Kabelimetsa

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".

Loodus on oma töö teinud ja karp kadunud. Korjasin ka algpunktist koordinaadid ära. Palun arhiveerida.

Saabusime nulli, silitasime veidi varikatust, midagi ei näinud. Peagi tuli majast abiline, kes meile koordinaadid kätte juhatas. Tänud talle! Oleksime seal palju aega kulutanud enne kui midagi nägema oleks hakanud. Võib olla poleks üldse näinud. Ja siis toimus mingi ikaldus. Suutsin koordinaadid kuidagi valesti sisestada. Lõpp näitas mul põllu serva tee ääres. Eks käisime siis seal ära. Veendumus süvenes, et koht pole õige. Pealegi olime eelnevalt ühest huvitavast kohast mööda sõitnud. Läksime siis oma uudishimu rahuldama. Lugesime, jalutasime. Mingi sisetunne ütles, et just see koht oleks lõppaaret väärt. Õnneks oli kaaslane koordinaadid üles pildistanud. Leidsin vea ja mis sa ütled! Seal see karp oligi! Tänan!

Kõik sujus kenasti ja aare sai leitud. Aitäh!

Siin jäime alguses kohe vahele kohalikule, kes tuli ja meid lahkesti õigesse kohta otsima suunas. Saime kavalasti peidetud juhised kätte ja veendusime, et ongi lõpp seal, kus olin kahtlustanud.

Lõpus oli pisut pusimist, sest aare oli pessa kinni külmunud. Peale mõningast pusimist saime siiski edukalt aarde kätte ja nimed kirja.

Tänan peitmast.

Mõisa ümbrus oli pühapäeva õhtul inimtühi ja saime omakeskis nulli ümbrust uurida. Kui paljud valed kohad olid üle vaadatud, siis märkasime lõpuks ka kavalalt peidetud infot. Tagasi oma majutuspaiga poole suundudes tegime väikese vahepeatuse lõpu juures. Leid oli kiire ja karbiga kõik korras. Aitäh huvitavaid kohti näitamast!

Hea lihtne multi. Lõpuni jõudmiseks tuli ainult autoga pikem ring teha.

Meile tuli täiesti üllatusena, et siin kandis nii paganama külm on. Maa oli külmanud ja lumekoorik kandis. Loomulikult on ju ka aarded siis oma pesadesse kinni jäätunud. Ka see siin, kui olime juba mõnda aega lõpus sonkinud, otsustas Dauno peitjalt uurida, kas ikka on aare olemas. Peale lühikest jutukest saime küllakutse kohvile. Siinkohal tahaks öelda Oskar Lutsu sõnadega: "Vaadake, kunagi ei maksa endale kergemeelselt kutsuda külalisi, sest nende hulgas on mõni nii häbematu, et tulebki."
Kui juba nii soojalt meid selles kandis vastu võetakse, siis tuleb minna. Plaani võetud.
Tänud aarde eest ka

Tore multi, lõpp läks jälle koerte orkestri saatel, tänud :)

Minul oli kirjeldus loetud, nii et mulle oli kõik teada. Lauril oli lugemata, nii et tal tekkis mitu küsimust, õnneks ma targemana oskasin vastata. :D

Hea lihtne multi.

Aitäh!

Mitte ei saa aru miks ma seda multit varem pole otsinud. Aga seekord sai viga parandatud ja huvitava kohaga tutvus tehtud. Tänud peitjatele!

Tänud.

Mõnus kohalikku ajalugu ja vaatamisväärsusi tutvustav multi, aitäh! Aardenimeks lugesin esimese hooga kogemata Kabelimatsu :o) Alguses ei saanud kuidagi vedama. Päris pikalt jaurasin seal akende ees, lugesin logisidki, kuid ka pärast seda ei leidnud tükk aega mitte miskit. Aga alla jälle ka ei tahtnud anda. Üsna loobumise piiril õnnesus lõpuks geopeiduline vihje näppu saada, täitsa mõistliku koha pealt, kusjuures. Kaval peiduviis igatahes :o) Lõpus sujus seevastu kõik tõrgeteta ning kiiresti.

Aare jäi Kreenholmi sündmusele sõites tee äärde. Oli kange tahtmine proovida, kas teine päev on parem päev, kui esimene oli. Seekord jäi mõis külastamata, aga geoõnn oli täna minuga ja avas minu silmad. Nii saimegi edasi teise punkti suunduda, et märjas rohus jalad märjaks saada. Tänud peitjatele, mulle meeldis!

Aarde juurde liikudes oli park autosid täis, saime omale veel ühe äärmise koha. See tähendas ka, et mõisas sumin käis, midagi seal toimus. Seda me uurma ei läinud, kuna meil oli oma missioon. Vaevu jõudsin ühe plekiääre alla vaadata kui uks avanes ning perenaine sealt välja ilmus. Nonii, jäimegi vahele, mõtlesin. Üsna kiirelt ja koheselt küsis, et kas me seda otsime, mida siin paljud otsimas käivad. Pidime nõustuma. Võimalik, et ta on nii abivalmis põhjusel, et mängijad jätaks maja oma tegevusega võimalikult terveks. Mine tea. Saime kätte, mis vaja ning liikusime lõppu.

Kuna oli palju sadanud, oli rohi loomulikult märg. See omakorda tegi jalanõud märjaks ja need omakorda tegid jalad märjaks. Aga eks nad olid märjad juba suht hommikust saati, seega väga vahet polnud. Aardekarp ei tahtnud esiti kuidagi näppu jääda kuigi tundus väga õige koht olema. Lugesin siis kuidas blondiin soovitas sügavamale kaevuda. Nii tegin ja tõepoolest see aitas. Sain, mis tahtsin. Karpi tagasi pannes ja seda ikka sügavamale toppides hüppas ühtäkki minu ninast ca 30cm kaugusel olevast oksaaugust hiir välja ja pani plagama. Oleks ma naine, oleks ma sel hetkel kindlasti üle pargi kiljatanud ja ise teise suunda jooksu pannud. Aga ei, sest ma olen ju Mees ja mehed nii ei tee! :)

Täname aarde eest!

Polaarmõis oli oma nimele kohane. Ligipääsemiseks pidime ukerdama klaassiledal jääl ja null oli lausa lume alla mattunud. Geopeiturit see muidugi ei takistanud ja teostasime polaarretke koos kaevumisega ja suutsime lõpuks leida vajaliku, et edasi kulgeda.

Lõpus tekis nõutus. No ei ole, ei hakka näppu. Siis mõistsime, et Virumaal tuleb ju taas kaevuda ja mida sügavamale seda parem. Selle taktikaga sai lõpuks see maavara ka leitud ja logitud.

Tänud, karp täiesti korras ja ootab uusi logijaid. Suured tänud, oli huvitav nii loetud lugu kui käidud paigad.

Juba nulli jõudmine mööda klaasjat jalgealust, osutus keeruliseks. Nähes nullis lumekuhja, tekkis järgmine ahastus. No ega muud üle ei jäänud kui kaevasime end koordinaatideni. Keegi küll uudistas ukse vahel, et mis me seal toimetame aga abi ei pakkunud keegi.

Numbrid käes, suundusime järgmisesse punkti.

Lõpus olime juba alla andmas kui Peeter tegi veel viimase katse karbike kätte saada. Seekord läks õnneks :)

Täname!

Hommik on õhtust targem. Kui pimedas ei näe silmad, siis peavad ka sõrmed andma oma panuse pimedusele tundetuse puudumisega. Muidugi ka kiirustades midagi imelist ei sünni. Läksin kohta kust ma eile olin otsinud 5 minutit ja nüüd kiskusin aarde sekundiga välja. No ei tea mida ma seal õhtul tegin. Aitäh!

<_Eelmine |1.päev|2.päev|3.päev|4.päev|5.päev| Järgmine_>

Poe poole kihutama hakates meenus, et siin ju veel ka see aare. Vaatasin kella ja mõtlesin, et no peaks vist jõudma. Natukene jõudsin aga leiuni küll mitte. Lõpuks puudus ainult 17 minutit 22:00-st. Pidi alustama hirmkõva tempo tegemist, et poodi jõuda.

Sihtmärgiks valisin Jõhvi Selveri. Pidevalt tegin peas arvutusi, et kui palju minuteid mul shoppamiseks aega jääb. Alguses oli neid mõni üksik. Kiirus jäi mul 30-45km/h vahele. Pigistasin kõik elumahlad mis mul veel alles olid pedaalidesse. Ja siis nägin poodi Maxima XX. Pole kunagi seda marki poe nägemise üle nii hea meel olnud. Lausa 10 minutit vaba aega asju valida! Õhtusest meres ujumisest ei olnud enam mingit tolku. Tilkusin higist. Nägin poe peegeldusest välja nagu oleks higivanni võtnud just. Tõmbasin näost suurema vedeliku maha ja läksin ostlema. Tempo oli jalgades ikka sees. Kui poest väljuma hakkasin, siis alles kõlas, et sulgemiseni jäänud veel 5 minutit.

See mitteleid jäi mul päeva viimaseks aardeks. Distantsi kogunes jälle 93km. Kolmandat päeva järjest sama palju ja sel korral lausa täpselt 93.00km. Nele Hostelisse jõudes oli küll 92.95 aga retseptsioonitädi soovitas ratta sisse veeretada ja sellega sai selline ümmargune number. Hakka või Lotot mängima! Kui muidugi 93 ja 8:50 saaks valida loosinumbriteks.

Ööbimisasutuses tuli 4 päeva jooksul esimest korda tõeline väsimuse ja laiskuse moment. Lihtsalt lebotasin voodis, sõin, jõin ja vaatasin telekat. Kui komöödiafilm pornofilmi tegemisest läbi oli saanud, siis suutsin ennast alles kokku võtta ja selle minimaalse logivõla likvideerida. Nüüd tänu laisklemisele tuleb väikene unevõlg kui jälle 8:50 startida tahan. Äratuse panen aga eks ole näha mida ma hommikul sellest arvan. Lisaks veel ka kohustus seda samust Kabelimetsa aaret uuesti üle vaadata sealt kus pooleli jäi.

<_Eelmine |1.päev|2.päev|3.päev|4.päev| Järgmine_>

Eelmisel päeval käisime juba siin. Kätt kohe õigesse kohta ei pistnud ning kuna me seal liiga kaua passisime, siis hakkasid kohalikud elanikud pahaselt sumisema ja üks lajatas oma nõela mulle täpselt silma alla. Kujutasin juba ette, mis moodi ma kinni paistetanud silmaga Geojaanil ringi käin, aga õnneks ei olnudki asi nii hull. Igatahes põgenesime sealt kähku. Täna tulime uuele katsele ja ilma pikemalt jokutamata tõmbasin karbi välja, panime nimed kirja ning kähku minema. Tänan.

Leitud Geojaanilt kojumineku tuuril :) Aitäh

Mõisa juures küll tundus natuke kahtlane tegutseda, aga ajasime oma asja kiirelt ära ja panime lõppu punuma. Aitäh!

See oli siis viimane selle päeva aare. Me olime siin lausa teisel ringil juba. Enne geojaani sai ka otsimas käidud, kuid teatud aarde asukoha elanikud polnud sellest üldse vaimustuses. Nüüd saime nimed kirja. Aitäh peitjatele kohta tutvustamast ja aarde eest!

Nullis läks aega, ei hakanud üldse silma. Lõpus ka ei hakanud, aga kätte saime ikka. Eks need olid selliseid kohad, kuhu muidu ei sattuks.

Maja tundus tühi, ainult evakuatsiooniväljapääsu sildid põlesid. Seega, keegi vihjet andma ei tulnud ja pidin ise otsima. Päris jupi aega otsisin ka, kuid lõpuks tabas silm õiget kohta. Nutikas, nutika lugu nende koordinaatidega. Lõpp-punkti jalutasin suure tee pealt, leidsin väga loogilise objekti, kuid aaret ei kusagil. Võtsin tehnoloogia appi, et nurgataguseid näha ning siis jäi aare silma/kätte. Aitäh!

Alguses anti majast kärmelt vihje. Lõpus ka läks ladusalt. Aitäh peitjatele.

Tegime põgusa välisvaatluse polaarmõisale. Esimest punkti otsides avanesid uksed ja siis juba meie silmad. Selline meeldiv ja soe tunne tekkis, et saime lihtsamalt edasi suunduda. Ei teadnud sellest lõpukohast enne midagi. Tänud juhatamast.

Mõisa oleme külastanud ka enne geoajalugu. Sellel korral tulime siis aaret ostima ja oli plaanis mõisast osta endale üks Kükat. Mõtlesime, et võtaks enne aarde ja siis läheks hiljem siise. Kuna me tundusime nii kahtlased olevat, siis tuli perenaine välja uurima, et mida me siit õige ära tahame viia. Tegime siis kõrvad ludus selgeks, et me täitsa ausad geopeiturid. Seepeale lasti meil rahulikult maja edasi poleerida. Kui saime järgmised juhised kätte, külastasime ka mõisa ja siis lõpu poole teele. Lõpus läks asi kiiremini, kuigi sai siin ka enne vales kohas tiirutatud, kuna telefon tahtis ikka mujale saata. Lõpuks tuli ka aare nähtavale. Tänud peitjatele aarde eest.

Siin lõpus ma olen ennegi olnud aga miski pärast ma tookord karpi kätte ei saanud.Täna õnneks kõik laabus.Aitäh!

Koordinaadid on nulli päris nutikalt ära peidetud, suutsin mitu korda mööda vaadata. Lõpus tegi märg rohi jalad märjaks. Aitäh!