Pusle #16 - Pesupäev

Pusle sai kokku lapitud juba mitu head aastat tagasi, selle logimine jäi unarusse isegi siis, kui abivahend juba varustuses olemas. Nüüd aga jäi see silma ja nii sai abikas kohale tassitud ning nipa-napa logiraamatuni küünitatud. Suurem osa konteinerist vedeles üldse metsa all maas. Panime selle tagasi sinna, kus ilmselt tema koht. Aitäh väljakutsuva aarde eest, korralik pingutus oli.

Puslest ei mäletagi eriti midagi, sest see sai nii ammu tehtud. Ja nüüd mitmed aastad hiljem sai siis lõpp ka ära vormistatud. Nii hea tunne, et üks lahendatud mõistatus jälle kotti pistetud. Tänud peitjale!

Küll see pesupäev venis ikka pikaks. Alustuseks juba see pusle oli paras väljakutse. Ise tegelikult ei saagi aeru, miks ta üldse kokku nokkisin, sellise maastiku raskusastmega aardeni ei lootnudki jõuda. Aga koos ta oli ja vahepeal olin saanud ka teavet, et tegelikult on ta siiski logitav. Nüüd siis kasutasin juhust, et Katrin oli ka linnas ja valmis redeli teisest otsast kinni haarama. Ja oligi kohe täitsa ronitav see värk isegi minusugusele. Igatahes sai kenasti logi kirja ja jälle redel kahevahele ning padavai auto poole. Kaua kaua silma riivanud täpike likvideeritud. Igavesti tore emotsioon siit kaasa saadud, ja saigi uutele jahimaadele siirduda. Tänud, kogu selle protsessi eest, tore oli

Abivahend oli kaasas, ehk siis võtsime ka selle plaani. Leidsime enamvähem koha kust läheneda, aga "sõpra" pidi ikka tükkaega tassima. Vahepeal jõudis päevanumbergi muutuda. Aitäh!

Uus logiraamat.

Mõistatus sai lahendatud juba mitmeid aastat tagasi. Täna sai otsustatud, et lähen külastan seda aaret. Pole kaks aastat redelit aarete logimiseks kasutanud - redeli lahti tegemine võttis kauem aega kui logimine. Aitäh!

leitud

Selle aardega sai meil selle kandi suurpuhastus ootamatult läbi. Esiteks oli üks väga suur puu teele ette langenud ja teiseks selgus, et mu vanemad on Tallinnas. Logisime (sellised 5.0-d meile meeldivad!) ja kiitsime aardeteostust ja pakkisime siinkandis asjad kokku. Aitäh!

Geopäev jalgrattaga Saku kandis. Atäh!

Selle aarde kättesaamisega oli küll üks suur seiklus. Tulin kohale täiesti valede asjadega ja pidin ikka lõpuks endale abi kutsuma, et puu otsast alla saada ja nime kirja. Aga nimi kirja läks, tänud

Puslede kokkupanek on rohkem Indreku rida ja nii oli ka see pilt tal ammu koos. Eelmisel aastal olime ühe oma geotuuri ajal ka selle konteineri asukoha tuvastanud ja abivahendite vajaduse ära hinnanud, täna siis tulime lõpuks redelit jalutama. Saime nimed kirja. Aardega on kõik hästi. Aitäh nii mõistatuse kui aarde eest!

Oi kui kaua olen oodanud, et seda aaret logida saaks. Kunagi ammu lahendatud. Alguses me ei leidnud teed siia, maps suunas täitsa valesti. Lõpuks sai tee leitud, aga südatalv oli ja ei leidnud teed millega lähedale saaks. Õnneks siin veel aardeid ja saime neid talvel logida, kui mõistatust oli vaja. Nüüd lõpuks mõnusa ilmaga võtsime Freddi kaasa, auto jätsime umbes 500 meetri kaugusele ning redel õlal asusime teele. Logidest oli ettekujutus olemas, et milline aare võiks olla ja oligi super vinge aare. Aitäh!

Pesupäeva mõistatus on üks neist, mille ma olen täitsa ise kunagi ära lahendanud kuna need pusled saab lõpuks ikka kokku kui on piisalalt aega ja viitsimist. Üksi poleks siia viitsinud tullagi aga kuna minu auto jätsime juba varem sinna kus me kokku saime ja edasi tulime Inga madala autoga siis pakkus ka lähenemistee üksjagu põnevust. Kõigepealt Mystery aarde juures teel vedelev puu, millest Inga eriti väljagi ei teinud ning kurvi taga juba suurem sopaauk, kust tundus, et autoga edasi ei saa aga saime sealtki mööda kuigi mudaaugu kaevasime natuke veelgi läbimatumaks. Ainult natuke maad eespool ootas juba selline pommiauk, et sinna oleks selle auto täiesti ära uputanud aga Inga käis sellegi poolest tõsise näoga seal kõrval ja kommenteeris, et "siitpoolt ju isegi annaks minna" vms. Auto jäi siiski sinna keset teed (sest kesse sellises kohas ikka käib ju?), haarasin redeli selga ja kõmpisime aarde poole (edasi-tagasi tuli vist 800m kandis).

Nullis järgisime tavapärast protseduuri, et mina turnin ja Inga julgestab. Nibin-nabin sellest redelist piisas, et ma peidukani ulatusin aga siis tuli Ingal meelde, et ma peaksin pilti tegema sellest. Ok, sain telefoni kätte aga redeli otsas ühe käega puust kinni hoides ning tahapoole nõjatudes, teine käsi telefoniga pea kohal pilti tehes ei saa just kõige paremini kompositsiooni ja teravust sättida. Samal ajal tänitati altpoolt, et mu kaamera on nii kehv ja vaadaku, et ma ikka aardele teravustan, mitte taustal olevale metsale ja üldsegi ma ei oska ikka tegelikult üldse pilti teha. Lisaks ajasid minu pingutused Ingat veel jubedalt naerma ja siis ta seal kõkutas nii, et terve redel värises, mina kaasaarvatud seal otsas. No mida ma seal teravustan kui mind üritatakse samal ajal alla raputada?! Kõike arvesse võttes tulid päris kenad kunstipärased pildid välja. :P

Aarde logisime all ära ja tagasipanek läks ka ohutumalt. Auto poole jalutades tuli perekond lapse ja koeraga vastu. Mõtlesin, et kui normaalne see välja paistab, et mina siin redelit jalutan aga vastutulijad ei teinud teist nägugi kui teretasid. Ju siis on redelijalutamine siin metsas tavaline nähtus. Viimased põnevamad seigad olid kui Inga selle kitsa tee peal autot ringi pööras ja suurema mudaaugu uuesti läbimine. Ma olin jällegi väljas juhendamas ja kätega vehkimas, et ta mudas seisma ei jääks vaid hooga läbi kütaks. Rattad vajusid poolenisti sisse, muda lendas, aga läbi ta sealt kühveldas. Palju õnne järgmistele kes sarnase autoga üritavad! Üks kiire vahepeatus veel ja siis juba meile kooki sööma! Tänan väga, oli põnev seiklus.

Leitud, logitud, tänan!

Puslet lahendasin juba ammu, oli õnn seda 2x lahendada, sest esimesel korral said koordinaadid kaotsi. Leidsin need muidugi ülesse, kui olin uuesti pusle kokku saanud. Täna Martin teatas, et võtab töölt redeli kaasa ja õhtul seadsime sammud aarde poole. Auto parkisime maantee äärde ja edasi liikusime jalgsi. Aitäh, oli mõnus ronimine ja huvitav leid.

Ilm oli nii ilus ja kiskus kohe metsa. Kuna redel oli juba pikka aega töötult esiku seina ääres seisnud, siis vaatasime sihtkohaks mõne sellise punkti, kus ikka natuke jalutada saaks ja abivahendist ka kasu oleks. Nii saigi valitud Pesupäev.

Pusle olin täitsa ise kokku pannud juba ammu. Tavaliselt oli see pusletamine ikka Salme leivanumber, sest mul pole sellist kannatust, et neid tükikesi nokkida. Ma ei tea, mis meelemuutus mind tookord valdas, aga selle ma ette võtsin ja kokku sain. Tükke pole ju iseenesest palju, see-eest ühtlaselt sigri-migri. Peale aarde asukoha teada saamist jäi see asi ootele teadmata ajaks. Kunagi talvel metsas hulkudes käisime isegi aarde peidukohta uudistamas, kuid tookord polnud lootuski seda näppida. Täna jätsime auto umbes 800 m kaugusele, võtsime abika õlale ja jalutasime kohale. Natuke sättimist, kust poolt objekti vallutada ja oligi vahva vigur näpus.

Aitäh, lahe teostus!

Väsitav päev, selle aarde juurde pääses õnneks normaalselt. Oli huvitav logimine. Aitäh!

Oli mõnus jalutuskäik looduses, ilm sattus olema suvine. Challengite noppimise kõrval logisime ka selle toreda konteineriga aarde. Õnneks ei olnud maastik päris 5 ja saime hakkama. Aitäh!

Leidsime. Tänud peitjale

3D printeriga on võimalik nii mõndagi teha. Otsijad hinnake olukorda õigesti. Aitäh.

Väga tore pesumasin on seal.Aitäh!

Nulli saamine mööda jäist matkarada oli võrreldav maastik 5ga. Ei olnud ka võimalik eriti jalutada metsa all, see lihtsalt ei tundunud parem. Lotte kasutas igat võimalust, et veega mulistada. Tagasi tulime lõigates üle kahe kraavi, esimene väga hull ei olnud, teine selle eest juba väike väljakutse. Ja siis jälle see liuväli. Egas midagi üle jäänud, kui hoog üles ja enne autot pidama ei saanud. Tänud peitjale aarde eest.

Suurem laps õnnestus vanavanemate juurde sokutada ja asusin selle aarde poole teele. Draivinn on ju täitsa tehtav, aga kuidas see legaalselt välja näeb, ma ei tea. Leidsin autole koha ja lähenesin jalutades. Oli paras väljakutse koos Kaspari ja abivahendiga sinna jõuda, trenn missugune. Vahva temaatiline lõpp. Lootsin üleval ära logida, aga kaasa haaratud pliiats oli kahjuks katki ja pidin ikka alla teise kirjutusvahendi järgi minema. Tänud!

Peale sündmust sai ka üks mõistatusaare otsitud logimiseks, peab ju moega kaasas käima..
Maastiku vallutamiseks oli abivahend autos olemas. Dauno näitas lambiga tuld ja mina ronisin. Nii kui konteinerit puudutasin, laskusid neli ämblikku alla nagu mõnes spioonifilmis... ma endiselt kardan neid...
Tänud

Pusle oli juba ammuilma koos, eks ta paras tükk oli, aga sai ikka kokku lõpuks küll :)
Täna lõpuks siis aare ise ka. Tõesti tore temaatiline konteiner, imetlesime seda jupp aega seal. Aitäh toreda aarde eest!

Pusle oli juba pikalt lahendatud, lõppu polnud veel aga sattunud. Sellistes kohtades aarded olen varasemalt üldiselt redeli abil loginud, täna aga kasutasin teistsuguseid abivahendid. Eks oli oluliselt libedam, aga kuidagi sain siiski nime kirja ja ühes tükis alla ka. Aitäh!

Pusle oli varasemast kokku seatud, nüüd siis aeg aaret külastada ja nimed kirja panna. Aitäh aarde eest!

Väga nunnu aare ootas meid nullis. Kohe näha, et hoole ja armastusega tehtud.

Pusle lahendamisest on praeguseks piisavalt aega möödas aga lahendades tundsin küll, et see oli natuke liig - liiga palju värvilisi tükke. Aga seda suurem oli heameel, kui see lõpuks kokku sai.

Tänud!
See aare mulle meeldis

Alguses plaanisin läheneda Saku poolt aga selgus, et seal suured keelumärgid ees. Siis tulime mööda suurt teed ja ületasime eriti värskelt valminud maanteed. Küll seal saab tulevikus mõnus sõita olla.

Kohapeal aaret silmates tuli muidugi raskusaste ka meelde, enne saabusin nagu mütsiga lööma. Õnneks oli mingi geovaist sundinud abivahendi ühest autost teise tõstma ja seega sain selle kenasti kohale tassida. Kahtlesin küll, et äkki jääb pikkusest puudugi, kuid õnneks sujus kõik väga hästi. Ja konteiner oli nii nunnu, päriselt ka. Eriti armas variant, aitäh selle eest!

Pusle sai lahendatud juba üle poole aasta tagasi ja nii ta laagerduma jäi. Nüüd sattusin lõpu kanti, mis see väike jalutuskäik siis ära pole. Kui kohale jõudsin, siis tsirkus alles algas, nimelt oli sobiv abivahend autos ja auto omajagu kaugel. Eks siis tuli improviseerida geokotis leiduvaga. Omajagu vürtsi lisas asjaolu, et tegevus toimus sipelgapesas, kes asjaga üldse eriti rahul polnud, aga kätte mul see lahe temaatiline konteriner saada õnnestus ja omale kohale ilusti tagasi ka. Aitäh peitjale.