Männiku "NAVY"

Täna oli ilus ilm vee peal kulgemiseks ja saigi see saareke eesmärgiks võetud. Alla poole tunniga sai saarele ring peale ja sealjuures üks aare otsitud ja leitud ning teist püütud leida, aga kahjuks ebaõnnestunult. Siin oli kõik lihtsamgi kui ette kujutasin. Aitäh peitjale!

Kuni talvised olud veel võimaldavad, tuleb sellised aarded ära noppida. Jääl toimetas päris mitu kalameest, aga neil omad asjad ajada, meid ei seganud. Nimed said kirja. Aitäh!

Tänud aarde eest.

Oli ilus päev järvel jalutamiseks. Topsik kuiv ja korras, tänud peitjale.

Geokarjääri alguses pikalt silmapiiril olnud aare sai lõpuks logitud, kui jäised olud olid sobivad.

Kui eile sai käidud kose taga, siis täna tundus paslik siia tulla. Jää kandis, ilm oli ilus, mis nii mure. Aitäh!

Leitud!

Sai see ka tehtud :D
Aitäh!

Tehtud-nähtud-aitäh!
Puhkan sel suvel kodumaal ning tahtsin leida natuke erilisemat ja natuke raskemat aaret tähistamaks oma 4000 aardet GC lehel.
Mul oli valida kas "Peidetud kirvega" või "Männiku NAVY" täna.
Kui pealtvaataja Madis kohale jõudis, siis ta arvas, et tema aaret Kirvega Peidetud tuleb ikka ujudes otsida. Ujuma ma nii hilja õhtu eriti ei tihanud minna. Tuuleke oli jahe ja päike oli juba vaikselt männimetsa taha kadunud.
NAVY aare sai kiirelt ja kähku leitud SUP-laua abiga.

Kaua oodatud kaunike - ilus 4000!

leitud

Kuna jääolud sobivad siis tahtsin selle kaelast saada. Koer nii ei arvanud, läks umbuslikult sinna jääle ja kui siin-seal praksus ka siis oli kõpsti kuival maal. Endalgi tekkis väike kahtlus ja jätsime seekord minemata, valgemal ajal uuesti.

Tänud aarde eest!

Aitäh aarde eest!

Enne südaöist piknikku otsisime kõik lähikondsed aarded üles. Mõnus oli järvel kanuuga ulpida. Huvitav, miks siin ujumine keelatud on?

No kes see ikka su elu põnevaks teeb kui ikka ise. Kuigi ma pole eriti kindel et niisugused meetodit nagu mul jälle välja kukkus, on kõige õigemad. Igatahes oli lund tänaseks päevaks sadanud nii palju, et mis seal lume all on, polnud võimalik aimatagi, rääkimata nägemisest. Igasse sammu kogunes märg lobjakane värk, isegi koera jäljed olid vett täis, mis veel enda omadest rääkida. Aga tundus, et otseselt talisuplusega tegelema ei saadeta, nii et ikka astusin üle vee. Tagasiteel küll võttis natuke õõnsaks, sest raginajada jooksis minu juurest väheke eemale. Muutsin siis suunda ja lasin koera lahti, et talgi oleks võimalik põgeneda, kui kriitiliseks läheb. Aga õnneks rohkem mind ei hirmutatud, ja varsti olin õnnelikult taas kindlal maapinnal. Tänud peitjale aarde eest

Kui juba Teibiga aarde järgi käidud, vaatasime saarele ka, igati mõnus matk ja imelik, et Gp viimane logi on 11 kuud vana. Tulge, kuni vesi kannab. Aitäh!

Tungisime sällensite rägastikust läbi ja leidsime täitsa toredas kohas aarde. Istusime veidi tribüünil ja jälgisime bemmide paarutusmänge. Lund lendas laias kaares ja oli lahe küll. Aitäh siia peitmast.

Sild aardeni oli väga korralik, vaid aarde lähedal oli vesisem. Atv-ga sõitjaid nägin ka mitmeid, aga jääle nad ei tulnud, kuigi jääl oli jälgi erinevate masinate varasemast liikumisest küll. Aitäh!

Kuna Peidetud kirvega aaret meil leida ei õnnestunud, siis vähemalt sain teha saarel kiire ringi ning nime kirja panna. Muidu oli Krissult laenatud kummijalanõudega liikumine suhteliselt hea, aga viimased meetrid olid nagu nimme väga järsud. Seal sai natuke põnevamaid samme tehtud ja enda kõiki lihaseid sirutatud. Aitäh!

Leitud, logitud, tänan!

Aitäh! Pikem logi GC lehel.

Lõpuks sain Mai nõusse, et üle jää minna. Eelnevatest logidest ei piisanud ja ta pidi üle küsima, et kus poolt läheneda. Läksime mööda jälgi ja leidsime kiiresti. Aitäh aarde eest!

Koolis on leebelt öeldes hullumaja, nii et ma olin väga tänulik, et omal ajal Eesti riik just 24.02 välja sai kuulutatud, sest üks nädalasisene vaba päev aitas natukenegi kaasa sellele, et ninaots oleks kõrgemal kui õpikud. Pidupäeva alustasime juba varahommikul, kui ETV saatel kiluleibasid ja torti järasime. Peale seda tiris Kaupo mind natukeseks välja ning tegime "NAVY" ära. Tänasel päeval draivinni silti juurde kleepida ei saa, aga oli näha, et muul ajal võib see täitsa võimalik olla. Nimed raamatusse ja kuni õhtuse ETV-programmini (mis mulle väga meeldis) närisin end jälle kooliasjadest läbi.

"Pagan, " mõtles kobras kui oli vale puu läbi närinud, "peaks vist silmaarsti juurde minema."

Ega see jäävärk on, nagu ta on, ei ole lemmik, aga eks olusid tuleb ikka enda kasuks ära kasutada.

Tänu heale soovitusele lähenemistee osas (mida sai kohe ka teistele huvilistele jagatud :)), osutus kõige suuremaks takistuseks autode vahel navigeerimine. Oleks ju võinud ise ka drive-in teha, aga no nii laisad me ka pole.

Samas nii laisad küll, et kaarti liiga tähelepanelikult ei vaadanud ning saime täitsa asjatult ka paar hilinenud vastaliugu teha. Kui nendega ka ühelpool, siis saidki juba nimed kirja.
Aitäh!

Leitud koos Heigoga. Olin natuke nagu julgustuseks antud aarde otsimisel. :)

Leitud koos Merlega. No ei sobi mulle selline jää peal käimine. Paar päeva tagasi käisin kaks korda peaaegu pool maad ära ja siis otsustasin ümber keerata, sest jää tegi natuke häält. Aga täna võtsin julguse kaasa ja nii siis kahekesi läksime, leidsime ja logisime. Ei olnudki nii hull.

Kasutades külma aja eeliseid aardele ligipääsuks sai see huvitav paigake ära külastatud ja nimi logiraamatusse kantud. Aitäh aarde eest!

Pärast Rummu pähkel 2 juures käimist sai ka siin ilmaolusid enda heaks ära kasutatud ja aare ära logitud. Aitäh!

Kui Rummu Pähkel 2 oli kaheks näritud ja koored välja sülitatud, siis oligi parklas veel arutelu, et mida edasi. Marko arvas, et see on hea väljakutse, Ingel polnud vahet ja Ove tahtis minna oma teed teiste aareteni. Mina ühinesin siis Marko ja Ingega. Sai auto kuskile lumise tee äärde jäetud ja jää paksust proovima hakatud.

Nagu ikka, siis aare, mis suvel oleks retsilt väljakutsuv ja raske, oli nüüd nagu jalutuskäik lumel. Hea tugev põhi, paari kahtlase kohaga, kuid ei miskit ohtlikku. Tuta-tuta kohale ja sai veel persetpidi liugu lasta, et mäest otse aardele näts otsa kukkuda. Nimi kirja ja tuta-tuta tagasi.

Jäi vaid mõelda ja imestada, kui palju oleks pidanud muul aastaajal leidlik olema ja välja mõtlema, kuidas seda kõike teha siin. Aga sel korral lihtsama vastupanu teed. Oleks nende puu-aaretega ka kuidagi mingit lihtsa vastupanu teed. Ülevalt kopteriga saaks ju ka tulla allapoole, kuid see ei teeks vist minusuguse kõrguskartliku elu kergemaks.

Igastahes olen vähe Tallinna aardeid piilunud. Kuid seda olin juba küll kunagi uudistanud. Mida raskem ja kehvemas kohas, seda rohkem mulle huvi pakub. Niiet see siin oli hästi peidetud minu seisukohast. Tänud selle eest.