Maa ja taeva vahel

16/365
Väljakutse kuueteistkümnendal päeval oli Tartut külastamas legendaarne geopeitur TBin. Kui ta ütles, et peaks jõe ääres natuke jahti, siis ma muidugi pakkusin ennast kaasa hängima. Oli au mõnes kohas natuke abiks olla.
Maa ja Taeva vahele polnud me kumbki enne sattunud ja siis noppisime ära.
Aitäh peitjale!

////
Alguses lõi Jumal maa ja taeva ning puhkas siis.
Siis lõi ta mehe ja puhkas jällegi.
Siis lõi ta naise ja peale seda pole armas Jumal enam puhkepäevi saanud.

Olemas ja kellegi sussid ka seal lähedal.

Suht kiire leid :) Tänud!

Ei olnudki nii maa ja taeva vahel kui esialgne hirm oli. Kiire leid!

Leitud. Aitäh!

Jõudsin oma jalutuskäiguga ka selle aarde juurde. Pärast mõningast objekti observeerimist leidsin ka peiduka. Aitäh

Täna oli ilus õhtupoolik siit läbi sõita. Aare ja maastik pigem 1,5 mitte rohkem. Aitäh peitmast! :)

Maastiku raskusaste ajas mind ikka kõvasti kõrgemale maa ja taeva vahele kõõluma kui vaja olnuks. Sai seal siis möödujatele šimpansi mängitud ja laevareisijatele lehvitatud.

Leitud. Mullegi tundub, et raskusastmed on siin üle hinnatud. Koht oli kuidagi veidralt tuttav.

Aitäh peitjale!

Aare avaldatud.

Meie kolmapäevane georetk Oliveriga Lõuna‑Eestisse kujunes tõeliselt meeldejäävaks rännakuks, kus iga päev pakkus meile midagi uut ja põnevat. Seiklesime Valgamaal, Võrumaal, Põlvamaal ja Tartumaal, ning selle aja jooksul leidsime umbes-täpselt sada aaret. Reis oli mitmekesine ja vaheldusrikas ja igas maakonnas leidus kohti, mis üllatasid isegi mind, kuigi olen neid radu varemgi käinud. Oliverile pakkus kõige rohkem elevust jalutuskäik Saatse piirkonnas, kus Eesti ja Venemaa piir kulgeb nii omapärasel ja veidi müstilisel moel. Ilm oli kogu retke vältel suurepärane, ei tilkagi vihma ja samas ka mitte liialt kurnavalt palav, mis tegi nii matkamise kui ka aarete otsimise mõnusaks. Kõik ööd magasime telgis, mis lisas Oliveri jaoks põnevust ja andis seiklusliku vabaduse tunde. Igal päeval tegime ka värskendava ujumise mõnes Lõuna‑Eesti veekogus. Kolme päeva jooksul sai enamus aardeid leitud ning piirdusime vaid mõne mitteleiuga.

Hommikul olin kahtlev, et kas minna linna jalutama või Emajõe äärde. Olime juba tunnike jalutanud kui istusin maha ja heitsin pilgu telosse. Suur oli üllatus kui avastasin, et uus aare oli väljas ja meie lähedal. Olime just teel poodi, et kaaslasele vett osta, aga geopeituril peavad ikka prioriteedid paigas olema, nii et kõigepealt aare ja siis suure janu kustutamine. Koha peal veidi otsimist ja aare leitud. Tänud peitjale. FTF kell 14:09