Troonipärija poolik patarei

Miinilao juurest võtsime suuna siia troonipärija pooliku patarei juurde. Küll oli mõnus peale nüüdseks juba piinavat rattasõitu jala astuda. Kohale jõude vaatasime ikka jupi aega ringi midagi lootustandvat nägemata. Siis aga jäi silma mitte küll lubatud tähisega, aga siiski siin suht ainulaadne kivi. Ja nii see aare leitud saigi,
Tänud peitjale aarde eest.

Aarde peidukoht on hea, aga miks ta märg on ma ei tea! Vajaks veidi hoolitsust. Aitäh!

Vajaks hädasti uut logiraamatut ja kuiva pesa!

See leid tuli küll just siis kui seda kõige vähem ootasime. Ligumärg metsaalune pole just mu eriline lemmik aga mõtlesime siiski oma õnne proovida ja õnne meil oli. Täpselt siis kui tahtsin tagasi keerata ja alla anda tuli leid. Konteiner on aga märg ja kõik seal sees olev samamoodi :(

Siin läks ikka pikalt aega ja juba oli isegi alla andmise mõtteid peas.
Aga ühel hetkel hakkas aare silma ja pärast vihje pilti võrreldes alles siis jah, kivi oli sama aga gp kivil võis ainult peas ette kujutada veel, aitäh :)

Seda GP nägi õrnalt siis kui aare juba leitud. Eks aastad teevad trükile oma töö. Tänan

Punkt ise natuke kaugemal kui koordinaat, kui tee poolt läheneda. Vihjet ei märganud.

Vaatasime neid kive, mis me vaatasime, aga vihjet küll kuskilt ei leidnud, enne hakkas aardekonteiner silma. Tänud.

Vihjepilt on üsna kaval – ega õieti aimu ei saa, kui suur see otsitav kivi täpselt olema peaks. Kivi endaga on aga lugu nii, et kui kuivast peast joonistub see must markeering seal peal üsna hästi välja, siis märjalt – nagu meie otsimisretke ajal – … ütleme nii, et ei olnud päris juhuslik, et esmalt silmas geoloog aaret ennast ning pärast seda leidsime üles ka vihjekivi. Muljetavaldav plejaad kivihunnikuid igatahes, aitäh peitjale!

Vihjepildist on kahtlemata abi, kuid võin kinnitada, et vihmase ilmaga pole sinna kantud "GP" sugugi kristallselgelt loetav. Juhtusin märkama aaret enne kui kivi ennast.

Leitud, aitäh!

Kuna telefon seal väga täpne ei olnud ja kivikuhjasid ka jagus, siis sai ikka mõni minut tiitutada enne, kui õige kuhjani jõudsime. Tänud aarde eest!

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

Rattad jätsime tee äärde ja hüplesime üle mustikapuhmaste sammaldunud kivihunnikuteni. Algul märkasime ühte, kuid koordinaadid suunasid edasi ja siis hakkas neid aina rohkem siin metsa all silma. Õnneks märkasime kiiresti ka vajalikku kivi ja leidsime seest niiske aardekarbi. Ajutine logiraamat oli ka tsipa niiske, kuid kirjutada sai ilusti. Täitsa kummaline, miks sellises peidukohas karp pidevalt vett endasse kogub.

Aitäh aarde eest!

Vihjepilti polnud vaadanud ja ei kujutanud üldse ette, et kui suur või kui varjus see GP on. Seepärast sain natuke aega otsida ja ringe teha, kui lõpuks kenasti leitav GP silma hakkas. Aitäh!

Seekord jäi see Naissaare viimaseks leiuks. Järgmine kord oleme targemad ning peab ratastega tagasi tulema, et saaks kogu saare roheliseks :)

Eemaldasime aardest kogu vettinud kraami, kuivatasime karbi ja jätsime asenduslogiraamatu. Kui kraam kõik ära kuivab, siis viime kõik asjad tagasi.

Tänu vihjepildile oli karp lihtsasti leitav. Sama ei saa aga öelda logimise kohta. Õnneks olid eelmised leidjad jätnud ligumärja logiraamatu juurde lisalehe, mis tänaseks oli ka juba ligumärg kuid mööda metsaalust lehekesega ringi tormamine kuivatas seda täpselt selle piirini, et harilikuga sai varesejalad kirja panna. Panin üksiku lehe minigrippi ning püüdsin ülejäänud sisu ka natuke tupsutada - effekt minimaalne. Vajab endiselt hoolitsevat kätt ning kindlasti uut logiraamatut.

Aare vajab hädasti hoolitsevat kätt. Meil polnud kahjuks midagi kaasas.

Tegime kohale tiiru peale ja siis tuli ka vihjele vastav koht lagedale. Karp oli kenasti varju alla, aga kummalisel kompel siiski ääreni vett täis. Hoolduseks polnud meil loomulikult midagi kaasas, seega läks logi lisalehele, sest raamatusse polnud võimalik kirjutada. Tänan.

Pildil oleva kivi leidsime kenasti üles. Panime nimed kirja. Aitäh peitjale!

Tänud.

GP märki märkasin õige nurga alt ilma probleemideta, nimede kirja panemine oli veelgi lihtsam. Aitäh!

Mustikaid, seeni ja muid metsasaadusi vaatas vastu igast küljest. Ma vist polegi varem ühe päeva jooksul nii palju kukeseeni näinud. Tõesti palju. GP märki andis natuke ikka otsida, sest kive oli palju. Õnneks tuli varsti juba kellegi hüüe, et siin ja saime oma ajagraafikuga ikka järjele. Aitäh!

Täitsa huvitavad moodustised siin ja võimalus hulgim. Ma jäin jälle mustikalõksu kinni ning sain vaid rõõmsalt leitud aarde peidukohta üle vaatama minna. Tänan.

Jätsime oma rattad kuhugi tee peale maha ja kõmpisime siia, plaan veel teise aarde juures ka ära käia ja siis rattad uuesti kaasa tassida.
Tänud

Naissaare kahekümne viies. Siin oli rohkelt valikuid, sest null ei olnud eriti täpne ja maduderohketes kohtades ei taha eriti usinasti kive katsuda. Teise ringi järel laiendasin otsinguala ja kui GP märki nägin, olin päris rõõmus.

See oli päeva viimane aare, sest hakkas juba hämarduma ja üks meist kardab pimedust. Seetõttu üritasime kiiresti telgi poole suuna võtta, aga suutsime mitu korda vale tee valida. Lõpuks kõndisime ikka taskulambi valguses.

Leitud ja logitud. Aitäh aarde eest!

Kohale jõudes oli ülejäänud seltskond geopeitusest juba üsna väsinud ning jäi tee peale ootama. Mina müdistasin edasi ja tagasi, aga mingit GP-d silma ei jäänud. Seega hüüdsin ikka teised kohale ning peale mõningast otsimist leidis Annika minu "nullist" oluliselt kaugemalt õige koha. Muidugi kui läksin sealt karpi välja võtma nõustus ka telefoni GPS sellega, et null on seal jah...

Tänud koha tutvustamise eest - siiapoole matkates nägime sedalaadi kiviriitasid hulgim ning imestasime, mis pagan need sellised on. Samas see jäigi selgusetuks, miks ehitusmaterjal tuli niimoodi ladustada, kuigi tavaline kivikuhi oleks oluliselt lihtsam ja loogilisem ladustamisviis.