sooja sisse.
Advendiseeriaga sel aastal kohe üldse ei suju. Tallinna asemel avaldub aare Harjumaal, järgmine aare jääb kättesaamatuks kõrguse tõttu, kahjuks ei panda ka esmaleide lehele kirja ja täna jäi üldse tulemata. Nii ei saa rallyt sõita.
Tänud aarde eest
Aare avaldatud.