EKS: Jägala jõesuue
Kirjeldus
Antud aare on Eesti Kalastajate Seltsi koostööprojekt geopeituritega kaitsmaks kudemispaiga otsinguil olevat kala.
NB! Aardes on lisaks veekindlale märkmikule ka veekindel must pastakas, mida palun aardest mitte eemaldada!
Võimalusel liigu jõe ääres rohkem ringi, kui aarde leidmiseks vajalik, sest niimoodi takistate röövpüüdjate võimalust kala kätte saada.
Keelatud on püüda § 41, p 2) lõhet ja meriforelli siseveekogudes – 1.septembrist 30. novembrini, välja arvatud Narva, Selja, Jägala, Pirita, Vääna, Purtse ja Valgejões, kus rakendatakse piiranguid
«Kalapüügiseaduse» § 11 lõike 11 alusel;
15 oktoober kuni 15 november on täielik kuderahu ning ei saa püüda isegi kalastuskaardiga, välja arvatud Jägala ja Narva jõel kalastuskaardi olemasolul. Kalapüügieeskiri - https://www.riigiteataja.ee/akt/126042013021
§ 33. Püügikeelud
15) püük spinningu ja lendõngega Jägala jões Linnamäe paisust suudmeni ja Pirita jões Vaskjala paisust suudmes asuva muuli lõpuni 1. septembrist 31. detsembrini;
Jägala jões Linnamäe paisust Peetri-Jaani saareni ja Peetri saare ümbruses on kalapüük vees viibides keelatud aastaringselt, välja arvatud püük silmumõrra ja silmutorbikuga.
§ 37. Kalapüügi keeluajad ja -alad meres
(1) Meres on keelatud:
1) kalapüük Jägala jõe suudmele lähemal kui 1000 m – aastaringselt
Kalade püügikeeluajad on leitavad SIIT. Lisainfot keeluaegadest ja kalastuskaartidest leiab SIIT. Püügikeelu perioodil on jões käimine keelatud, kuna see lõhub kudepesasid! Kui märkad ebaseaduslikku tegevust jõeveerel, helista palun 1313!
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
EKS kalakaitse vabatahtlikud on juba 5a tegutsenud igal sügisel erinevate lõhejõgede ääres, mille tulemusena on kalade arvukus iga aastaga paranenud. Hetkel on olukord juba niivõrd hea, et iga inimene, kes satub oktoobri keskpaigast kuni novembri lõpuni jõeveerele, võiks näha ka suuri lõhesid ja meriforelle. See, kuidas nad kuderändel ülesvoolu ronivad ja oma kudetoimetusi teevad on võimas vaatepilt. Paljud on kindlasti näinud Discovery-st "salmon run"-e, teadmata, et Eestis käib samasugune möll jõgedes sügiseti. See vaatepilt on aukartustäratav ning kui sinust 1-2m kaugusel toimetab 10-20kg lõhe on meeldejääv vaatepilt ja sedalaadi elamus, mida sa kunagi telekast ei saa. Kahjuks on ka väga palju pahatahtlike plaanidega inimesi, kes kasutavad ära olukorda, kus kala on jões ning ainuke motivaator tema peas on leida ideaalne kudepaik. Röövpüüdjate arusaam ja maailmavaade ei küündi kaugemale isiklikust kasust stiilis: "saaks marja ja kui saab rohkem, lähme müüme marja maha". Sellise mõttelaadi tulemusena kannatab loodus ja terved kalapopulatsioonid jäävad sündimata, kes tegelikult tulevikus võiks pakkuda meie lastele looduslikku punast kala Norra lõhe asemel.
Lõhed ja meriforellid on siirdekalad, kes sünnivad magedas jõevees, kuid suurema osa oma elust veedavad soolases merevees. Sügiseti siirdutakse kudema oma sünnijõgedesse, vajades selleks kruusast põhja. Eestis on teada kümmekond jõge, kus on võimalik lõhe kudemine, Tallinnale lähimad on Pirita ja Keila. Pirita jõgi on meie andmeil ainuke terves Euroopas, kus lõhed koevad pealinna territooriumil. Lõhe on siirdekala, kes võtab ette pikki rändeid, peale kudemisrände ka toitumisrändeid. Eestis sündinud lõhede ränded ulatuvad Poola ja Saksamaa rannikualadeni välja. Meriforell on paiksem ja meil sündinud kalad meres enamasti oma sünnijõest üle 50km kaugusele ei uju. Seega õnnelik kudemine jões annab rohkem kala merre ning kalamari on midagi hoopis olulisemat kui saiakate.
Miks geopeitus? Sest geopeituse mängijad on inimesed, kes kasutavad ära maailma parimat ravi- looduses ja värskes õhus viibimist. EKS välijuhid koos peitjatega on Teile valinud strateegiliselt head kohad, et saaksite näha kala ja kena loodust, rääkimata ainulaadsetest aaredepunktidest. Ainuüksi sealviibimisega takistate röövpüüdjate võimalust kala kätte saada. Mida rohkem on inimesi ja silmapaare, seda vähem röövpüüdjad julgevad toimetada
Last but not Least: EKS Geopeituse aarete sees on ka meened - puust geomündid. Need on kõik hooajalised ja neid on limiteeritud kogused 115 tk jõe kohta. Igal jõel on oma nimega geomünt, seega kollektsionääridele on pakkuda 5 unikaalset ja kordumatut münti.
Kui tundub, et aare käes ja kala ei näinud, võid vabalt võtta ühendust mõne välijuhiga, ning tõenäoliselt saab ta sind aidata, selleks saada e-mail valijuhid@kalastajateselts.ee ning sinuga võetakse ühendust. Samuti, kui on soovi tulla koos teiste toredate vabatahtlikega jõeveerele patrullima, et seista hea kalade ja meie oma looduse eest, siis täida siin väljad http://kalastajateselts.ee/Liitu-Kalakaitsega/ ning sinuga võetakse kindlasti ühendust edasiste juhistega.
Kui märkad ebaseaduslikku tegevust jõeveerel, helista palun 1313!
Kivi kotti ja jõeveerel näeme. EKS Kalakaitse Grupi Juht – Jüri Nurk
Antud aare on Eesti Kalastajate Seltsi koostööprojekt geopeituritega kaitsmaks kudemispaiga otsinguil olevat kala.
NB! Aardes on lisaks veekindlale märkmikule ka veekindel must pastakas, mida palun aardest mitte eemaldada!
Võimalusel liigu jõe ääres rohkem ringi, kui aarde leidmiseks vajalik, sest niimoodi takistate röövpüüdjate võimalust kala kätte saada.
Keelatud on püüda § 41, p 2) lõhet ja meriforelli siseveekogudes – 1.septembrist 30. novembrini, välja arvatud Narva, Selja, Jägala, Pirita, Vääna, Purtse ja Valgejões, kus rakendatakse piiranguid
«Kalapüügiseaduse» § 11 lõike 11 alusel;
15 oktoober kuni 15 november on täielik kuderahu ning ei saa püüda isegi kalastuskaardiga, välja arvatud Jägala ja Narva jõel kalastuskaardi olemasolul. Kalapüügieeskiri - https://www.riigiteataja.ee/akt/126042013021
§ 33. Püügikeelud
15) püük spinningu ja lendõngega Jägala jões Linnamäe paisust suudmeni ja Pirita jões Vaskjala paisust suudmes asuva muuli lõpuni 1. septembrist 31. detsembrini;
Jägala jões Linnamäe paisust Peetri-Jaani saareni ja Peetri saare ümbruses on kalapüük vees viibides keelatud aastaringselt, välja arvatud püük silmumõrra ja silmutorbikuga.
§ 37. Kalapüügi keeluajad ja -alad meres
(1) Meres on keelatud:
1) kalapüük Jägala jõe suudmele lähemal kui 1000 m – aastaringselt
Kalade püügikeeluajad on leitavad SIIT. Lisainfot keeluaegadest ja kalastuskaartidest leiab SIIT. Püügikeelu perioodil on jões käimine keelatud, kuna see lõhub kudepesasid! Kui märkad ebaseaduslikku tegevust jõeveerel, helista palun 1313!
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
EKS kalakaitse vabatahtlikud on juba 5a tegutsenud igal sügisel erinevate lõhejõgede ääres, mille tulemusena on kalade arvukus iga aastaga paranenud. Hetkel on olukord juba niivõrd hea, et iga inimene, kes satub oktoobri keskpaigast kuni novembri lõpuni jõeveerele, võiks näha ka suuri lõhesid ja meriforelle. See, kuidas nad kuderändel ülesvoolu ronivad ja oma kudetoimetusi teevad on võimas vaatepilt. Paljud on kindlasti näinud Discovery-st "salmon run"-e, teadmata, et Eestis käib samasugune möll jõgedes sügiseti. See vaatepilt on aukartustäratav ning kui sinust 1-2m kaugusel toimetab 10-20kg lõhe on meeldejääv vaatepilt ja sedalaadi elamus, mida sa kunagi telekast ei saa. Kahjuks on ka väga palju pahatahtlike plaanidega inimesi, kes kasutavad ära olukorda, kus kala on jões ning ainuke motivaator tema peas on leida ideaalne kudepaik. Röövpüüdjate arusaam ja maailmavaade ei küündi kaugemale isiklikust kasust stiilis: "saaks marja ja kui saab rohkem, lähme müüme marja maha". Sellise mõttelaadi tulemusena kannatab loodus ja terved kalapopulatsioonid jäävad sündimata, kes tegelikult tulevikus võiks pakkuda meie lastele looduslikku punast kala Norra lõhe asemel.
Lõhed ja meriforellid on siirdekalad, kes sünnivad magedas jõevees, kuid suurema osa oma elust veedavad soolases merevees. Sügiseti siirdutakse kudema oma sünnijõgedesse, vajades selleks kruusast põhja. Eestis on teada kümmekond jõge, kus on võimalik lõhe kudemine, Tallinnale lähimad on Pirita ja Keila. Pirita jõgi on meie andmeil ainuke terves Euroopas, kus lõhed koevad pealinna territooriumil. Lõhe on siirdekala, kes võtab ette pikki rändeid, peale kudemisrände ka toitumisrändeid. Eestis sündinud lõhede ränded ulatuvad Poola ja Saksamaa rannikualadeni välja. Meriforell on paiksem ja meil sündinud kalad meres enamasti oma sünnijõest üle 50km kaugusele ei uju. Seega õnnelik kudemine jões annab rohkem kala merre ning kalamari on midagi hoopis olulisemat kui saiakate.
Miks geopeitus? Sest geopeituse mängijad on inimesed, kes kasutavad ära maailma parimat ravi- looduses ja värskes õhus viibimist. EKS välijuhid koos peitjatega on Teile valinud strateegiliselt head kohad, et saaksite näha kala ja kena loodust, rääkimata ainulaadsetest aaredepunktidest. Ainuüksi sealviibimisega takistate röövpüüdjate võimalust kala kätte saada. Mida rohkem on inimesi ja silmapaare, seda vähem röövpüüdjad julgevad toimetada
Last but not Least: EKS Geopeituse aarete sees on ka meened - puust geomündid. Need on kõik hooajalised ja neid on limiteeritud kogused 115 tk jõe kohta. Igal jõel on oma nimega geomünt, seega kollektsionääridele on pakkuda 5 unikaalset ja kordumatut münti.
Kui tundub, et aare käes ja kala ei näinud, võid vabalt võtta ühendust mõne välijuhiga, ning tõenäoliselt saab ta sind aidata, selleks saada e-mail valijuhid@kalastajateselts.ee ning sinuga võetakse ühendust. Samuti, kui on soovi tulla koos teiste toredate vabatahtlikega jõeveerele patrullima, et seista hea kalade ja meie oma looduse eest, siis täida siin väljad http://kalastajateselts.ee/Liitu-Kalakaitsega/ ning sinuga võetakse kindlasti ühendust edasiste juhistega.
Kui märkad ebaseaduslikku tegevust jõeveerel, helista palun 1313!
Kivi kotti ja jõeveerel näeme. EKS Kalakaitse Grupi Juht – Jüri Nurk
Läheduses olevad aarded
Logiteadete statistika
Logiteated
Sumpasime lumes ja nautisime vaadet merele. Aitäh!
Maastik on tundmatuseni muutunud. Vanasti viis aardeni korralik autotee, nüüd on kõik võssa kasvanud. Õnneks on koordinaadid täpsed. Vahetasin logiraamatu, putitasin karpi. Kuid millalgi tuleb uus tuua, kõik kõrvad on kadunud.
Rammu saarelt tulles külastasime ka seda aaret. Logiraamat vajab hädasti ülevaatamist, vee valasin küll karbist välja, kuid kahjuks uut raamatut kaasas ei olnud ja vihma tibutas, niiet kuivatamisest ka midagi välja poleks tulnud.. Kuidagi oma nimed sinna ikka kritseldasime. Tänud kohta tutvustamast!
Aarde karp katki, niiskus karbis sees, logiraamat märg.
Aare leitud, vajab hooldust.
Alguses mõtlesin, et suvel lootusetu, aga natuke võsas ragistamist ja leitud. Karbil oli veel viimane "kõrv" alles, millega karp kinni käib ja avamisel murdus seegi ära. Muude vahendite puudumisel keerasin kilekoti ümber, et karp lahti ei pudeneks.
Käisime mere peal jääkirmet katsumas. ~2,5cm isegi kandis, aga liiga hoogsalt ei tasunud astuda. Täname peitjaid!
Aare vedeles nullist eemal maas.
Putitasin ta natuke ning panin maast kõrgemale tagasi.
Aitäh aarde eest!
Selle aardeni jõudmine ei olnud meie jaoks kõige kergemate killast. Lähenesime sihtpunktini nii jalgupidi vees kõndides, kaldal oleva adru peal aeg-ajalt libisedes, mööda võsa rammides ja lõpuks mahakukkunud puudest üle astudes. Väljas hakkas juba hämarduma, kui me oma nimed lõpuks kirja saime. Kõige tipuks leidsid kaks meest õhtul kodus oma kehalt ka puugi (õnneks kõik on hästi), nii et seiklus missugune. Tänud!
Ilus jalutuskäik päikesepaistelises mererannas. Ainult rannas mädanev vetikate kiht levitas pahat haisu. Aare lebas maas. Arvan, et peaks olema kusagil mujal. Panin ta veidi kõrgemale.
Kuigi ilm oli veidi jahe oli taevas selge ja kena päikseline vaade rannas. Aitäh
Rannas oli ka üks pere koertega. Esimene mõte oli, et geopeiturid. Logiraamat, aga selle kohta infot ei sisaldanud. Kena koht, aitäh!
Tänud aarde eest! Vett oli tulnud konteineri sisse ning on tulnud lahti kinnitusest.
Siin saime autoga isegi üllatavalt lähedale, autost aardeni jäi natuke rohkem kui 300m. Rannal kõndimine oli täitsa mõnus isegi, aga aarde juures oli küll õudne võpsik. Kui juba Märtenile oli üle pea.. Õnneks null oli täpne ja tegelt oli hea, et praegu käisime - talvel see nii lihtsalt ei leiduks. Aitäh!
Sõitsime kodust veidi eemale ning Jägala kandis polnudki ammu toimetanud. Autoga sai võrdlemisi lähedale, aga teekond nulli oli jube. Ma võin kahemeetrine olla, aga see võss oli minulgi üle pea. Tegin siis teed ette. Küll oli hea, et null täpne oli. Muidu oleks seal võsast seda jäänudki otsima. Talvel saab sel aardel keeruline olema, aga tundub, et on seni kõik oma aastad üle elanud. Hea, et nüüd käidud. Tagasitee oli veidi leebem, väheke madalam võss ja sai viisakalt autoni. Tänud!
Kui jalutuskäik algas nagu päikeseloojangueelne jalutuskäik koeraga rannas algama peaks, siis noh see on ju liiga lihtne :) varjatud eesmärk oli siiski geopeituse aare, aga kui mind piisavalt tunda, siis ei tohiks see nagu väga üllatusena tulla. Muidu oli mõnus veepiiril paljajalu kõndida, lillakas liiv varvaste vahel. Aga siis hakkas nagu veits kõrkjaseks minema.. ja siis tuli merest natuke sisemaale põigata.. ja see nägi juba välja nagu tavapärane orienteerumismaastik - mõnusalt võsane, jää või okste vahele koeraga kinni :) võtsin siis Sniffi kaenlasse ja suuna aardele. Tegime väikse üleliigse tiiru ka, aga aarde saime ilusti kätte. Ainult et teip oli kergelt ära väsinud, seetõttu on karp maadligi.
Küll oli hea jälle võsast mereäärde murda. Ainuke mure oli nüüd siis selline, et koer oli enda karva sisse suutnud hankida hea hunniku takjaslikku manti, seda sai siis kena roosa taeva all ära nokitud.
Aitäh aarde eest, millel on ka lisaväärtus kalade kaitse näol! :)
Viisakas aare ülla eesmärgiga. Tänud.
Ja tõesõna, mul oli null aimu, et lõhe kudemisjooksu saab vaadata ka siinsamas kodus. Hea meelega oleksin sel aastal tunnistajaks.
Aitäh aarde eest! Väga mõnus jalutuskäik oli!
Jätsime auto küla parklasse ja matkasime piki mere äärt jõeni. Kalamehi ei näinud. Jägala on ikka suudmes üüratult lai. Aaret otsisime tükk aega ja hakkasime juba ära minema kui Tiina talle kogemata otsa koperdas. Oli vaeseke maas, lehtede ja sodi sees. Õnneks leidsime ka kinnituse üles ja sättisime enam-vähem tagasi. Seest oli kõik kuiv ja korras. EKS-i sari on väga isamaaline tegu - suur tänu!
Leitud ja ahinguga mehi ei näinud
Leidsime aarde ja läksime ka natuke edasi,et jõesuuet uudistada.Teeäärest rannast leidsime koroonapisiku.
Paras matk, mida motikariietes ette võtta. Kulgesime mööda ilusat kallast kohale ja logisime aarde. Tagasi läksime mööda rada.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Muutus aarde asukoht ja suurus.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Võtsin naabrimehe kaasa ja käisime kalaaardeid hooldamas. Seda ei õnnestunud leida, ainult nelinurkne auk oli maa sees. Vaevalt, et me ammokastist, mis peaks ketiga kinni olema, mööda suutsime vaadata. Ilmselt kadunud.
Korralik tee aardeni :)
Sõitsime autoga nii kaugele kui sai ning kuna täna olime juba ühe matka Maritiga ära teinud, siis oli meil ka paras aeg lõunat süüa. Tegime priimusel toidu valmis, sõime kõhud täus ja asusime teele. Veidi pidi küll võsas ragistama, aga jõudsime õige pea aardeni, aitäh!
Parkisime auto, tegime priimusel süüa, kui kõhud täis, seadsime sammud aarde poole. Natuke võsas ragistamist ja olimegi kohal. Aitäh!
Varesed laulsivad kenasti ajal kui aaret logisin. Teerada oli kohati minu ettekujutuse vili, aga kohale jõudsin. Aitäh!
Tänud.
Round 1 Polnud hullu midagi, on kordades jubedamaid võpsikuid kogemata ette tulnud. Eriti aarde poole minnes
Round 2 Unustasin koera rihma aarde juurde ja olin sunnitud tagasi minema. nüüd sain aru, millest nad siin räägivad, et nagu jube võpsik ja puha. Ei saanud enam sellele teeotsale pihta, nii et möllasin nagu segane ja paterdasin poris ja liigitaks koha kuhu sattusin lausa džungliks. Mingil hetkel siiski sain taas rajale ja astusin rõõmsalt edasi. Tagasi jõudes vaatasin, et kus ma siis valesti läksin, see oli ainult tsipa-tsipakene viltu õigest suunast, nii et kõik on võimalik, nii jubedamat sorti maastik kui ka suht vaba astumine aarde suunas. Valikut on
Kohaletulekul sai natuke sõidetud mööda vana piirivalverada. Hakkavad õnneks need rohtuma ja võssa kaduma. Tops korras ja kuiv, aitäh peitjale ja edu kalakaitsel!
