Tulemasina

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".

Mul on kahju aga aaret sellisel kujul enam taastada ei plaani. Kõik vahepunktid ja lõpp loodusest eemaldatud. Ümbruses on toimumas mingit suuremat sorti ehitustööd. Ühel suurimal katastril, kus peal asus kõige rohkem maju, on kõik maha lammutatud. Leidsin ka sellekohase lammutushanke. Paaril väiksemal krundil on maa siledaks lükatud ja nendel laiuvad suured mullamäed. Aarde lõpp vist ei ole ohus aga sealne ümbrus on läinud aastatega aina prügisemaks ja ühes sellega ka ebameeldivamaks. Vahepunktid asuvad vist eramaal ja küllap hakatakse millalgi ka siin midagi korraldama. Tänud kõigile, kes võtsid vaevaks seda üle keskmise keerulist välimõistatust algusest lõpuni läbi teha.

Värske reportaaž Türisalu raketibaasist. Väga suur osa hooneid on maha lammutatud ja lammutusmasina häält on jätkuvalt kuulda ka järgmiste juures. Barakkide, aula, garaažide ja muude väikeste hoonete asemel on vaid ehitusjäätmete kuhila. Miskit suurt on siin toimumas. Uus kinnisvara aretus vms. Igatahes kõik siinsed aarded on ohus. Tulemasina aare asub 1.7 meetrise kivihunniku all. Proovin välja kaevata :P Edit 13:47 Kivi lahmakaid on loobitud ja kiviklibu koera kombel kaevatud pool tunnikest. Saavutuseks on kraater ja hoone väliskülje leid. Edit 14:23 Arheloogilised väljakaevamised jätkusid mööda hoone seina sisekülge põranda suunas. Varingud olid järjepidevalt mu vaenlaseks ja hävitasid mu tehtud tööd. Aga olen jõudnud nüüd põrandani ja vastu piilub tühimik maa all. Loodetavasti on tegu mu aardepeidikuga. Edit 14:33 Aare leitud. Juhhei! Auk oli kaevatud täpselt kümnesse. Aga mind lahutab karbi kättesaamisest jätkuvalt umbes 4-5 kuupmeetrit ehitusprahti. Ei tea kas saab kuidagi kergemini kätte või tulebki uut auku kaevama hakata. Edit 14:58 Pärast mitmeid varinguid on olukord lihtsalt varisemisohtlik ja sain eemaldada aarde pealt maskeeringuks olnud 6 telliskivi ja küttepuu laastu. Nüüd saabub tõehetk kas ka aare oma pesast nii lihtsasti välja tuleb Edit 15:31 Kõige nürim pooltund. Kast on nagu käes aga välja ei tule ainult. Liigub max 2mm edasi tagasi. Ei saa aru kus ta kinni on. Jätkan peentöötlust. Edit 15:46 Hip-Hip-Hurraa! 1. vahepunkt päästetud. Aeg minna vaatama kuidas teistel hoonetel läinud on.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Aarde esimeses punktis on hoone lammutatud. Eelmise külastajaga konsulteerides peaks punkt asuma pooleteise meetri paksuse tellisehunniku all. Ehk siis peaks olema leitav aga peidukoht 4.5 ja maastik 4.5 palli.

Esimesest punktist sain edasi, aega muidugi võttis. X juurde ei hakanud läbi murdma, Y-t vaatasin. Kuna oli vaja siiski edasi liikuda ja head ideed ei tekkinud, siis jäi seekord pooleli. Ei olnud ka nii mugav olemine, kui esimeses punktis. Ehk jõuab veel enne talve tagasi.

Korjasin männipunkti riismed kokku ja suundusin suvilasse seda remontima. Karpi inspekteerides jäi küll mulje, et mingi lind on seda nokaga toksinud. Vahetasin karbi välja ja värskendasin 90% tulemasinatel markeeringuid. Äkki see aasta ei pea seda aaret rohkem hooldama :P

Müttasime läbi vihmamärja heina kohale ja leidsime eest paraja pähkli. Aga kui peale väikest pusimist geokontroll rohelise tule andis, siis tuli entusiasmi kõvasti juurde ja müttasime edasi. Vahepeal sai preemiaks metsmaasikaid ja mütata nii, et pea hakkas ringi käima. Männi juurde jõudes tuli muidugi tagasilöök avanenud vaatepildist, kuid õnneks suutsime siiski edasipääsuks vajaliku kokku veerida. Peitjale andsime ka kohe rüüstetööst teada ja jätkasime oma teekonda võiduka lõpuni. Täitsa lõpus korraks juba ehmusin, kuid õnneks oli tegu vaid stiilse kujundusega. Aaret oli siis ikka mitme eest ja tegevust jagus. Mulle meeldis. Tänan peitmast.

Selle aarde otsimist olin pikalt edasi lükanud, tundus kuidagi keerulisevõitu olevat. Täna sai see koos Ingega ette võetud ja saime alguses järgmise punkti koordinaadid üsna kiirelt kätte. Järgmised punktid tulid samuti kiirelt, mõnes kohas jalutasime mööda teid aga mõned lõigud läbisime otse. Ühes vahepunktis oli kogu karbi sisu puu all maas laiali, karp ise puu otsa ja karbi põhjas suur auk. Karbi kaane leidsime puust veidi eemalt. Andsime omanikule hooldusvajadusest teada ja jätsime karbi sisu puu alla maapinnale, et sisu enne hooldamist uuesti karbist välja ei pudeneks. Tundub, et leidsime kogu karbi sisu maast ülesse kuna saime jätkamiseks vajaliku info kokku. Lõpus ootas meid taas tore aardekast kuhu panime oma nimed kirja. Oli tore seiklus ja polnud sugugi nii keeruline kui oli arvanud.

Vajab jälle hooldust :P Männi punkt on arvatavasti tormiga lendu läinud ja katki kukkunud või siis mingi lind on seda rappimas käinud.

Pärast eelmist külastust, nädal tagasi, mõtlesin, et see aare on nüüdseks oma aja ära elanud. Aeg panna teade üles, et suve lõpus korjan kõik kokku. Üks päev lugesin aga selle aarde logisid ja hing läks hellaks. Ei saa ikka nii kergekäeliselt alla anda.

Täna võtsin ette hoolduspäeva. Kõigepealt mõtlesin kodus välja plaani, mis punkt tahab millist hooldust. Suvilas meisterdasin 1. punkti jaoks uue konteineri ja seejärel võisingi suunduda Türisalu raketibaasi seiklema. Käisin kõik punktid läbi. Igal pool oli midagi värskendada ja/või ümber teha. Loodetavasti nüüd mõneks ajaks on see aare täiesti korras. Edukaid leide!

Sõitsime neljakesti objektile ja hakkasime otsima. Karl toimetas omaette ja meie panime kogu oma mõistuse mängu. Esimeses punktis saime mõttele pihta ja kogusime vajalikud numbrid kokku. Edasi läks kuidas kunagi. Mõnest saime kiiresti edasi ja teises oli ikka peitja abistavat vihjet vaja, muidu oleksime sinna veel väga pikaks ajaks jäänud. Ma tõesti loodan, et Karl neid kõiki ise tühjaks ei suitsetanud :).

Tulemasin tundus olema vähemalt sama raske leida kui Ajamasin, niisiis kribisin peitjale kas ta oleks nõus meile ka rajal seltsiks igaks juhuks kaasa jalutama :). Karl muidugi oli ja nii me siis neljakesi seal pühapäeval päeva viimase aardena oma projekti alustasime... Esimese punkti saime jooksma, kui abika peale peitja märkust lauda märkasime vedada :D. Edasi saime isegi ise kolme peale hakkama... Kuni selle kuulsa männini :D. Sest nojah, keeruline on ju lülitada oma aju järsku teises süsteemis mõtlema, isegi kui süsteem ja lahendus sulle konkreetse juhisega näkku kisab :D.

Kui männipähkel lõpuks peale Karli läbi lillede vihjet ka katki sai hammustatud, polnudki lõppu enam teab mis maa. Mulle meeldis väga peidukoht, kõik oli siin nii mõnusalt prügitu ja sissepääs ka nagu nukumajal :). Aitäh pähkli eest ja aitäh kaasa jalutamast, oli tore.

Kunagi ammu käisime ka esimeses punktis ja ei saanud tookord mitte midagi aru. Peale seda tuli otsus, et siia tuleb ikka peitja abivahendiks kaasa võtta :D Aega ta läks aga lõpuks koos kohale jõudsime. Ja kui abi on lähedalt võtta, siis ega seda vaja polegi nii palju kui arvata võis. Kui kohaliku abivahendi appi võtsime, siis hakkas mõte tööle kiirelt ja saimegi numbrid kätte. Edasised punktid olid lihtsamad, kuni selle kurikuulsa männini. Sealt oleks mina küll ilma peitjata otsa ümber keeranud ja mitteleiuga leppinud. No ei tule selliste õeluste peale :P Aga õnneks Maire abil saime ikka ka vajaliku info kätte ja siis polnudki muud vaja kui logi kirja panna. Eks ta üks keerulisemat tüüpi mõistatus on aga samas on ka selliseid vaja ja kogu komplekt on hästi läbi mõeldud :) Tänud peitjale!

Esimene konteiner vajab kõvasti remonti

No mis sateed, kui ei ole suitsumees ! Ei saanud mina suitsu põlema
Aga konteiner laguneb!

Teele jäi veetakistus, kust mina matkasaapaga sain kuiva jalaga üle aga Taavi jäi Exega teisele poole jalutama. Mu üllatus oli üsna suur kui nullis mõeldes mida ja kuidas sain teolt tabatuks. Liitujad olid juba rohkem kursis mida ja kuidas, kuid siiski läks omajagu aega enne kui geokontroll meid edasi lubas. Nemad jätkasid ühes suunas, meie teises. Kiiruga kõike tagasi pannes, ununes neil kohvitops, nii et võtsime sellegi kaasa. Meie valitud rada läks üsna sujuvalt nii et peatselt oli aeg hakata ka teise poole vaatama. Juba kaugelt oli näha, et mingi piknik seal käib ja ilmselgelt sai ka parim teeots mööda lastud ja ikka "otse" üle veetakistuse sinna rihitud. Koos ühendasime jõud aga peale seda kui Exe ennast juba kolmas kord oli üleni mullaseks püherdanud ja tuules värises, otsustasime, et täna meist abi siin ei ole. Kogume mõtteid ja kui neid piisavalt koguda ei oska, siis pole meil ka mõtet tagasi tulla. Praegu edasi ei oska, eks jään ootama kas teine tiim sai kirja naerunäo või DNFi, hoiame igatahes pöidlaid, et ikka läbi närisid.

Selle aarde pärast oli küll meil suur hirm, seepärast me olimegi koguaeg siia tulekut edasi lükanud. Kuna aga põld hakkab tühjaks saama aaretest, siis tuleb ka need kunagi hirmsatena tundunud aarded ikka üles otsida. Või noh, ei tule, aga me ju tahame. Nii me end end pärastlõunal siia kohale vedasime.

Autoga (vähemalt madalapõhjalisega) enam territooriumile ei pääse. Neis kahes kohas, mida teadsime ja oleme kasutanud, olid betoonplokid ees. Ega's midagi, liikumine ongi kasulik ja nii saime päris korraliku kahetunnise jalutuskäigu. Kummikuid ei hakanud jalga panema, tundusid liigsed. Aga juba esimest punkti vallutades olime mitu korda vee taga kinni ja pidime suure ringiga sobivat teed otsima. Lõpuks ikka leidsime.

Siis saime oma esimese punkti ülesande kätte ning hakkasime sobivat mustrit kokku laduma. Ei läinudki ülearu palju aega kui saime täitsa pädeva tulemuse kätte. Seejärel oli taas vaja otsida veevaba teed järgmisesse punkti. Õnnestus, jalad jäid kuivaks. Lisaks saime ka vajaliku info kätte päris kiirelt. Seejärel sai veel veidi jalutatud ja otsitud ja jalutatud ja otsitud ning kuna väljas kiskus juba päris hämaraks, siis seda kiiremini pidime end liigutama. Lõpus logimine käis ikka juba telefonivalguse valgel, sest ega me ju teisi lampe kaasa ei võtt. Ei osanud arvata, et päris kaks tundi siin veedame.

Kokkuvõtteks sai ühendatud mõnus jalutamine ning nuputamine ja see päädis ka leiuga. Mis sa hing veel oskad tahta. Täname aarde eest!

Tore, väga tore... selliste mõistatuste juures pole tarvis ei valemeid, mis koos keskkoolitarkusega tolmu alla mattunud ega guuglimeistri vilumust, vaid lihtsalt järjekindlust, püsivust, tähelepanuvõimet ja õnne. Meeldiv matk tulemasinatega võttis geolaupäevast üksinda poole ja teise poole pidi ülejäänud kümne vahel ära jagama. Ütlen seda täiesti kahetsusevabalt. Sest kummikud olid jalas ;) !

Nullile olin ma kunagi ammusel ajal põgusa pilgu peale visanud, seega oli laias laastus teada mis ees ootama hakkab. Nii oligi, aega läks seal omajagu, koordinaate tuli ka igat masti, aga kontrollid ei tahtnud nendega mitte nõustuda. Võtsime siis õlekõrre veendumaks, et me päris tühja tuult seal taga ei aja ja selgus, et teooria oli täitsa õige, mõeldud sai ainult sutsu liiga palju. Edasi läks juba ladusamalt, korra küll kiilus kinni, aga nagu tagantjärele selgus, siis täitsa oma lohakusest. Tegelikult oli ju kõik ilusti kirjas, ole ainult mees ja loe. Igatahes oli väga mõnus saalimine seal küngaste vahel. Tänud aarde eest!

Kui aare veel "elus" oli, jäid tänusõnad edastamata. Eks nüüd tuleb need postuumselt edasi anda.
Aitäh 💞

Kus kõikjal tuli läbi kõndida et lõpuni jõuda, Kunagi nullis polnud meil kannatust, mõistust pole minul piisavalt nagunii, et mingi mõte võiks loitma lüüa. Siis saime mingisugused koordinaadid, koht oli justkui lubav aga tulemust ei midagi. Lõpuks oli meil läbitud vahepunktid, mina olin üleni tahmaga koos, õnneks ei tehtud pilti muidu oleksi saanud süüdistuse rassilises diskrimineerimises, meil oli täis kilekott teepealt korjatud maitsvate õuntega mahajäetud õunapuult. Logisid aga polnud. Mina juba vingusin et inimene väsib ikka ära ka ja tahab puhata ja limonaadi. Piia pealekäimiselt läksime siiski ühte kohta kontrollima ja opaa, seal see aardekarp oligi.....
Mina eelistan tikke... Välgumihkel on mulle liialt ohtlik,

Kulutasime tunni sellele aardele saime mingi kordinaadi kus oli näha ka liikumisjälgi aga kuna mändi ei leidnud või oli see liiga väike ja ei tahtnud veel tund aega seal viibida,tormasime bussi peale.Väga ebamugavad ülerahvastatud ja umbsed keskonnasäästlikud umbkeelsete venelaste juhitud bussid liiguvad sinna kanti .Kunagi proovime veel ...

Mingid kuud tagasi käisin seda lahendamas, jõudsin kuhugi välja kust sain ainult pooliku tulemuse. Siis ei saanud aru mis valesti läks. Saanud siis kerge vihje ja jäi järgmist korda ootama. Täna siis oli järgmine kord, kõik sujus nagu lükkaks nuga võisse. Maltsa oli muidugi päris palju ja kohati nii pikk, et kõditas kergelt ka lõua alt.
Aga väga lahe mõistatus ja igati aasta aarde kandidaadi vääriline, tänud :)

Oli põnev nuputamine :) Tänan

Lühidalt:

Kõik korras. Lõpus uus konteiner ja esimeses punktis avamissüsteem parandatud.

Pikemalt:

1) Niiskevõitu logiraamat kuivas ära kamina ees.

2) Karpi rooste ja tahma sodist puhtaks küürides, avastasin, et karp on katki. Kahjuks pidin Tulemasinate kunstiteose laiali lammutama. Siiski esimene aare ja ei osanud ette näha ette kõiki võimalikke probleeme.

3) Kõik 50 tulemasinat läbisid pesu, küürimise ja 2 tunnise päikesekuivatuse. Protsessi elasid üle kõik, kuid viisaka välimuse kaotasid pea pooled.

4) Meisterdasin täiesti uue konteineri. Nii head, kui seda oli originaal, ei saanud aga kõvasti parem kui koju toodud räpakoll.

5) Ehitasin konteinerile ümbriskasti, et siis äkki ei pea lõpu pärast enam järgmiste aastate jooksul muretsema. Boonuseks pääsevad vähemalt esimesed otsijad puhaste kätega.

6) Kohapeal tutvusin nõukogude ehitusvundamendiga. Labidaga kaevasin ja raiusin põrandasse auku. Ühe suure maakiviga võitlesin tervelt pool tundi.

7) Riisusin lõpus oleva tuhakihi teise serva ja laotasin kõik maa seest tuleva liivase mulla ühtlaselt laiali. Loodetavasti takistab ka see tegu tuha levikut.

8) Lõpuks karp paika sättida, kaan peale, kolmandat korda selg ja/või pea ära lüüa ja lõpupunkt korras.

9) Viimaseks läksin käisin ka esimesest punktist läbi ja naelutasin uue kinnituse sealsele konteinerile.

See oli minu senisest 127st üles täheldatud hooldusest kõige töömahukam ja aeganõudvaim hooldus. Õpetus elust enesest - lihtsam on ikka tavaline tops kännu alla visata :P

Pärast hooldust läksin üle pika aja tuhlama raketibaasi barakkide piirkonda. Türisalu raketibaasis 7 aaret aga kummalisel kombel suurimate majade juurde pole ühtegi peidetud. Käisin ringi geopeituri pilguga ja lootsin mõnda seniavaldamata aaret kohata aga ei läinud läbi. Oli huvitav sellegi poolest. Kes teab, äkki peab terve geokollektiiv taaskord oma sammud siia seadma?

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Ühel kenal suveõhtul pakkus peitja, et võiksime koos Tulemasina juurde minna. Minu jaoks täiesti tundmatu piirkond. Logide järgi võis arvata, et tuleb pikk päev. Koogid kaasa, joogid kaasa, võib-olla telk ka. Sääsemürk ka. Tegelikult sääsemürki ei võtnud, aga oleks pidanud.

Esimeses punktis leidsin abivahendi - laua. Selle peal on kõik vajalik kirjas nagu piraadilugudes aardekaardil. Seejärel leidsime mõned tulemasinad. Päris mitu. Ladusime need siis tähtsuse järjekorras lauale ja saime teada järgmise vahepunkti.

Tegelikult on asja võlu selles, et algusest edasi liikudes, tuleb jälgida kahte paralleelselt edenevat vahepunktide rada, mis lõpus üheks kokku tagasi saavad. "Seina sees oleva vahepunkti" kõrval paikneb lahe rändrahn, mis muidu oleks nägemata jäänud, kui Karl poleks rääkinud lugu, kuidas ta leidis seal kivi otsas ukerdavad boulderdajad. See kivi peidab ennast valli taga. Kivid mulle meeldivad.

Männi juures jäime mõneks ajaks paikseks, seal tundsin sääsemürgist eriti puudust. Ma omast arust nägin seal tulemasinates mingit anomaaliat, aga ei osanud seda ära kasutada. Liiga palju tulemasinaid. Kristel siiski pani otsad kokku ja saime sellestki vahepunktist edasi. Vihjeid tuleb lugeda.

Lõpp oli Tulemasina aardele teemakohane, üleni tahmane. Ise jäime suht puhtaks, käed said karbiga kokkupuutel veidi mustaks.

Kindlasti kohale vääriline tulevärk on see Tulemasina multimõistatus. Tänud peitjale.

Kui Karl eile päeval jutunurgas pakkus ekslusiivset võimalust Tulemasina aaret koos peitjaga läbi jalutada, siis ma olin kohe kiiruga nõus, sest ma olen seal korra varem Keilakatega käinud ja hästi meil just ei läinud. :D

Leppimisime kokku, et kohtume Türisalu pangal ja kolime seal ühte autosse. Kõigepealt logisime teele jäävaid aardeid ja lõpuks jõudsime ka kurikuulsa eesmärgini. Kuna me teadsime, et siin läheb kaua, siis võtsime söögid ja joogid kaasa. Karl oli mulle mingi ilusa roosa joogi kuskilt muretsenud, mis töötas väga hästi, sest mingil hetkel hakkas koitma mis teha tuleb ja saimegi koordinaadi kätte. Oh, seda rõõmu. :D Tänud Karlile veel kord joogi eest!

Edasi läks juba lihtsamalt kuni me jõudsime teadatuntud Männini. Aarde juurde ronides mainis Karl, et Alex lendas siit mäest alla. Lisaks hoiatas ta ette, et siin võib jälle aega minna, nii et toidumoon sai jälle kaasa võetud. :D Pugisime küpsiseid ja keerutasime tulemasinaid ja lugesime vihjeid ja nii kohe mitu, mitu korda. Karl muud kui korrutas, et lugege veel ja lugege veel. :D Tal hakkas vist hirm, et meil läheb siin hommikuni. :D Ühel hetkel sain aru mis vihjetes kirjas on ja siis oli ka koordinaat käes. :D Hullult uhke olen enda üle, sest Karl ei öelnud meile tegelikult mitte midagi ette, ainult korrustaski, et lugege vihjeid. :D
Kui hakkasime ära minema, siis küsis Timmu naljaga, et kas teeme Alexit ka. Nii kui ta oli selle ära öelnud käisid tal jalad alt ja ta sõitiski mäest alla. :D Naera veel teiste üle, saad kohe karistada. :P

Kui lõppu jõudsime, siis selgus, et karbis on vesi ja asi vajab natuke putitamist. Õnneks oli logiraamat kuiv ja saime nimed ilusti kirja.

Suured tänud Karlile super töö eest, samuti seltskonna ja maasikate eest! :) Väga lõbus õhtu oli.

Ahjaa... mul on ka hea meel, et me seda ei kirvetanud, vaid saime kõik punktid ilusti ise ära lahendada ja kõik vajalikud kohad läbi käia. :)

Aardes oli vesi sees ja konteineri puudutamisel tekkiv räpasus ei kannatanud kriitikat. Proovin homse päeva jooksul pesta ja kuivatada kõik ära, ehitada konteinerile ümbrise kasti ja kaevata see oma peidikusse. Eks ole näha kas tulen ajaliselt toime. Kui ei, siis püsib kättesaamatu nädalakese.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

EDIT: konteineri inspekteerimisel avastasin, et see on sootuks katki. Ise olen süüdi, et peitnud niiviisi, et aardele saab peale astuda. Konteineri kaunistused on kaotanud oma kaubandusliku välimuse. Algupärasel viisil konteineri taastamine ei õnnestu. Seedin ja mõtlen, mis edasi.

Üks säravamaid tähti minu geopeituse mälestustes. Sai parajalt kõndida, mõistatused lahenesid mõistlikul kiirusel, pakkudes samal ajal siiski ka pinget, ja logiraamat tuli ootamatult ruttu vastu, kuigi tegelikult kulus seal pea poolteist tundi vist. Kiiduavaldused ja tänusõnad peitja suunas!

Esimese punkti lahendasin enda arust kiiresti. Kui aga saadud koordinaatidelt midagi ei leidnud, siis tuli algandmetele uuesti otsa vaadata. Õnneks oli kogu info jäädvustatud, mistõttu sain suhteliselt kerge vaevaga õiged koordinaadid kätte. Olles järgmised paar etappi läbinud, sain lõpuks täielikult aru mida X ja Y esindavad. See juhatas männi juurde, kus jäin pikemalt toppama. Sain lõpuks info kätte ja leidsin, et osad abivahendid pigem segavad kui aitavad. Samas midagi valet ka ei väideta.
Varsti olin lõpus, kus avastasin piiksuva seest natukene märja konteineri. Logiraamat oli ise kuiv ja sain kenasti logida. Tänud, väga huvitav aare.