Liivaluited, mis asuvad saare keskosas ja mille kõrgus ulatub 29,9 meetrini, on tuntud Suurte mägedena. Nende kuju muudeti Peeter Suure merekindluse rajamise käigus, kui siia planeeriti patarei nr. 8, nn troonipärija Aleksei patarei ehitust. Projekteeritud oli neli 14-tollist kahurit kahurit kahes soomustornis, laskesuunaga läände, mis pidid tule all hoidma Soome lahe lõunaosa ja Pakri neeme ümbruse. Ehitisest jõuti 1916. aasta lõpuks valmis ehitada vaid kaks süvendit. Aare on peidetud ühe suure mäe jalamile.
Liivaluited, mis asuvad saare keskosas ja mille kõrgus ulatub 29,9 meetrini, on tuntud Suurte mägedena. Nende kuju muudeti Peeter Suure merekindluse rajamise käigus, kui siia planeeriti patarei nr. 8, nn troonipärija Aleksei patarei ehitust. Projekteeritud oli neli 14-tollist kahurit kahurit kahes soomustornis, laskesuunaga läände, mis pidid tule all hoidma Soome lahe lõunaosa ja Pakri neeme ümbruse. Ehitisest jõuti 1916. aasta lõpuks valmis ehitada vaid kaks süvendit. Aare on peidetud ühe suure mäe jalamile.
Tänaseks ja tegelikult kogu meie sellekordse Naissaare külastuse viimaseks jäänua aare. Toss oli väljas ja kõht tühi, nii et lootsime ruttu logi kirja saada ning tsivilisatsiooni naasta, aga no ei läinud kohe mitte nii. Nagu varasematelgi otsijatel hakkas geps peale rahunemist jonnakalt lagedale platsile meid suunama, aga seal polnud midagi teha. Jupi aega tuulasime ringi, vahepeal istusime ja tuulasime uuesti Lõpuka ometi võttis Kiddy aarde välja kohast, mida ma olin kahtlustanud ja ka üle vaadanud, aga no ma ei näinud seal essugi, hea et tema nägi.
Tänud peitjale siia suure mäe jalamile kutsumast ja aaret peitmast.
Natuke sai tiirutatud ja kukeseeni korjatud :) Tänud!
Sai ikka väga pikalt ringi tiirutatud siin aga leitud ta siiski sai
Mäejalam täitsa alles ja aare ka alles.
Leitud
Aare ennast kaua ei peitnud. Tänud!
Leitud, aitäh!
Põhja-Eesti kohta täitsa kobe mägi ja ega aardelgi viga polnud. Aitäh peitjale!
Tegemist on mäega.
Leitud, aitäh!
Siingi tegin väikese kõrvalpõike, et võtta veel üks Naissaare aare. Rohkem seekord kahjuks ei jõudnud leida, sest aeg tiksus peale.
Maratoni raames tuli 1 vene keelt kõnelev mees mulle ütlema, et ma olen kaldunud ette antud rajast välja. Purssisin siis oma vene keeles, et kohe naasen tagasi rajale ja pean ennem midagi üles leidma. Anti luba.
Hea lihtne leid, tänud aarde eest!
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Ülevaatus tehtud, mäed ootavad geopeitureid!
Saare keskosa olime eile juba natuke uudistanud, kuid osadele siinsetele aaretele tundus siiski loogilisem lähenemine põhja poolt allapoole liikudes. Mööda suuremaid ja väiksemaid metsaradu pedaalides jõudsime selle aardeni. Viimase jupikese jalutasime ja mäe jalamile jõudes tuli aare kiirelt oma peidukast välja. Kuna aeg hakkas natuke takka kiirustama ja meil veel mitu aaret otsida vaja, siis mäe jätsime vallutamata.
Aitäh, ilus koht minu 3500 aardeleiu tähistamiseks!
Jätsime teised kastikasse juttu ajama ning läksime ise mäge otsima. Väga kaua otsima ei pidanud ning õige nurga alt vaadates jäi kahtlane koht kenasti silma. Aitäh!
Jalad olid juba pikast matkast täitsa läbi ning vedas, et aare oli mäejalamile peidtud, sest tippu poleks ilmselt jõudnud.
Liisi jäi troonipärisja pooliku patarei juurde lõunatama seniks kuni mina käisin Suure mäe Suurel jalamil Suurt aaret otsimas. Kõik oli kuiv ja korras nii nagu peab. Aitäh.
Sel kohutavalt palaval päeval ei olnud erilist isu mäe otsa ronida, seega piirdusime jalami külastusega. Tänan.
Aare oli tõesti suure mäe jalamil :) Aare end kaua peita ei lasknud. Peale seda tegime väikse puhkepausi ja nautisime seda mäge. Aitäh peitjale!
Tänud.
Aare tuli välja vist teisena otsitud kohast. Aitäh!
Tempo ei aeglustunud, sest sadamasse oli vaja õigeks ajaks jõuda. Täiesti spordipäev oli minu jaoks. Kulutasin kindlasti rohkem kaloreid, kui olin hommikul tarbinud. Mäe jalamil saime uurida mitut kohta, enne kui aare end mulle paljastas. Aitäh!
Kuna rattad olid jäänud kuhugi Miinilao kanti siis karjusid kukeseened eriti kõvasti oma lõksu loitsusid ja kohati oli raskusi astumiseks vaba maapinna leidmisega. Aare ise avaldus luite jalamil kiiresti. Tänan.
Teepeal oli selline kukeseene uputus ja süda tilkus verd aga aeg tiksus halastamatult ja muudkui kirusime laeva kaptenit.
Tänud
Naissaare kahekümne kuues. Saabusin troonipärija pooliku patarei juurest taaskord otse läbi metsa, sest kes ikka mööda laiu teid käib....
Kunilamäega võrreldes on siinne küngas palju efektsem, aga piirdusin vaid mäe jalamiga, kus ka otsitav kiiresti loogilisest kohast välja tuli. Aare korras.
Selle aardeni jalutamine võttis omajagu aega, aga leitud ta sai.
Vahelduseks ka üks kiire ja lihtne leid.
Selle aardeni valisime otsetee Kunilamäe juurest. Muidu tore rada, aga jalgratastel mitte nii väga läbitav. Ehk siis lükkasime, tõukasime ja tõstsime. Korralik trenn.
Suure mäe jalamini jõudes oli aga nii levi kui ka punkt telefonist kadunud ega tahtnud mitte kuidagi tagasi tulla. Ronisime mäe otsa, püüdsime laineid ja saime koordinaadi kuidagimoodi kätte. Jätan
meelde, et Naissaarel aardeid otsides tuleb ikka kaardid ja aardepunktid eelnevalt maha salvestada, muidu võib jama olla.
Nulli jõudes leidis Annika üsna kiirelt, väites et tal on selle aarde leidmisest mingi deja vu - kuigi ta ei ole aktiivne mängija, on ta varem ka aardeid otsinud ja vist korra varem ka selle aarde juba leidnud.
Siit võtsime suuna sadamasse, sest midagi peab ju ka teiseks korraks jääma, eks ole.
Kui juba siin saarel olime, siis muidugi käisime ka selle suure mäe jalamil ära. Leid kiire, aitäh.